Mälestusi Kehra Baptisti Koguduse muusikalisest tööst laulukoori alal
Kui 1900. aastal registreeriti Kehra kogudus ja ehitati oma palvela iga pühapäevaste jumalateenistuste käigus, algas tasapisi mitme inimese südames, eriti v. P. Reisneri algatusel, muusikaline taim kasvama. 1903. aasta alguses pandi see igatsus Jumala ette ja selle täitjateks olid 13 koguduse liiget. Koorijuht Priidik Reisner, liikmed Anton Lepp, J. Hiiob, M. Rebase, J. Peipmann, T. Toming, J. Kiikske, Tiina Toming, Anna Lepp, Elisabeth Schmeidt, Katarina Rebase, Liisa Kiikske, Katarina Treimann.
Esimene laul, mis selgeks õpiti oli "Kiitkem Jumalat, kes rahvast valitseb ja juhatab" Tkl.120. Peab Jumalale au andma nende inimeste eest, et nii raske lauluga nemad toime tulid. Teine esimene laul, mis noorte poolt selgeks õpiti, oli kahehäälne laul "Olen noor, küll on hea, et ma murest ei tea" Tk. noot. 471.
Koori 70. aastapäevaks välja antud plakatil on esimese koori liikmed ja esimene õpitud laul.
Mainitud laulud olid esimesed pääsukesed, mida kevadel oodati, koguduse ees! Siin peab sügavat tänu avaldama Priidik Reisnerile, kellele anti looduse poolt väga hea kuulmine. Tema juhatas, õieti õpetas, kõik 4 häält - sopran, alt, tenor ja bass, kõik oma häälega selgeks, sest harmooniumi veel ei olnud siis.
Selles väikeses kooris oli sel ajal siiski inimesi, kes oskasid viiulit ja kitarri mängida: Johannes Hiiob oli pärit suurest Hiiobite suguvõsast, samuti Anton Lepa peres oli musikaalseid inimesi.
Peab tunnistama, et sellel väikesel kooril oli määrav osa koguduse evangeelsel tööl, sest koorilaulud on hea mõju inimeste tulekul jumalateenistusele.
Siis aga tuli valus osa selle väikese koori innukale tööle, sest vend Reisner, kes oli elukutselt velsker, saadeti Narva, kus oli puhkenud epideemia, seda likvideerima. Seal sai v. Reisner ka haiguse ja suri 19. jaan. 1913. aastal. Nüüd, kui lõpetati aasta 1912, oli koori suurus juba 15 inimest. Koori etteotsa astus Anton Lepp, kes oli pärit Anija vallast Loo külast. Tema juhatas koori kuni 1916. aastani, mil tema poeg Eduard Lepp võttis koorijuhtimise oma õlule.
Selleks ajaks oli koor suurenenud 22 liikmeni. V. E. Lepp võttis koori töid suure hoolega, kuigi I suur sõda tõi koori ellu suuri kaotusi, meespere oli sõjas. Õnn, et enamus tuli tagasi esimesest sõjast ja võidi jälle segakooriga tööd alustada. Kui jälgida kooride töös esinejate oskusi, siis on alati olnud neid inimesi, kes on suurema muusika andega, kui igaüks teine.
Esimeses kooris oli särav inimene Priidik Reisner, seepärast sai juht temast, ka Anton Lepp oli muusika andega, samuti Johannes Hiiob. Hiiob oli ka viiuldaja. Siin pean Hiiobit eriti mainima, sest ta elas kaugel Poolvahes, käia nii kaugelt Kehras harjutustel ja esinemistel on vaja armastust Jumala ja töö vastu Ta riigis.
Pean mainima neid inimesi esimesest koorist, kelles on läinud täide koorilaulu sõnad "Aastad kaovad, aastad vaovad, jäljed sellest järel jäävad terve meie elusse". Selle koori lauljatel on Anton Lepal kaks poega Eduard ja Johannes, kellest said mõlemist koorijuhid, tütred Anette ja Maria head aldi lauljad. Rebase Miku poeg Johannes - ilusa tämbriga tenor, ja tütar Elmine - sopran, tavaline. Toming Tõnul poeg Johannes - hea viisipidaja, tenor - bass, veel peog Alfred, kellest sai luteri pastor, hea viisipidaja.
Nüüd peame mainima ka seda osa, et selle teise koori töös, kui Eduard Lepp alustas tööd 1916. - 1924. a., on märkimisväärne see, et on lisaks laulule toodud koori kaasa 2 viiulit, tsitter ja kehksa kitarri, see oli ilus uuendus ja sära saalis kuulajaile.
Ka pean mainima koori osa 1920 aastapäeval. Siin oli kavas: "Me kodumaa üle on koit kumamas" autor Mendelson-Bartholdy, "Sanheribi hukatus" ja "Ja mina nägin uut taevast". Sel puhul oli Kehras Valkla koor ja nad laulsid vaheldumisi Kehra kooriga. Valkla kooril olid kergemad laulud.
1921. aastal oli jälle pidulik aastapäev ja samuti oli jälle külas Valkla koor oma lauludega. Siis olid Kehras külas vennad Inglismaalt ja Rootsist. Eesti vennad: Adam Podin, H. Dahl, J. Mill, õde Sirotkin, Kotkas ja J. Malm.
Seekord kandis Kehra koor ette: "Oh raske tund ja surma tund", "Oh laulge Issandal" (Emerson), "Me kodumaa üle on koit kumamas", "Jehoova on kuningas" (Engel), "Ja mina nägin uut taevast" uuena, "Halleluuja" (Händel). Kõik need laulud kuuluvad vaimuliku muusika kullafondi. See paneb imestama, et nii rasked laulud suudeti ettekanda, pealegi olid koorilauljad kõik tavalised maa inimesed, muusikaliselt ettevalmistamata inimesed.
Veel peame mainima 1926. aastat. Ed. Lepp asus tööle Tartu ja vend Johannes võttis koori juhtimise üle, kuid kurva teatega, sest v. Märtmaa asus seminari õppima, ta oli siin hea bass.
Nüüd asusid neli bassi viie asemel tööle. Sellegi pärast õpiti ära: "Nii kui hirv", "Sul olgu nüüd au", "Eks teie tea". Need olid noore venna kohta hea saavutus. Koori koosseis oli tõusnud 1928. aastaks 25 inimeseni. Nende hulgast võib esile tõsta sopraneid - Anette Sillam, Elisabet Märtmaa; Anette ja Maria Lepp - aldid, tenorid - J. Rebase, R. Kana, bassid - K. Märtmaa, J. Toming. Sopranite hulgast võis Anette Sillam kõigi laulude soolo osad laulda, aldi osas Maria Lepp. Tenori soolod laulis J. Lepp. Bassi soolod K. Märtmaa. 1928 aasta lauljaist olid juba mitmed noored lauljad.
Pean veel märkima, et aastal 1901 - 1903 oli Kehra koguduses ilus usuline ärkamine, järgmine suurem ärkamine koguduses oli 1910 - 1913, sellest usulisest liikumisest on välja kujunenud järjepidev kooritöö, seda täiendas 1920 - 21 ärkamine Kehra koguduses. Koor täienes mitme uue lauljaga, kanti suurvorme ette.
Järgmine koori täienemine oli 1932 - 1933. Sel aastal tuli kogudusse juurde üle 30 uue liikme. Siis täienes koor uute lauljate juurde tulekuga 45 lauljani. Selle arvuga võis juba käsile võtta paljud suurvormid, siis oli juba harmoonium ostetud koguduse üldlaulu saateks ja koorilaulu saateks.
Koorile tulid juurde: aldile Lodo Helmi, sopran Agnes Mäe, tenoris Valter Toomet, temast kujunes välja ilusa tämbriga, hea kuulmise ja väga olulise tähelepanuga laulja, ta oli hoolas alati harjutama. Märgin mõned laulud:
Nii, kui hirv suures janus
Kas mäletad veel seda laulu
Elujõe rannala kostvad
Ennäe, ma näen valgust
Tõest, tõest or. Messiasest
Oh raske tund ja surmatund
muidugi veel teisi laule jne.
Bassi soolod: Karl Märtmaa ja Joh. Toming.
Sopranis: Elisabet Märtmaa, Agnes Mäe, Aliide Lepp.
Aldis: Helmi Lodo, Maria Lepp.
Selles suures koosseisus oli võimalik üsna raskeid laule laulda, sest igas hääles oli võimekaid lauljaid, kes kandvad olid.
"Me Issanda päralt"
"Sest me Issanda päralt"
"Kõik taevas nüüd kuulutab"
"Laulge Issandal, hõisake väes"
"Meie varjupaik on Jumal"
Oh! Issand, anna su rahvale vaimujõudu! Oleme kooriga laulnud, kui koori tabavad kaotused - kerged ja rasked.
II koori mälestuspäev
Kõigepealt v. Priidik Reisner suri 46 aasta vanuselt - epideemia.
1926. a. vend Eduard Lepp siirdus Tartu, asus tööle Immanueli kogudusse.
1926 vend Karl Märtmaa oli üle aasta seminaris ja pääle selle siirdus Narva baptistide koguduse vanemaks, neli aastat oli seal. Kehra tuli tagasi 1932. aastal, suri 1972. a. 5. septembril.
Johannes Lepp, kes juhatas koori 54 aastat, ta suri 1984. a.
Malle Vaga, kes juhatas koori ligemale 10 aastat, sõites kogu aeg Tallinnast Kehra, armastust jätkus.
Arvan, et võin märkida Valter Toometit, kes suri 06.05.72. a. 58 eluaastal, hea solist ja tenori laulja.
Anette Sillam, tema oli võimsa häälega, ta oli Kehra koorile väga kandev inimene hulk aastaid. Tema siirdus Tallinna, tööle asus "Allika" koori ja edaspidi Oleviste koori, kus veel tükk aega kandev laulja oli, vana eani.
Altide rühmas oli heaks lauljaks Maria Lepp. Enamuse soolo osad laulis tema, olles ilusa hääle ja hea kuulmisega. Ma pean siin mainima tema väärtust pühapäevakooli õpetajana ja juhina. Loen Maria Lepa osa kuulutuse töös Kehra koguduses väga oluliseks, sest ta oli meie koguduses ainus naine, kes kantslis väga andekalt kõneles, sest ta tundis Piiblit väga hästi, teda oli hea kuulata. Tema läks igavikku 1980. aastal.
Koorist lahkus ka Joh. Tooming. Tema oli alguses tenori laulja, hiljem läka bassi üle. Tema kõrval oli hea laulda, sest ta oli alati oma oskuses kindel, mitte võimas laulja aga ilusa tämbriga. Ta suri 24. aug. 1975. a.
Ka Karl Märtmaa oli kooris väga kandev bass ja samas ka mõnigi kord solistina esinenud "Mis pärast ma nii nõuta", "Aastad kaovad". Tema oli koorist ära, Keila seminaris aasta, Narvas 4 aastat ja ta läks igavikku 25. sept. 1972. a. Keila ja Narva läks ta koori kurbusega, aga igavikku leinaga. Elisabet Märtmaa oli oma õe Anette asendaja kooris, ta omas keskmise tugevusega soprani häält, kandev jõud. Mäletan, kui ta laulis oma õe äramineku järel "Oh Issand, anna su rahvale vaimujõudu" ja Jumal andis jõudu edasi töötada.
Ma ei saa mööda minna Heldur Toominga osast koguduse töös. Ta oli noorsõdur Saksamaal, sealt langes ta vangi ja viidi kaugele põhja Vorkutaasse, kaevandusse, see ei olnud kerge. Jumala tee oli teine ja ta saabus tagasi koju. Peagi ta lõi laulu "Täis tänu süda hõiskab, laulab Sulle". Ometi ta läks Kehrast ära Järva-Jaani koguduse vanemaks, 9 aastaks. Seoses K. Märtmaa surmaga tegime talle ettepaneku tulla Kehra tagasi ja ta tuli 20 aastaks Kehra Koguduse vanemaks. Ja mõni aeg tagasi jäi ta koori tööst eemale tervise halvenemisel, kuid samas on ta jätnud paljud ilusad laulud koori ja koguduse tarvis.
"Kaugel mu kullane kodu, sest laulan kurba viit", ma ei tea, kas see venna Helduri laul või midagi muud mõjutasid teda, et Eljo läks Kehrast ära oma kodu looma. Kooriellu on Eljo jätnud suured teened soprani osas, ilus hääl, täpne ettekanne, see oli meie koori ilus aeg Jumalat kiita. Siin juures oleme kooris tänulikud Eljo soolo osade eest mitmel korral.
Koor umbes 1960
I rida: M.Tooming, E.Sõts, A.Lepp, L.Mägila, Õ.Loopere, J.Lepp - koorijuht, S.Tooming, L.Altsepp, H.Tuulik, M.Malatova
II rida: E.Vahesalu, E.Kask, H.Kaasma, A.Toomet, N.Kivistik, Peipmann, E.Külvet
III rida: K.Märtmaa, F.Vahesalu, H.Tuulik, R.Mäe, M.Grünling, E.Kivistik, A.Kaasma, A.Altsepp, V.Toomet, E.Mägila, H.Tooming, J.Tooming
Arvan, et ka Feliks Vahesalul oli hinges oma kodu ehitada. Sest ega neil eluruum ei olnud suur Aasal või tehase majas, kuid meie koorile oli Feliks väga tarvilik, ta hea nõuanne mitmes asjas, bassina täpne ettekanne lauludes, koguduse diakon. Praegu on tal, ehk neil, Kohilas ilus kodu, Kehra koor laulab kurba viit.
Eerika Kask laulis Kehra kooris alates mai- või juunikuust 1945. aastal kuni 1993. a. alguseni. Nii mööduv, üürike on elu, kui lilleke, mis õitseb kevadel ja sügisel peab kaduma ta ilu! Arvn, et see Stepan Moringu laul rääkis tema hinges, ta tuli Kehra koori laulma. Peagi läks Eljo ära. Siis oli meil Eerika, kes sai soprani kandjaks, lauljaks. Ka esines ta mitmes soolo laulus - " Ei kaugel Jumala riigist" jne.
Lühikest aega oli Kehra kooris abiks ka Ärni Kiisküla, kes oli hea bass, kooris abiks ja soolopaladega. Ta töökoht sai Tallinna. Oleme tänulikud, et ta laulab mitmes kohas tänulaule - "Et tänage Jehoovat, sest ta on hea!"
J.Lepp annab 80te alguses koorijuhtimise üle Malle Vagale (neiuna Pihelgas).
I rida: Leida Mägila, Elviine Sõts, Erika Kask, Aliide Lepp, Johannes Lepp, Meeta Malatova, Leida Altsepp
II rida: Helmi Jõks, Eimi Rebase, Leida Malm, Akte Toomet, Saara Tooming, Hildegard Tuulik, Malle Pihelgas (Vaga), Aade Paulus, Liisi Eisatare
III rida: Georg Kremmer, Heino Tuulik, Meinhard Grünling, Aavo Rebase, Taavi Kaasma, Arvelt Kaasma, Riho Paulus, Heldur Tooming, Arnold Altsepp, Elmar Mägila
Oleme tänulikud Malle Pihelgale, kes aitas Kehra kooril üle saada murest, et Joh. Lepp haigestus. Malle tegi suure armastusega meiega tööd, kooris, kus oli 25 lauljat. Malle abiellus ja sai Tallinnas töökoha. Malle teenis koori ligi 10 aastat.
Kui esimese maailmasõja aeg mehed sõjas, oli kooril ka raske aeg, leina aeg. Siis oli Anton Lepp see mees, kes asendas juhte.
Ka K. Märtmaa on juhatanud Kehra koori siis, kui Ed. Lepp Tartu jäi ja uut meest Kehras polnud. Ta asendas.
Kehra koor on laulnud enne sõda, Grand Marina saalis, Lillentali kirikus, Estonia saalis, Niguliste kirikus, kus Joh. Lepp oli ka solisti osas laulmas. Oleviste kirikus mitu korda, eriti palju oli laulmist Eesti Baptismi 100 aastapäeval, kus Kehra koor laulis teistega koos. Haapsalus, Eesti Baptismi 50 aastapäeval 1934, siis olime oma koosseisu kõige suurema arvuga, üle 40 laulja. Teist korda käisime Joh. Lipstoki juubelil. Kehra koor on laulnud suure eduga, Anton Tamme kantaati: "Juubeli laul", sõnad Evald Mänd. Haapsalus, Kehrast rääkimata, Tapal ja eriti suure vaimuliku jõuga Rakvere koguduses kantaadi lõpukoori "Kiitke kooris" oleks tahtnud hõisata kaasa, ma ei ole hõiskaja inimene, aga seal oleks tahtnud hõisata. Koor on teinud veel väljasõite veel mitmesse paika, nagu Valkla, Rummu, Loksa, Kolga, Keila, Ridala, Sutlepa, Armi, Kuimetsa, Kohila, Rapla, Nõmme koguduses, Hiljem Avispeal, Rakkes. Mustvees, Paides, Jõgeval, Kiviõlis, Järva - Jaanis, Kohtla-Järvel, Koerus, Lehtses, Mäevallas, "Kaljus", "Allikal", Vedras, Viimsis ja Viljandi Baptisti ja luteri kirikus. Muidugi on mõnes kohas rohkem, kui üks kord laulmas käidud, nagu Raplas 4 korda, Valklas, Kohilas, Lehtses sama palju.
Ei saa märkimata jätta, et Kehra koguduses on lauldud peale segakoori mitmed korrad naiskooriga, seda tõendab naiskoori noot, meeskooriga ja meeskvartetiga, seda tõendab meeskoori noot, pääle selle mitmed korrad soololaulude esinemine. Miks mitu koori? Sellepärast, et Kehra segakoorist on jätkunud igale poole!
Miks pärast on Kehra kooril olnud head esinemised? Seepärast, et Kehra segakoori on toetanud kolm esimest koguduse vanemat suure soojusega. Neljandast koguduse vanemast alates on koguduse kooris osalenud, suur osa koguduse juhtkonnast.
Ma ei saa jätta märkimata kurba sündmust vana segakoori elus. Ühel päeval kutsuti või korjati koorist välja kõik nooremad lauljad ja vanad jäeti omapead. Sellest kurvast olukorrast päästis välja Heli Pikkel ja tal on jätkunud armastust, nüüd Heli Karuna, meiega tegutseda. Siin juures kuulub meie suurim tänu ja armastus temale.
Nüüd 5. veebruaril 2001.a. koor uuenenud ei ole, küll on aga laulmast ära jäänud mitmed lauljad.
Kui koor laulis 1943. a. "Elujõe rannala kostvad kord", mis on Bachmanni laul, siis olid enamus meeslauljad sõjakeerises.
Siis aastal 1952 lauldi juba "Oh, sa, kelt õnnistust ootamas Siion". See õnnistus tuli, kui enamus mehi, väljaarvatud Arnold Rebase, kes maeti Arhangelski lähedale juuni lõpus 1942. a. ja Aali Piirfeldt oli sõjas kaotanud elava usu, tulid kogudusse ja koori tagasi. See oli aeg, kui vaimulik laul oli riigi poolt vaevalt sallitav pahe! Ometi sel ajal, kui oli surve, koori poolt lauldi väikesi lihtsaid laule ja mitmeid suurvorme:
"Oh sa, kelt õnnistust"
"Pasunad kõik hüüdke väes"
"Abimägede poole"
"Lootke, oh rahvad"
"Babiloonia sees"
"Ma võin näha ingleid"
"Issand jää meie juurde"
"Suur ja auline, oled Issand"
"Sul olgu nüüd au"
"Reekviem" Mozart "Maa see vaarub"
"Halleluuja"
"Mine viinamäele"
"Ma kotka tiivul saan kantud"
"Jeruusalemm" Adams
"Väärt on Tall"
"Kõik taevas nüüd kuulutab"
Arvan, et koor on veel teisi laule laulnud, ent minu kätte pole kõik kavad saanud. Olen tänulik kõige eest, milliseid laule on koguduse kooridel olnud kasutada!
Peame ka ülevaate saama laulude paljundamise üle. Eduard Lepp ja ka Johannes Lepp kirjutasid alguses soprani ja aldi noodi iga rea peale. Samuti ka tenori ja bassi noodi iga rea peale, muidugi olid sõnad iga rea all. Sel moel oli vaja ühe laulu jaoks kahed noodid. Eduard Lepp aga tutvus apolograafiga. Osteti lai lint ja tehti kast, kus oli sees kaks rulli. Ühele rullile keriti peale apolograagi lint, teise rulli ots kinni, kahe rulli vahel oli nii palju ruumi, et noodilehe suurune paber mahtus peale.
Esimene noot tuli käsitsi joonida ja noodid peale kirjutada. Kirjutamisel kasutati spetsiaalset lillat apolograafi tinti. Kui see noot oli ära kuivanud, asetati see niiskele apolograafi lindile, sõnad vastu linti. Siis tuli natukene aega peal hoida ja siis rahulikult ära tõmmata. Nüüd algas tootmine, valge paber vajutati rulli abil kirja peale ja peagi tuli noodi äärest kinni võtta ja ära tõmmata, nii võis ära tõmmata kuni 25 nooti.
Mida ilusama käekirjaga oli esimene noot tehtud, seda ilusam noot sai. See apolograafi tint oli üsna raske materjal, et ilusat kirja saada. Suurem osa oli lilla tint ja oli ka sinist. See menetlus tõi suure pöörde neljahäälse noodi saamisel.
Koor 80te lõpus
I rida: Eimy Rebase, Helmi Jõks, Helve Kaasma, Tiina Nõlvak, Külvi kurg - koorijuht, Heli Karu (neiuna Pikkel) - koorijuht
II rida: Irma Ehanurm, Leida Mägila, Leida Malm, Akte Toomet, Saara Tooming, Hildegard Tuulik, Aade Paulus
III rida: Heino Tuulik, Aavo Rebase, Taavi Kaasma, Ingmar Kurg - pastor, Riho Paulus, Heldur Tooming, Elmar Mägila
Meie koori noote on kirjutanud Eduard Lepp, kellel oli väga ilus käekiri, järgmine väga palju noote kirjutanud ja paljundanud oli Johannes Lepp. Temal oli ka ilus käekiri. Veel on noote kirjutanud Heino Tuulik ja Valter Toomet, temal kujunes rahulik käekiri välja sõjaväes olles Tapal. Ühe noodi on kirjutanud apolograafil Helmi Lodo.
Pääle sõda, kui enam ei saanud apolo-linte, need olid keelatud kasutada - paljundus! Siis kasutati seda moodust, et kirjutamisel pandi kopeerpaber kolme lehe vahele ja neli nooti saadi korraga, mure oli see, et viimane noot oli tumedam, kuigi oli kirjutamiseks üsna õhuke paber.
Siis tegin mina suure kasti, ette panin oma suure aparaadi objektiivi, nii sain ma negatiivi täpselt noodi suuruse 1:1. Kassetti läks 2 negatiivi. Negatiivilt kopeeriti ju noot. Siin aitas mind väga palju meie koori laulja Ellen Tõrs, kes töötas Tallinnas, Pärnu maanteel fotoäris. Temalt sain suuri filme negatiivideks, kuid eriline tänu on selle eest, et tema alati, kui tuli sisse fotopaber kontrast nr. 7, siis ta hoidis neid alles, nii olin ma paberiga varustatud. Elleni kaastöötajad oli toredad! Siis aga väsisin ära nii suurte negatiividega ümber käima. Pidin otsima uue tee, kirjutasin noodi valgele lehele ja sellest pildistas v. Ants Veermaa kontrastfilmile ja ma Kehras suurendasin noodid. Ka väsitas ära Tallinna vahet sõitmine. Valmitasin kumera ekraani, kuhu panin noodi külge ja oma Zeniit fotoaparaadiga pildistasin ja suurendasin noodid nii suureks kui vaja. Viimased noodid olid kõik selliselt paljundatud.
Siis säras uus koit, tulid paljunduskohad ja ka oma apraadid, mis on noodi loomise teinud lihtsaks.
Arvan, et mõnda huvitab, kust on noodimaterjal saadud? Koguduse esimestel aegadel oli suureks rõõmuks, kui ilmus "Laulud Talle kiituseks": esimene laul "Kiida Jeesust mu hing" ja viimane laul "Hing rutta taeva poole", kokku 586 laulu. "Talli kiituse" noodi kolmas trükk ilmus 1929. aastal. Esimene ja teine trükk palju varem. Seda nooti oli kirja pannud vend H. Klaanmann. See noot tõi palju rõõmu paljudele kogudustele. Üsna paralleelselt ilmus ka A. Tetermanni väljaantud "Siioni laulja" a. 1904, selles oli 145 laulu. Esimene laul: "Oh tere, armsad vennad". Selle noodi üsna lõpulaul on väga levinud ja armastatud laul "Täna saad sa tõesti veel õnnistud". Aastal 1905 andis välja A. Tetermann Talle kiituse teise osa "Teekäija kandle hääled". Selles noodis on 201 laulu. Esimene laul, "Oh tulge vennad, käime siin ilmas käsikäes", on väga paljus kohas tarvitatud laul.
Koor 90te alguses
I rida: Leida Mägila, Akte Toomet, Eimy Rebase, Helmi Jõks, Heli Karu - koorijuht, Ingmar Kurg - pastor, Külvi Kurg - koorijuht, Saara Tooming, Hildegard Tuulik
II rida: Leida Malm, Tiina Nõlvak, Heino Tuulik, Aavo Rebase, Taavi Kaasma, Riho Paulus, Heldur Tooming, Elmar Mägila, Irma Ehanurm, Helve Kaasma, Aade Paulus
Veel on 1903. aastal välja antud A. Tetermanni ja M. Jakobsoni poolt "Rõõmsad evangeeliumi laulud", siin on 52 laulu. Eriti on ilus selle ande tiitelleht, see on puugravüür. Selle lõikas välja Eduard Magnus Jakobson. Jakobson on palju lõiganud puugravüür - klisseed mitmetele nootidele ja raamatuile. E. M. Jakobson oli Carl Robert Jakobsoni vend. On kurb teada, et neid puugravüür - klisseesid oli suures koguses Kalju Koguduse maja pööningul. Keegi inimene oli neid vaadanud ja ei teadnud, mis need klotsid tähendavad ning olevat ära põletanud selle kunstilise väärtuse.
Veel on 1914. aastal välja andnud A. Tetermann "Siioni teekäija evangeeliumi laulud" alates numbriga 53 - 162.
"Talle kiituse", "Siioni laulja", "Teekäija kandle hääled" ja "Rõõmsad evangeeliumi laulude" sõnad leiame vanas lauluraamatus "Laulud Talle kiituseks", mis on välja antud 1921. aastal J. Klaanmanni poolt. Ka on välja antud A. Ginemanni poolt Tartus 1890. aastal "Rahu pasun", siin on 107 laulu nootidega. Viimane laul on " Õnnelikud lapsed", see laul on tänapäeval ikka aktuaalne (4 salmi). "Rahu pasuna" lõpus on ka "väike noodiõpetus" algajaile.
Üheks suureks rõõmuks oli aeg, kui Gustav Allo andis välja "Vaimuliku laulja", siin sees on 665 laulu. See anti välja 1906. aastal, tiitellehed on E. M. Jakobsoni puugravüür - klisseedega. G. Allo andis veel "Vaimuliku laulja 11. anne", milles on 666 - 811 laulu. "Vaimulikust lauljast" on Kehras lauldud umbes 25 laulu.
1923. aastal ilmus "Kodumaa kaja" oma 30 lauluga, autor oli John Kaups. Kehras on lauldud "Elulaev" ja "Noored, kui ilus on võitlus"
90-te alguses eraldus segakoorist raskema repertuaari harrastamiseks kammerkoor, mida juhatas Külvi Kurg. Kammerkoor tegutses 90-te keskpaigani. Pildil on näha kammerkoori külalisesinemine Soomes, sõpruskoguduses Hämeenlinnas.
Eesti autoreist on noodid: H. Ruben "Koorilaulud" 10 laulu, enamus Kehras lauldud. Stepan Mooring on andnud mitmed ilusad laulud. Heldur Tooming, üsna hulk ta laule Kehras lauldud. Marje Sink on andnud palju ilusaid laule, neist mitmed on Kehras lauldud. H. Kressalt on mõni laul Kehras lauldud. Anton Tamm on andnud EB Liidu 50 aastapäevaks kantaadi "Juubeli laul", mis kujunes haaravaks palaks. "Juubeli laulu" loomine on väga erinev kõigest muust. Kui Evald Mänd oli andnud esimese osa sõnad v. Anton Tammele, siis oli ka kohe tekkinud viis I osale "Palve". Ja sellise sisuga, et parandada polnud vaja. II osa sõnad "Kutse" tulid Evald Männil väga ruttu, kui A. Tamm sai sõnad, samas ka sündis viis nagu etteütlejalt. Lõpukooril "Kiitke kooris" oli juba nii suur õnnistus juures, et üks kirjutas sõnad ja teine loos viisi pea üsna lähestiku. Olen mõlema venna juures viibinud, kui kantaat sündis. Võtsime Kehra kooriga osa mõlemist laulmisest Estonia kontserdisaalis ja suvel Haapsalus. Mõlemis oli suur ühendkoor. F. Üksik on andnud mitmed ilusad laulud.
Muidugi oleme kasutanud laule K. Türnpuult, Miina Härmalt, A. Lättelt, J. Kappelilt, K. A. Hermannilt. Kõiki ei tule enam meelde!
Siin tekib küsimus, kus veel oleme saanud laulu noote? Kõige rohkem saime noote Tartust, Immanueli koguduselt, sest seal oli kaua aega Ed. Lepp koorijuht, kes oma Kehra vendi ei unustanud ja Kehra sai neist alati osa. Kui hiljem tuli sinna II koorijuhiks v. Ervin Roos, Tartu Ülikooli vanade keelte õppejõud. Olen mõlemi Tartu koorijuhi all laulnud 1938. aastal Riias, Põhja - Euroopa noorte kongressil. Seepärst pidas ikka E. Roos Kehrat alati meeles, kuni äraminekuni 1944 sügisel. Rootsis sai Roos Upsala Ülikooli vanade keelte professoriks.
Teine koht, kus saime mitmed noodid, oli "Allika" koguduse koorijuhtidelt v. Tammelt ja Rudi Nõlvakult. Ka R. Ruutsoolt saime ilusaid laule. Eks meie noodikogu ka midagi räägib.
Koguduse segakoor on külas Rakke Koguduses.
Viimaste aastate laulude saamist ma ei kirjuta seepärast, et noori inimesi on palju, kes võivad kõike teada väga hästi.
Tooksin siin veel ära "Vaimuliku laulja" laulud, mis Kehras on lauldud, mitte numbrite järjekorras, nii kui on meeles.
Oh, kui tõsine ja tähtis 17b
Pasunad, hüüdke väes 515
Mu sulased nüüd minge 523
Ma eluvee allikal 621
Auline kodumaa 245
Hing, oh ära karda 99
Ja mina nägin uut taevast 425
Issand, Sind hüüame palves 36
Kindel varjupaik mul teada 357
Kuule hing, kes vaiksel öödel 37
Laul südamest ülesse tõuse 491
Ma kotka tiivul 319
Näed sa teisi nutvat 383
Oh hõisake täna kõik 763
See kõige kallim tund I koor 752
Siioni vangid 790
Vaat see on Jumala Tall 798
Vii meid Sina, oh Jehoova 712
Seal Jeesus nuttes vaiksel ööl 16
Seal Talle eluraamatus 40
Siin Jumala lastel on antud 405
Tõuskem surmavarju orust 384
Vaatke kiri seda ütleb 660
Vaata, see on Jumala Tall 615
Sul olgu nüüd au 499
Jumal, ole kõrgeks varjupaigaks 800
Kui Jehoova toob tagasi 790
Kui päeva kära, aega ei 792
Me Issanda päralt on 762
Me tundi ei tea 770
Me palve tõusku taevasse 697
Sest me Issanda Jumala au 787
Tähtedest üle kord (A. Tamm) 672
Kui kõigub kõik 715
Tahan alata sinuga 711
Miks tõin "Vaimulikust lauljast" ära umbes 35 laulu? Seepärast, et selles noodis on kõige rohkem laule - 812 laulu. Siit näeme, missugused laulud Kehra koorile on sobinud.
Ma toon ära ka selle põhjuse, miks Kehras on üsna vahet tehtud, milliseid laule, ja kust nad pärit on, lauldakse üldkoosolekus ja milliseid kooriga. Kehra koor on püüdnud ikka vahet teha, et laulaksime neid laule vähem, mis on üldkoosolekus tarvitusel. Koor on püüdnud tarvitada neid laule, mis on mujalt saadud, et siis oleks repertuaar alati värske. Pean seda moodust heaks.
I koorijuht Priidik reisner
II koorijuht Anton Lepp 1912
III koorijuht Anton Lepp 1916
IV koorijuht Johannes Lepp tööd alustamas
Johannes Lepp tööd lõpetamas
V koorijuht Malle Vaga (neiuna Pihelgas)
VI koorijuht Külvi Kurg
VII koorijuht Heli Karu
Mälestused pani kirja Heino Tuulik 2001
Arvutisse sisestas Marju Vaga
Pildid lisas ja kujundas Alland Parman |
