Ülevaade mängukoori tegevusest Kehras a. 1912.
1912. a. tuli Anijale elama Anni Koort. Tal oli kaasas ka oma kitarr. Tema juurde tulid abiks A. ja E. Lepp. Nendega liitusid veel mandoliinid ja tsitter. Aasta 1914 osteti Tallinnast Kristali ärist tsello. See oli üks paremaid tsellosi. Uus pillide koosseis tõi palvelasse juurde üsna kenasti kuulajaid. Siis tuli see kurb aeg, algas I Maailmasõda, mis viis meespere ära. Anton Lepp jäi ülalpidama keelpillikoori enamus naisperega. Noortest tulid juurde Domingo viiuliga ja Joh. Lepp tsitrega mängima.
Kui jõudsid sõjast mehed tagasi, siis alustas mängukooriga tööd jälle Ed. Lepp. See tõi üsna hulga inimesi usule. Vabadussõja ajal tuli mitmeid usule. See suur Ed. Lepa tagasiootamise rõõm ei kestnud kaua, sest Ed. Lepp siirdus Tartu elama.
K. Märtmaa võttis siis kooride juhtimise üle ja see kestis kuni 1926. aastani. Siis võttis kooride juhtimise üle J. Lepp, sest K. Märtmaa läks Keila seminari õppima. Ja aastal 1928 läks K. Märtmaa Narva koguduse vanemaks. Märtmaa oli väga hea bass ja samas ka hea viiuldaja. See oli kooridele suur kaotus. Mäletan ühte jumalateenistust Anijal Hiie talus. Rahvast oli palju, ruum läks soojaks, Märtmaal katkes viiuli keel laulu esimese salmi ajal, ta pani viiuli vaikselt lauale ja laulis ise esimest häält edasi. Olin sel ajal umbes 11 aastane.
Mõtlen tänuga fotol olevaile mängukoori mängijaile, siis oli neil 9 kitarri, 2 viiulit ja tsitter, neile lisaks lauljad. Need inimesed olid kõik maainimesed, kel kõigil olid oma tööd ja tegemised ning talud. Neil oli armastust südames teha Jumala riigi tööd. Olen tänulik, et Eva Koort käis oma kitarriga minu sünnikodus mängimas ja laulmas. Muidugi käis Eva see eest tihti meie saunas pesemas. Olen ise mängukooris laulnud, mänginud umbes 55 aastat, algul mandoliiniga, siis viiuliga, alati mänginud.
1932. aastal oli Kehras suur ärkamiseaeg koguduses, neist enamus noored inimesed. Neid organiseeris J. Lepp kohe laulukoori laulma ja neist mitmeid kutsus K. Märtmaa ka mängukoori mängima, kes mida oskas! Palju mängijaid õppis alles siis mängima, kui tulid kogudusse. Armastusel on suur jõud, kui teenida Jumalat.
Mängukoor
I rida: G.Lehiste, H.Lodo, V.Toomet, K.Märtmaa, J.Rebase, R.Mäe, H.Tuulik, M.Lepp
II rida: H.Rebase, O.Rebase, A.Mäe, A.Lepp, J.Lepp, M.Malm, J.Tooming, A.Ploompuu, A.Altsepp, L.Altsepp, Pettai, E.Märtmaa
III rida: M.Looberg, F.Piirfeld, H.Rahe, A.Kana, L.Känd, Pettai, G.Rebase, H.Rebase, M.Tooming, A.Malm, A.Kask, S.Ots, Pettai
IV rida mehed: R.Kana, T.Piirfeld, K.Põldsaar, A.Rebase, A.Piirfeld, H.Kiisel, J.Sinivee, F.Vitsur
Sellel enne sõjaaegsel fotol on: 1 kontrabass, 1 bassmandoliin, 1 tsello, 3 kitarri, 4 mandoliini ja 6 viiulit. Enamus mängukooriga esinemisi saatis segakoor, iga laulja laulis seda häält, mis talle sobis. Neid mängukoori esinemisi oli vähem, kus ainult pilli mängiti, nii ütelda puhast muusikat tehti, sest kuulajad enamus tahtsid ikka sõnu kuulda.
Muidugi teine sõda tegi ka mängukooris oma korrigeerimise. Arnold Rebase jäi Arhangelski mulda. Heino Tuulik tuli tagasi. 1945. a., siis kolm aastat hiljem, viidi Siberisse Toometi pere, Valter oli kena tsellomängija, see oli hea, et tema mängis tselloga tenorit ja laulis ise tenorit. Valteri pere äraviimine oli meile suur lein!
Muidugi oli suur kahju, kui palvela ära põles 16. nov. 1944. a. Sellega koos tuli palju tegemisi ümber muuta, mängukoorile oli see kõige raskem. Rõõm tuli siis, kui sai jälle kõike uuesti alustada uuesti valminud palvelas 1948. a. Selles ajajärgus on mägnukooris mitmesuguseid muutusi olnud, mitmed on tulnud mängukoori, mitmed on ära läinud.
Mängukoor peale sõda
Vasakult: K.Märtmaa, L.Malm, Ä.Kiisküla, V.Toomet, M.Malm, M.Eert, J.Lepp, H.Tuulik, H.Tuulik
Sel ajal oli ka Heldur Toominga ootamine kaugelt maalt tagasi, kuna meil ei olnud alati harmooniumimängijat käepärast. Nii kaua, kui Heldur ära oli, pidi harmooniumi mängima Heino Tuulik, sest Joh. Lepp mängis kontrabassi. Ka tuli Heinol mängida harmooniumi neil kordadel, kui Leppa kohal plnud.
Tenorit mängis Valter Toomet enne ja pärast äraolemist. Bassi mängis tsellol Mart Malm. Viiulid: I viiul K. Märtmaa, Leida Malm, Ärni Kiisküla, Helmi Lodo, Kustas Lehiste, Mäe Ruudi, Rebase Johannes. II viiul Hildegard Tuulik, Milli Eert, Heino Tuulik.
Veel on mänginud siin viiulite ansambel: Maire Metsis, Malle Pihelgas, Heino Tuulik ja Hildegard Tuulik. Malle muretses selle tarvis noodid, enamasti 3 häälsed. See ansambel oli meeldinud väga paljudele!
Kehra mängukoor on mänginud enne I sõda, peale I sõda ja ka peale II sõda enamus laule "Talle Kiituse" ja "Ev. laulude", "Siioni lauljast", üsna pisut ka "Vaimulikust lauljast". Kui meil olid tarvitusel väikesed mustad laulikud, oma 400 lauluga, siis mängukoor tarvitas ka neid noote. Siiski, kõige rohkem tarvitasime meie "Talle kiituse" ja "Siioni lauljat", sest väga tihti me mängisime lauljatega koos ja kogudusega koos üldlaule. Mis rõõmustab mind väga, on see, et praeguses "Vaimulikus laulikus" on suurem osa sees neid laule, mis olid vanas "Talle kiituses" ja "Siioni lauljas". Lauliku komisjon ei pidanud neid paljuid laule vanaks, iganenuks, saksa lauludeks.
Ma olen täna, 10 veebruaril 2001, sügavalt tänulik nendele lauljaile, kes ei väsinud ära käies üldkooris ja ka veel mängukooris harjutustel, neil oli 2 harjutust nädalas, ei ole tühine!
Mäletan aega, kui J. Lepp tahtis panna M. Malmi tsellot mängima, sest kontrabassi ja viiulite vahe oli suur oma helitugevuse poolest, siis oli vaja tselloga kaasa mängida koos kontrabassiga. Ma ei mäleta, kus me saime laenata ühe poolpiduse pilli ja selle teadmisega, et pilli mitte tagasi tuua ega tasuda tema eest. Ja rõõmuks sai Mart Malm tsellomänguga üsna ruttu mängimise võimeliseks. Muidugi oli siin see hea omadus, et Mart oli ise bassi laulja, mis tuli kasuks! Peagi, kui Mart hakkas tshelloga bassi mängima, väga palju aitas see kaasa kontrabassi ja viiulite heli ühtlustamisele.
Mängijad I ja II kogudusevanema 100. sünniaastapäeval
Vasakult: V.Liik, R.Mäe, K.Märtmaa, L.Malm, H.Tuulik, M.Eert, J.Lepp, H.Tuulik, H.Tooming, S.Tooming, M.Malm
Muidugi oli meie mägnijate oskuse vahe üsna suur, aga see oli siiski Jumala riigi töö ja saal oma inimestega ei reageerinud sellel halvasti! Rõõm Issanda tööst tasandab palju!
Aastal 1978-79 organiseeris v. Meinhard Grünling koguduses puhkpilli grupi. Bassi mängis M. Grünling, tenorit A. Kaasmaa, viite truba ja kornetit mängisid Riho Paulus, Taavi Kaasmaa, Hannes Pikkel, Rebase Rando ja Uno Kremmer. Uno sai pasunaga hästi hakkama, aga kahjuks
ta varsti loobus mängust. Esimene avalik pasunakoori esinemine oli vanas palvelas jõuluõhtul 1979. aastal. Pasunakoori osa üldlaulude saatmisel oli paljudele kuulajatele suureks rõõmuks. Pasunakoor on mitme inimese saatmisel ja matusel olnud suureks abiks, sest väga palju inimesi ei oska vaimulikke laule, aga pasunakoor silub väga palju ära.
Kõige kaugem koht oli Kolgas ja Kuusalus v. Kristjan Rahuranna matusel, sellest võttis osa ka Kuusalu õpetaja E. Salumäe. Pasunad tõid sinna palju ilusat kurval sündmusel.
Raasiku surnuaial käis pasunakoor mitmel korral. Veel on meie pasunad helisenud mõnel korral ilusa osaga ainult pillidel, ilma lauluta, aga see oli teisel - komandal aastal. Ilus oli!
Vaikselt algas pasunamäng ja vaikselt ta lõppes, sest Meinhard jäi haigeks ja teistel oli igalühel kuhugi minek.
Pean veel märkima seda, et noodid kirjutas vastavalt pillidele v. M. Grünling.
Veel pean märkima seda osa, kui noored vennad kolme või nelja plokkflöödiga vaba muusikat tegid. Ja kui mõni pala ka üldsusele tuttav oli, siis tõi see rõõmu jumalateenistuse käiku. See ilus osa ei kestnud kaua, kahju!
Nüüd peatun pisut väikese lihtsa tegemise juures Kehras. Heino võttis oma mandoliini, sama võttis ka Elmar Mägila ja neid saatis Hildegard oma kitarriga, takti pidas Leida Mägila tsitriga. Meid saatsid mõned lauljad seljataga. Meie mängisime lihtsaid laule, mis olid viisilt ilusad, meie kuulajates on küllalt palju väga lihtsaid inimesi, kes aga armastavad ka lihtsaid laule. Seda me tegime üsna mitmel korral. Elmar mägila tervis muutus halvemaks ja siis lõpetasime selle ansambliga tegevuse. Fotot sellest grupist ei ole.
Pasunakoor
Vasakult: Rando Rebase, Taavi Kaasma, Hannes Pikkel, Riho Paulus, Meinhard Grünling, Arvelt Kaasma
Veel tahan meelde tuletada ühte gruppi. Siin oli neli inimest. Selle töö organiseeris Malle Vaga. Ta kutsus abiks Maire Metsise. Maire mängis päris ilusti viiulit, nemad mängisid mõlemad esimest viiulit. Teist viiulit mängis Hildegard Tuulik ja kolmandat viiulit mängis Heino Tuulik. Noodid enamuses olid kolmehäälsed, need tõi Malle Tallinnast. Neid noote oli igaks olukorraks: kevad, suvi, sügis, talv. Suured pühad ja väikesed pühad. See väike ansambel, ainult viiulitega, meeldis väga paljudele. Mitmeid kordi küsiti: "Mängige veel!" Aga lugu oli selles, et neiu Maire läks Kehrast ära, abiellus ja vist elab Tartus.
Tänu sellele, et meie uues majas on esinenud Kehra Kunstidekooli viiulimängu õpilased ja Kurgede pere ansambel, on viiulimängu ikka kuuldud.
Veel esines meile pasunatega Rapla koguduse vanem oma grupiga.
Mitmel korral esines Kehra Tuletõrje Ühingu orkester meie vanas palvelas vabariigi aastapäeva puhul, saates kõiki üldlaule ja muidugi ka vabariigi hümni.
Mälestused pani kirja Heino Tuulik 2001
Arvutisse sisestas Marju Vaga
Pildid lisas ja kujundas Alland Parman |
