Postitatud: Neljapäev 7. Juuli 2005 1:57 Reisile asuvad pastor Eenok, Ilmo, Heli, Jaanus, Hanna ja Alland. See esimene sissekanne on tehtud Tallinna lennujaamast, kui juhtume liinil olema, siis postitame siia kodulehele kõigile huvilistele seiku ja pilte meie reisist.
Mõned lahkujad ja mõned saatjad Kehra raudteejaamas
Reisiseltskond lennujaamas
Check in
Siit saab elektrit. Käib asjade ülespanek.
Lennukisse viidi bussiga, sest
...lennuk oli nii pisitilluke
Oleme Poola lennuliinide lennukis Embraer EMB 145 (kas teate, et neid tehakse Brasiilias?), lendamas Tallinnast Varssavvi. Lennuk on üsna pisike, kolm (2+1) istmerida kõrvuti. Lennuki pikkus 30 m, tiibade ulatus 20m, lennukiirus 833 km/h, maksimaalne lennukaugus 1500 km ja istekohti 48 (andmed lennukis olnud tutvustusajakirjast, ise üle mõõtmas ei käinud). Kohtadest umbes kolmandik on hõivatud. Lennujaamas viidi meid lennuki peale bussiga, sest nii pisike lennuk vist jaamahoone külge silduda ei saakski. Seltskond tunneb end lahedasti, kuigi pooled (Jaanus, Heli ja Hanna) lendavad esimest korda. Pakuti külm suupiste ja jooke. Nüüd igavleme Leedu kohal hõljudes niisama.
Lennuaega on plaani kohaselt tund ja nelikümmend. Poolas on kell tund aega vähem. Varssavis peaksime tunni jooksul siis ümber istuma Chichago suunas lendavale lennukile, Kava kohaselt Boeing 767-200ER. Aga sellest juba siis seal lennuki peal. Kui Varssavis peaks netiühendust olema, siis panen vahepealsed pildid ja jutu üles.
Varssavis, Helil kõrvad lukus.
Varssavis muidugi pildtide ja jutu ülespanemisest midagi välja ei tulnud. Kell on 18:00 eesti aja järgi, poola aeg 17:00. Pidime õhku tõusma 16:35, aga istume veel maas. Teadaande kohaselt seoses viivitustega pagasi pealelaadimisel pidi veel veerand tundi minema. Varssavi aerodroom on küll nagu Balti jaam 20 aastat tagasi. Kuigi olime „internatsionaalsed ümberistujad”, kulus lennujaamas jäänud tund kolmes sabas seismiseks. Äärmiselt nõrk. Poola kaudu ei soovita lennata ega tahaks seda ise edaspidi teha. Lennujaamas võis mõne sildi kohaselt wifi ollagi, aga katsu sa järjekorras seistes seda täpselt kindlaks teha.
Lennukis istume suhteliselt lahus. Ilmo ja Heli said peaaegu etteotsa, kas seal just äriklass on, aga sealt nad end leidsid. Hanna ja Alland on taga keskel, Jaanus veel pisut tagapool ja Eenoki asukohast täpselt ei tea, ju ta ikka peale tuli. See on nüüd üsna suur lennuk, istmeid kõrvuti seitse (2+3+2). Boeing 767-200ER, pikkusega 48m, laiusega 47, lendab kuni 865 km/h ja 9980 km kaugusele. Selliseid lennukeid on LOTil vaid 2. Kohti on 202, neist äriklassis 12. Kohad selles lennus paistavad olevat täiesti välja müüdud.
Nüüd oleme õhus, väljalend viibis vähemalt tund aega. Teadete kohaselt pidi õhulend võtma 9 tundi ja 5 minutit. Oleme saavutanud 9200m kõrgust, kiirus 840 km/h, väljas on -40. Chicagos on kell pool üksteist hommikul. Jagatakse kõrvaklappe, et kuulata mida iganes kuulata pakutakse. Huvitav, kõrvaklapid on pneumaatilised, nagu stetoskoop – õhutoru kaudu tuleb hääl. Ma ei ole kindel, kas eelmisel korral lennates sellised olid, minu meelest olid tavalised elektrilised. Eesistuja on oma seljatoe alla lasknud, ega siin süles peale seda enam palju arvutamise ruumi ei jää. Salongis levivad söögilõhnad, stjuuardessid ja stjuuardid (neid on siin mõlemat sorti) teevad lõunasööki. Või peaks see olema õhtusöök? Mõned reisijad on ei tea kust hankinud patju ja tekke, aga meil esialgu unetuju ei ole. Tuleb tunnistada, et kogudust tutvustav slaidiðõu jäi maal tegemata, mõtlesin seda õhus teha. 10 tundi lendu lõppeks – kuigi akut ehk on vaid pooleks maaks.
Lastega reisijaid on üllatavalt palju, peaaegu igas pingireas on mõni laps. Kõik nad ei ole eriti vagusi. Enne sööki tuleb käsi pesta, selleks jagavad lennusaatjad märgasid lapikesi. Sööki aga veel ei tulnud, tulid joogid. Lennatud pisut üle tunni. Oleme kusagil Taani ja Norra vahel. Õues on -53. Kuigi väljalend hilines, näitab tabloo, et maandume ettenähtud ajal kell 19:35.
9 tundi lendu on päris kannatusterohke. Magada üritati, vähestel see õnnestus. Enne maandumist vajalikke tolli- ja piiridokumente täitmas.
Maas. Piirijärjekord ja tollijärjekord võttis ka kokku oma tunnikese. Dave ja Micky Eurotiimist ka meid tervitamas. Nii kena neist.
Bob oli vana tuttav, üks meie autojuhtidest.
Bussi peale. Kell on eesti aja järgi kolm hommikul.
ÖÖ-Zombid BurgerKingi vahepeatuses nälga kustutamas. Chicagost Galesburgi on tegelikult 370 km.
Lõpuks kiriku ees, vastuvõtjad ootamas. Kohalik aeg kell 1 öösel, meie oleme olnud teel nüüd 24 tundi (kodus on kell 9). Igaüks viidi ruttu koju magama. Homne programm algab kohaliku aja järgi keskpäeval.
|
