Kehra Koguduse maja, kevad 2004
Kehra Kogudusel on palvemaja Raja tänaval, mis sai valmis 1900 aastal. Sama aasta jaanipäevast loeb kogudus ka oma ametlikku ajalugu. Sõja lõpus puhkes palvemaja teadmata asjaoludel põlema. Suurte pingutustega saadi siiski nõukoguduse võimudelt luba maja taastada ning neljakümnendate lõpuks taasavati palvela.
Palvela näeb välja umbes selline
Üheksakümnendate aastate alguseks oli palvela plahvatuslikult paisunud kogudese tööle, eriti noorte- ja lastetööle kitsaks jäänud. Kogudus otsis võimalusi uue hoone ehitamiseks. Samal ajal oli Kehra keskusesse valminud uus sovhoosi kontor-söökla, mis aga kolhoosikorra lagunedes kasutuseta jäi ja Anija valla reformikomisjoni poolt müüki pandi.
Kui hoone hind oli langenud kahelt miljonilt miljonile, tundsid koguduse juhid, et nüüd on aeg see hoone osta. 1994. suvel sõlmiti leping ning sponsorite abiga maksti ära pool hinnast. Teise osa maksmine lõpetati kahe aasta jooksul.
Maja 90-te keskpaiku
Kohe pärast hoone omandamist asuti seda ümber korraldama koguduse vajadusteks. Endisesse direktori kabinetti ja nõupidamistesaali sisustati korter koguduse töötegijale. Seati korda maja küttesüsteem, mis polnud viimased kaks aastat töötanud ning oli paljudest kohtades katki külmunud. Küttesüsteem ühendati linna katlamajaga ning soetati soojamõõtja.
Koguduse kooskäimiseks kohandati kõige suurem kontoriruum maja alumisel korrusel, muudest ruumidest said pühapäevakoolide klassid. Palju ruume jäi esalgu kasutuseta. 1994. aasta hilissügisel peeti ka avatud uste päev, kus linnarahvale tutvustati maja uuenenud otstarvet.
Majapidamise esimestel aastatel kulus palju energiat maja võla maksmisele ning suuremaid ümberehitusi ei jõutud teha. 1996.-1999. töötas koguduse majas ka Eesti EKB Liidu Misjonikool. 1996 suvel hakati ehitama koguduse kohvikut maja keskosa teisele korrusele. Selle käigus emmaldati vaheseinu, seati sisse vajalik veevärk ja soojustati põrand.
Pilt kohvikust selle esimestest kasutuspäevadest.
Sellel pildil istuvad kohvikus Misjonikooli I lennu õpilased.
Koguduse jumalateenistuste saal jäi aina kitsamaks, sinna mahtus tihedalt kokkupakituna istuma kuni 80 inimest, sellest jäi aga paljude pühapäevade jaoks väheks. Mitmetest uue saali ehituse plaanidest jäi vettpidavana peale hoone sööklaosa ümberehitus saaliks.
Üks vaade kitsaksjäävast saalist
Kes sisse ei mahtunud, jäid koridori, sagedasti olid väljajääjaiks emad koos lastega, kes muidu oleks tihedasti sissepakitud seesolijaid häirinud.
Ettevalmistused töödeks algasid 1998. aastal ning 1999/2000 talvel tehti ära suurem osa ümberehituse töödest, sealhulgas pöranda süvendamine ja küttega uue põranda valamine, kandepostide vahetamine, klaasgalerii laiendamine. 2000 aasta jaanipäeval pidas kogudus oma 100. juubelit uues saalis.
Koguduse uus saal vajab veel mõninasi sisetöid, kuid on praegu aktiivses kasutuses. Praeguse aja olulisemaks projektiks on pealesunnitud katuseremont. Kui see töö saab tehtud, siis võime jätkata maja sisemuse kujundamist koguduse otstarbele vastavaks. Viimati muudetud: Laupäev 10. Mai 2008 10:37 |