Kasutatud materjal: David Pawson „Is John 3:16 the Gospel?“
Eelmisel korral kõnelesime muuhulgas ühest hästi tuntud piiblisalmist, Jh 3:16. Provotseerisin teid küsimusega, kas keegi teab peast või kasvõi natuke meenutadagi selle salmi naabreid – Jh 3:15 või Jh 3:17. Soovijaid ei olnud. Kas äkki mõni juhtus lugema kodus seda lõiku – näiteks Jh 3 peatükki pärast minu provokatsioone?
Kontekstist ja tekstist
Piibli teksti jagamine peatükkideks ja salmideks on teinud teksti käsitlemise meile oluliselt lihtsamaks, lihtsam on viidata mingile tekstiosale nii, et kõik sellest ühtemoodi aru saavad. Piibli jagamine peatükkideks „leiutati“ umbes tuhat aastat tagasi, salmideks jagamine sellisel kujul nagu meie seda tunneme, on umbes viissada aastat vana. Loomulikult, nagu te mõistate, ei olnud mingeid salmi- ega peatükinumbreid piibli algtekstis, kui see kirja pandi.
Peatükkideks ja salmideks jagamine on aga ka probleeme põhjustanud. Mitte alati ei järgi peatükkideks ja salmideks jaotus teksti loomulikku ja loogilist jagunemist, mis oleks juhtunud siis, kui peatükkideks ja salmideks oleks teksti jaganud selle kirjutajad. Aga nad ei teinud seda, veel enam – tol ajal ei kasutatud praktiliselt ka kirjavahemärke, suurt ja väikest algustähte ega muid teksti atribuute, mis meil tänapäeval nii tavalised on. Kõik sellised lisandused on hilisema teksti tõlgenduse tagajärjel tekstile lisatud ja enamasti ollakse täna selles osas ka üksmeelel, aga on ka kohti, mille üle tänaseni vaieldakse. Ja nagu õpetaja teile ilmselt teises või kolmandas klassis näitliku lausega „peale tunde jätta mitte koju lubada“ hästi selgeks tegi, oleneb kirjavahemärkidest mõnikord nii mõndagi.
„Kirjakohtade“ süsteem on põhjustanud probleeme ka sellega, et teatakse küll igasugu kirjakohti, isegi peast, aga unustatakse nende ümbrus, kontekst, mis selgitab nende tähendust. Kui sa loeksid ajalehest meelevaldsest kohast mingi lause, ega teaks suurt midagi, mis on kirjas enne ja pärast seda lauset, siis sellest ei saaks sa kuigi palju infot. Ma pakun lause: „President otsustas koju jääda“. Mis riigist on jutt? Mis ajast on jutt? Kas „koju“ sõna otseses mõttes (sinna, kus ta elab – maja, eluase, korter) või mitte riigist (kodumaalt) lahkuda? Kust ta otsustas „koju jääda“ – kas suusamatkalt, parlamendi istungilt või maailma tippjuhtide kohtumiselt? Miks ta „koju jäi“ – kas ta tundis end halvasti või ei pidanud minekut piisavalt oluliseks või tuli talle tähtsamaid asju vahele või otsustas ta kojujäämisega mingit hoiakut üles näidata?
Selle sama väikese lause najal tahtsin ma sind ärgitada mõtlema ka Jh 3:16 tähenduse üle. Kas kogu tähendus ongi selles lauses peidus? Või annab ümbritsev sellele lausele midagi juurde. Oled sa muuseas tähele pannud, et kui meil on asjade tõlgendamiseks infot vajaka, siis me mõtleme selle ise välja. Kui sa ei tea, mis on Jh 3:16 ees ja järel, siis sa tõlgendad seda salmi oma vaadete ja eelarvamuse kohaselt ja lisad lisatähendusi, mida algses tekstis ei pruugi üldse olla.
Vaatame siis alustuseks lähemalt, mida ütleb Jh 3:16 ise, seda sõna-sõnalt lahti võttes. Ja siis vaatame, mida lisab sinna kontekst ehk siis see, mis salmile eelneb ja järgneb.
Salm ise
Vaatame mõningaid sõnu ja nende tähendusi salmis Jh 3:16. Me ei tegele samasuguse põhjalikkusega iga sõnaga, sest selleks kuluks liiga palju aega.
Jumal
Jumal on selles lauses peamine tegelane, peamise osalause alus. Siin ei räägita „mingist jumalast“ vaid sellest isikulisest Jumalast, kelle tegutsemisest räägib Piibel. Ei oleks õige öelda, et tegu on „kristliku Jumalaga“, nagu võiks siis seal kõrval olla islami, budistlikud ja hinduistlikud jmt tegelased, kes ka jumalaks olemisele pretendeerivad. Siiski tuleb eristada, et siin ei tegutse ei Allah ega Taara ega Šiva ega Zeus ega kes iganes tegelane. See on Jumal Isa.
Armastanud
Selle sõna tähendustel peatuseime eelmises osas pikemalt, siin märgime vaid ära, et kasutatud on sõna „agape“, mis tähendab tahtest juhitud ja tegutsevat armastust, mitte huvidel põhinevat sõprust või emotsionaalset tundeseisundist tulenevat külgetõmmet.
Maailma
Siin kasutatakse sõna, millest on meie keelde tulnud „kosmos“. Originaali sõna tähendusvarjundeid tundma õppides tuleb vaadata, kus ja mis tähendustes on seda sõna Uues Testamendis kasutatud.
Kõigepealt ei ole selle sõna tähendus siin geograafiline – see „maailm“ ei ole universum, meie galaktika, tähesüsteem ega planeet. Selle tähendus Uues Testamendis on valdavalt „inimkond“, „inimrass“, „inimühiskond“. Seos on inimesega.
„Maailm“ sõnal on Uues Testamendis valdavalt negatiivne alatoon. See on üldjuhul „paha“ asi. Seesama Johannes, kes kirjutas evangeeliumis, et „Jumal on armastanud maailma“ kirjutab oma kirjas (1Jh 2:15) – „ärge armastage maailma“ – ja seesama „agape“ sõna on siin sees. Selles mõttes Jumal võis maailma „armastada“, aga meie mitte.
„Maailm“ kannab negatiivset tähendust ja ei ole neutraalne just suhtes Jumalaga – see on Jumalal vastuhakanud, Jumalat mitte salliv, isegi Jumalat vihkav, mässuline inimkond, kes ei hoolinud Jumalast ega tahtnudki hoolida.
Jumala armastus sellise maailma vastu ei olnud emotsionaalne külgetõmme ega ühiste huvide otsimine. See oli Jumala tegutsev armastus, ta otsustas selle maailma suhtes midagi armastavat teha.
Andnud
See on siis Jumala armastuse tegu – ta andis. Siit sõnast iseenesest ei selgu, miks, kuidas ja milleks ta oma Poja „andis“. Kristlastena on meil siin endal „asi selge“, aga kui sa mäletad, siis alustasime eelmisel korral küsimusega, kas evangeeliumi kuulutamiseks see salm sobilik on. Mittekristlastelöe tuleks siin üsna pikalt seletada, mida on mõeldud sõnaga „Poja andnud“ – kelle andis, milleks andis, mis mõttes „andis“, ja mis siis kui andis?
Ainusündinud Poja
See mõiste ise sisaldab üsna palju teoloogiat, mida ei ole lihtne ega saa ka kiiresti ära seletada. Me teame, et räägitakse Jeesusest. Nõudlikumale kuulajale aga tuleb sisse tuua Kolmainsuse mõiste, Jumala Poja igavikulisus ja pre-eksistents ning palju muud sellist, mis evangeeliumi kuulutamist eriti ei hõlbusta.
Tähenduse paremaks mõistmiseks tooks ma selgituse ja tõlgenduse. Jumalal on suur perekond, kui seda pilti kasutada, aga enamus tema lastest on adopteeritud, lapsendatud. Meile räägitakse „Jumala lapseks saamisest“ kui me saame kristlaseks ja see on pilt Jumala perekonda tagasivõtmisest. Niisiis, me võime olla Jumala lapsed, aga me oleme tema perre lapsendatud. Ainus päris, „lihane“ laps on Jeesus, Jumala Poeg. Tema on Jumal andnud ristil surma, see on Jumala armastuse tegu.
Ükski, kes
Oleme jõudnud teise osalausesse, kus selgitatakse Jumala teos väljendatud armastuse soovitud resultaati. See sõna on paljudes piiblitõlgetes vist loetavuse huvides tõlgitud veidi kehvasti. „Ükski, kes…“ jätab mulje, et oleks kasvõi „ükski“. Ilmselt lauses edaspidi tuleva negatsiooni tõttu („ei hukkuks“ nõuavad teatud keele- ja stiilireeglid siin eksklusiivse (välistava) sõnavormi kasutamist. Õigem oleks aga inklusiivne ehk kaasav. Nii et mitte „ükski, kes“ vaid „igaüks, kes“. See annab algkeele mõtet paremini edasi. Tabate vahet?
„Ükski, kes“ rõhutab individuaalsust, eksklusiivsust, ühe eraldamist paljudest aga „igaüks, kes“ rõhutab kollektiivsust, kaasamist, ühe liitmist paljudele. Ja see viimane on asja mõte. Igaüks, kes nüüd midagi teeb, mis on lauses edasi, sellega on asi nii, nagu see lause kirjeldab.
Usub temasse
Usust on palju jutlusi peetud ja näiteid toodud, et edasi anda usu olemust ja tähendust. Siin on üsna oluline vahet teha, et räägitakse uskumisest kellessegi/millessegi, mitte uskuda kedagi/midagi.
Te märkate vahet, kui ma küsin teilt: „Kui paljud teist usuvad minusse?“ Võib-olla mõned vaprad ja julged söandaks seda teha. Aga nüüd: „Kui paljud teist usuvad, et ma olen olemas?“ Sellega ei ole vist ühelgi normaalsel inimesel suuri probleeme.
Kui paljud teist usuksid minusse? Ja kuidas ma saaksin seda teada, kas sa lihtsalt ütled, et usud minusse, või tegelikult ka usud minusse? Kas ma tohiks paluda, et sa kirjutaksid kogu oma vara minu nimele ja annaksid oma raha minu kätte. Sellest ma võin tõesti järeldada, et sa „usud minusse“, et sa usaldad mind.
Kui me räägime päästvast usust, millest siin salmis kõneldaksegi, siis ei tähenda see, et sa usud, et Jeesus eksisteeris ja suri sinu pattude eest. Millessegi/kellessegi uskumine on hoopis muu, kui uskumine, et miski/keegi on olemas ja et ta seda või teist tegi. Siin räägitakse uskumisest Jumala Pojasse, tema usaldamisest, temale kuuletumisest. Ja mitte üksnes sellest, et sa usud, et Jeesus oli Jumala Poeg, et ta elas, suri ja tõusis üles – kui ajaloolisi fakte ja intellektuaalselt omaksvõetavaid või hüljatavaid asju.
Ei hukkuks
See ei ole eriti õnnestunud sõna, et edasi anda algse sõna tähendusvarjundeid. „Hukkuma“ tähendab eesti keeles üldiselt juhuslikult või õnnetuse läbi surma saamist. Hukkutakse lennu- ja liiklusõnnetustes, looduskatastroofides, mõnikord ka sõjas. Varasemates tõlgetes kasutatud „hukka saama“ või „hukka minema“ ei ole tänapäevases keele kasutuses ka paremad – mõeldakse küll „noorte hukkaminekust“ või meil Lõuna-Eestis läks toit hukka, kui ta halvaks läks või tegemisel korralikult välja ei tulnud.
Kui seda sõna üldse eesti keeles kasutada, siis viisil: „et teda ei hukataks“ – see annab algse teksti tähendust palju paremini edasi. Seda sõna tõlgitaksegi muudes kohtades pigem „hävitama“, kuid ka see ei anna hästi kogu mõtet edasi. Hävitamise tagajärjel justkui ei jääks mitte midagi järgi, aga siin pole nii mõeldud. See sõna tähendab „kasutuskõlbmatuks tegemine sihiliku tegevuse käigus“. See, mida kasutuskõlbmatuks tehakse, ei „kao ära“, aga teda ei saa enam kasutada selleks, milleks ta oli loodud.
Toon mõned näited: Kunagi tegutses kadaka turul palju piraatplaatide müügikohti. Kui ükskord otsustati selline illegaalne tegevus lõpetada, siis korjati need piraatkoopiatega CD plaadid kokku ja sõideti neist teerulliga raginal üle nii mitu korda kui vaja. Nägin seda telekas. Need piraatplaadid muudeti kasutuskõlbmatuiks ja siis pidid müüjad need omal kulul prügimäele viima. Ühes tõlkes oli kasutatud selle sõna koha peal „varemeteks tegema“. Ka see annab edasi sõna mõtet paremini, kui „hukkuma“. Varemetest on näha, et seal on seisnud hoone, see ei lakka eksisteerimast, teda ei „pühita maamuna pealt“, aga seda ei saa kasutada enam selleks, milleks ta oli ehitatud.
Oluline on siin veel väike grammatiline iseärasus. See sõna ja tema algkeelne vorm ei räägi lihtsalt „hukkumisest“ (kuidagi, kunagi, mingitel asjaoludel), vaid et „teda ei hukata“ või „tehta kasutuskõlbmatuks“. Seal on kindel tegija kavatsusega midagi kasutuskõlbmatuks teha.
Igavene elu
Elu on siin vastand eelmisele sõnale, mida pikalt seletasin. See sisaldab eelkõige otstarbekohasust, tähendust, mõtet. See ei ole lihtsalt „eksisteerimine“, vaid vastandina „kasutuskõlbmatuks tegemisele“ on see „kasutuskõlblikuks olemine ja selleks tegemine“.
Sõna „igavene“ kannab siin nii kvantitatiivseid (ajaliselt igavesti kestev, mitte piiratud, nagu me oma surelikes ihudes oleme) kui ka kvalitatiivseid omadusi – see on elu, mille iga hetk on väärt elamist.
Paari sõnaga ajavormidest
Iga huviline võib tänapäeval leida häid materjale internetist, kus ta võib kasvõi omal käel Uue Testamendi kreeka keele ära õppida. Üsna põnev osa, millest me lihtsalt peame ajapuudusel üle libisema, on selles lauses kasutatud tegusõnade ajavormid. Üsna oluline on lauset lugedes teada, kas mingi tegevus on juba ära toimunud, toimub praegu või hakkab alles tulevikus toimuma.
Peale lihtsa oleviku, mineviku ja tuleviku on erinevates keeltes mitmeid ajavorme, mis annavad edasi erinevaid nüansse, me ei sa neisse kõigisse süveneda. Vaatame vaid Jh 3:16 tegusõnade ajad nii üle, et võimalikult ilmekalt tuleks esile, mis seal on öeldud.
Jumala armastuse tegu selgitavate sõnade „armastas“, „andis“ kirjeldamiseks ei olegi eest keeles täpselt samasugust ajavormi võtta (see on aorist). Aga tegu on mineviku sorti ajaga, mille tegemise aeg ei ole nii tähtis, oluline on, et esile tuuakse, et see on nüüd tehtud (lõpetatud) ja selle tulemused mõjutavad olevikku. Jumal „armastas“ seda maailma ja „andis“ Poja. Need on ühekordsed tegevused, mida tuleb vaadata koos. See ei ole jumala ülevoolav, kestev ja emotsionaalne armastuse tunne, millel ei ole otsa ega äärt, vaid konkreetne agape-teo-armastuse väljendus.
Uskumisest räägitakse kestvas olevikus ja seda võiks tõlkida ka nii: „Iga praegu temasse uskuja“. See on hoopis erinev sellest, mis kirjeldas Jumala armastust ja andmist – need olid kunagi minevikus äratoimunud ühekordsed tegemised. Nii ei ole aga uskumisega. See on kestev tegevus. Ja sama ajavormi kasutab ka „igavese elu omamine“. Kes on uskunud ja jätkab usus, sellel jätkub (praegu ja tulevikus) igavene elu.
Jääb lisada, et „hukkamise“ või „kasutuskõlbmatuks tegemise“ juures on sama ühekordset tegevust puudutav aoristi ajavorm. See tehakse (siis, kui selleks on aeg) üks kord ja siis on tehtud.
Salmi ümbrus
Nüüd oleme küllalt kaua pusinud salmi sõnade tähenduse kallal, on aeg vaadata, mis on salmi ümber, et seda paremini mõista. Võib-olla panite ka tähale, et ma ei ole veel rääkinud kahest sõnast, mis salmi sees on. Need on salmi kaks esimest sõna:
Sest nõnda
Need kaks sõna jäävad sageli meie tähelepanu alt välja ja mõne arvates pigem „segavad“ ilusat mõtet, mis neil selle salmi juurde mõeldud oli. Aga just need sõnad nõuavad kõige enam, et me vaataksime, mis oli enne seda salmi.
Sõna „sest“ räägib mingisugusest põhjuslikkusest. Samamoodi võiks algkeelset sidesõna tõlkida ka „aga“ – ehk siis „Aga nõnda on Jumal maailma armastanud, et…“. Mis oli enne seda Jh 3:16? Me peame vaatama ka salme Jh 14 ja 15 (mis on kokku üks lause).
Ning mida tähendab „nõnda“? Mõnikord on seda tõlgitud ka „nii“. See on viisimäärus, kui keegi mäletab veel kooligrammatikat. Aga mis „viisi“ siin siis määratakse? Rahvalikus tõlgenduses on sellest viisimääruses sõnast saanud pigem hulgamäärus. Sest „niiiiii väga“, sest „nõnda väga“ – ja see on meie tõlgendus ja juurdelisandus siia salmile. Tegelikult seda siin sõnas ei ole. On viisimäärus „nõnda“, „niimoodi“, „just sedaviisi“, „samal viisil nagu…“.
Seepärast tuleks Jh 3:16 algust lugeda ja mõista pigem nii: „Sest just nii, nagu eelpool öeldud, on Jumal maailma armastanud, et…“ Ja mis siis eelpool on öeldud?
Loeme nüüd siis Jh 3:14-16, sest need kuuluvad kokku. „Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu.
Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.“
Nikodeemus
Salmid 13 ja 14 pärinevad Jeesuse jutuajamisest Nikodeemusega, kes oli tunnustatud juudi juht ja kirjatundja ning oli õhtupimeduses salaja Jeesuse jutule tulnud. Nikodeemust huvitas Jeesuse teenimistöö ja ta uskus, erinevalt paljudest teistest juudi ülematest, et Jeesuse tegevuse taga oli Jumal.
Me ei lasku siin ajapuudusel Jeesuse ja Nikodeemuse kõneluse üksikasjadesse, kuid seal ühel hetkel üritab Jeesus seletada mida tähendavad vaimulikus mõttes „ülevalt sündimine“, „vaimust sündimine“ ja „igavene elu“. Nikodeemus, kes tundis küll väga hästi pühasid kirjutisi (Vana Testamenti), ei saanud aru, kuidas Jeesuse teenimistöö saab ühest küljest olla jumalikku päritolu (sest seda Nikodeemus uskus), aga teisest küljest nii erinev sellest, mida ta seni oli näinud ja kuulnud Jumalast.
Jeesus seletab talle oma missiooni Vana Testamendi näitel, seda lugu 4. Moosese raamatust teadis Nikodeemus ilmselt väga hästi ja peast. Mõned ehk ei ole vaskmao loost midagi kuulnudki, neile jääb koduseks ülesandeks lugeda läbi 4. Moosese raamatust peatükk 21. Jutustan selle paari reaga ümber, et meie mälu värskendada.
Jumal oli päästnud Iisraeli rahva Egiptuse orjusest ja juhtis neid tõotatud maale. Kui nad jõudsid tõotatud maa lähedale, hakkas neil veidi kõhe ja nad läkitasid igaks juhuks 12 maakuulajat vaatama, mis seal kuulda ja näha on. Maakuulajad tulid tagasi ja jutustasid fantastilisi lugusid viljakandvast maast ja tõid kaasa ka näidiseid maa viljakusest. Aga seal oli üks „aga“ – kümme meest arvasid, et Iisrael ei saa selle maa hõlvamisega hakkama, seal elavad vägevad ja arvukad hõimud ja nendega sõdimine ei tule kõne allagi. Ainult kaks meest - Joosua ja Kaaleb arvasid, et Jumala abiga siiski on võimalik tõotatud maa omale saada.
Rahvas aga lõi araks ja keeldus minemast ning Jumal otsustas, et see arakslöönud rahva sugupõlv sinna maale ei saagi. Nende lapsed küll saavad, aga Iisraeli rahvas pidi ühe sugupõlve veetma kõrbes – see on 40 aastane kõrberännak, nagu te ehk kuulnud olete. Ainult Joosua ja Kaaleb elasid selle kõrberännaku üle, jõudes tõotatud maale, kui nad olid juba üle kaheksakümne aasta. Aga teised vahepeal surid.
Kõrberännakul juhtus Iisraeli rahvaga ühte ja teist. Kuigi nad olid olnud sõnakuulmatud, hoidis Jumal neid imeliselt elus. Kõrberännaku ajast pärinevad sellised imelised juhtumused jagu vesi kaljust, taevamanna ja vutid liharoaks. Aga juhtus ka nigelamaid lugusid – rahvas nurises ja ei olnud rahul eluga kõrbes – tõotatud maale nad ei olnud julgenud minna, ja siis arvasid, et pigem läheme tagasi Egiptuse orjusesse või sureme siinsamas kõrbes.
Loeme 4Ms 21:4-9
4Hoori mäe juurest läksid nad ära Kõrkjamere teed mööda, et minna ümber Edomimaa; aga rahvas tüdines teekonnal. 5Ja rahvas rääkis vastu Jumalale ja Moosesele: "Miks olete meid toonud Egiptusest kõrbe surema? Sest ei ole leiba ega vett ja meie hing tülkab seda viletsat toitu." 6Siis Issand läkitas rahva sekka mürgiseid madusid ja need salvasid rahvast ning Iisraelis suri palju rahvast. 7Siis rahvas tuli Moosese juurde ja nad ütlesid: "Me tegime pattu, et rääkisime vastu Jumalale ja sinule. Palu Issandat, et ta võtaks meilt ära need maod!" Ja Mooses palvetas rahva eest. 8Ja Issand ütles Moosesele: "Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!"
9Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama.
Jumal kes tapab
See on vaskmao lugu, mida Jeesus meenutas Nikodeemusele ja see on sobilik meeldetuletus ka meile. Jumal saatis sõnakuulmatu ja mässumeelse rahva juurde mürgised maod ja inimesed surid, paljud said surma madude läbi. Ühel hetkel inimesed said aru, et see tuleb nende endi sõnakuulmatusest ja nurisemisest Jumala vastu. Inimesed üritasid lahendust leida.
Nad parandasid meelt ja palusid, et nuhtlus ja surmavad maod ära võetaks. Aga Jumal ei võtnud madusid ära. Ta andis teise lahenduse. Igaüks, kes oli saanud salvata ja oleks muidu hukule määratud, pidi tulema ja vaatama ühte ridva otsa pandud vaskmadu ning siis ta jäi elama.
Ta võis mõelda – miks neid madusid üldse peab siin nii palju olema? Ma vajan hoopis korraliku ravi ja puhkust, mitte ei peaks minema vaatama mingit nõmedat vaskmadu. Las see vaskmadu tuuakse siia minu juurde, siis ma võin ju teda korra vaadata.
Aga kes tahtis elama jääda, sellele oli Jumal valmistanud täpselt ühe lahenduse. Ja nüüd me saame ehk paremini aru, mida tähendavad Jh 3:16 alguses salmid „sest just nõndasamuti on Jumal maailma armastanud“. Nõndasamuti, nagu kord seal kõrbes, ei ole Jumal selle mässava, vastuhakkava ja Jumalast mitte midagi teada tahtva maailma pealt ära võtnud surma ähvardust ja patu needust. Need rõhuvad endiselt iga inimest. Aga Jumal on armastuses pakkunud ühe väljapääsu. Maailm on surmaotsuse all ja Jumal ei ole seda otsust ära võtnud. Aga ta on pakkunud ühe lahenduse.
Igaüks, kes usub Jeesusesse, usub selles mõttes, et usaldab Jeesust täiesti ja allutab oma elu temale, usub selles mõttes, et jätkab pidevalt uskumist, mitte ei meenuta üksnes heldimusega kord pühapäevakoolis või krusaadil teistega kooris loetud palvet – igaüks pääseb sellest määratud hävitusest ja igaühel neist on väärtuslik ja täisväärtuslik elu igavesti.
Niisiis: Jh 3:16 ei ole salm sellest, et Jumal igaühte armastab, veel vähem, et ta armastab igaühte tingimusteta. See on salm sellest, et Jumal pakub pääsetee olukorrast, mis muidu oleks lootusetu.
Kas sina oled kunagi asunud sellele pääseteele? Kas sa oled sellel pääseteel ka praegu?
Kas oled mõistnud, et Jumal on õige, õiglane ja Püha. Kõik mis ta teeb on hea ja õige. Ja ta mõistab kohut ilma igasuguse eelarvamuse ja onupojapoliitikata sinu ja minu tegude ja sõnade üle. Omaenda õiguse ja pingutustega ei jää selles kohtus keegi püsima. Armastuses on Jumal andnud oma Poja, Jeesuse surma, karistuseks meie pattude eest, et kõiki kes temasse usuvad, ei hukata, vaid et neil on igavene elu.
See on kutse sulle parandada meelt, uskuda Jeesusesse, võtta vastu Jumala Püha Vaim. Me oleme valmis koos nendega palvetama, kes tahavad teha täna esimest korda tõelise meeleparanduse otsuse või uuendada oma meeleparanduse otsust, mis täna uuendamist vajab.
Me oleme valmis palvetama koos nendega, kes tahavad täna elus esimest korda panna oma usu ja usalduse Jeesusele, uskuda temasse, usaldada teda, alluda temale, järgida teda.
Me oleme valmis täna palvetama nendega, kes tahavad vastu võtta Püha Vaimu anni, saada uue väe teenimiseks ja tunnistamiseks.
Kui sa tahad, et sinuga koos palvetataks nende otsuste juures, siis tule siia. Viimati muudetud: Pühapäev 19. Juuli 2009 13:28 |
