Lõik Rick Warreni raamatust "The Purpose-driven Church" (ptk. 12. Kuidas Jeesus köitis rahvahulkade tähelepanu?)
(pakub lugemiseks: Indrek Rüütel)
12.3.Jeesus õpetas inimesi praktilisel ja huvitaval viisil
Piibel ütleb meile, et Jeesusel oli tavaks õpetada rahvahulki (Mar.10:1). Samuti ütleb Piibel meile, kuidas rahvahulk tema õpetusele reageeris. Me võime lugeda, et
- "... rahvahulgad olid vapustatud tema õpetusest..." (Mat.7:28)
- "... rahvas hämmastus tema õpetusest." (Mat.22:33)
- "...kogu rahvas oli hämmastunud (ingl.k. - haaratud) tema õpetusest." (Mar.11:18)
- "Ja suur rahvahulk kuulas Jeesust meeleldi." (Mar.12:38)
Rahvahulgad polnud kunagi kuulnud kedagi rääkimas sedasi nagu Jeesus. Nad oli "hämmastunud tema õpetusest". (Mar.11:18) Pole kunagi elanud suuremat suhtlejat kui seda oli Jeesus Kristus.
Saavutamaks uskmatute tähelepanu samamoodi nagu Jeesus, peame me kuulutama vaimulikku tõde sama moodi nagu tema seda tegi. Jeesus (mitte keegi teine) peab olema meie eeskuju jutlustamisel. Kahjuks pühendavad mõned homileetika raamatud rohkem tähelepanu Aristotelese meetodile ja Kreeka retoorikale kui Jeesuse õpetusviisile.
Joh.12:49 ütleb Jeesus: "... Isa, kes on minu saatnud, on andnud mulle käsu, mida ma pean ütlema ja mida (ingl.k. - kuidas) ma pean rääkima." Pane tähele, et nii nii Jeesuse õpetuse sisu kui ka stiil olid Isa poolt määratud.
Jeesuse suhtlemisstiilist võimem me nii palju õppida. Siiski tahan ma selles peatükis ainult lühidalt esile tuua kolm Jeesuse poolt rahvahulga õpetamisel kasutatud vahendit.
12.3.1.Jeesus alustas inimeste vajaduste, haavade ja huvidega
Jeesus õpetas tavaliselt vastusena kellegi küsimusele või probleemile. Ta sügas sealt, kust inimestel sügeles. Tema jutlus oli selle suhtes kaasaegne. Ta oli alati olukorraga kaasas ja tabas alati märki.
Kui Jeesus pidas oma esimese jutluse Naatsaretis, luges ta Jesaja raamatust ja andis teada, missugune saab olema tema jutlustamise eesmärk: "Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusserõhutuid, kuultama Issanda meelepärast aastat." (Lk.4:18,19)
Pane tähele täielikku rõhku vajaduste täitmisele ja haavade tervendamisele. Jeesusel oli hea sõnum, mida jagada, seega inimesed tahtsid seda kuulda. Tema sõnum pakkus praktilisi tulemusi neile, kes teda kuulasid. Tema tõde "tegi inimesi vabaks" ja tõi kõikvõimalikke õnnistusi nende eludesse.
Meil pole vaja teha Piiblit asjalikuks - see on juba asjalik! Kuid just nii nagu Jeesus toiis, peame meiegi näitama Piibli asjakohasust rakendades selle sõnumit isiklikult inimeste ellu.
Me peame õppima jagama evangeeliumit viisil, mis näitab, et see on nii "hea" kui ka "uudis". Kui see pole hea uudis, pole see evangeelium. Evangeelium räägib sellest, mida Jumal on meile teinud ja kelleks me võime Kristuses saada. See on sõnum isiklikust osadusest Kristusega, mis on vastus meie sügavaimatele vajadustele. Hea uudis pakub kadunud inimestele seda, mida nad niikuinii otsivad: andestust, vabadust, turvalisust, eesmärki, armastust, aktsepteerimist ja jõudu. Evangeelium lahendab meie mineviku, kindlustab tuleviku ja annab mõtte tänasele päevale. See on maailma parim uudis.
Rahvahulgad kogunevad alati häid uudiseid kuulama. Maailmas on piisavalt palju halbu uudiseid. Nii et viimane asi, mida inimesed kirikusse tulles vajavad on veel rohkem halbu uudiseid. Nad otsivad kedagi, kes annaks neile lootust, abi ja julgustust. Jeesus mõistis seda ja tundis rahvahulgale kaasa. Ta teadis, et nad on "väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast." (Mat.9:36)
Alustades jutlust või õpetamist inimeste vajadustest, saavutad sa koheselt oma kuulajaskonna tähelepanu. Iga hea suhtleja mõistab ja kasutab seda põhimõtet. Hea õpetaja oskab alustada õpilaste huvidest ja seejärel suunata neid edasi õpitava materjali juurde. Hea müügiagent teab, et alati peab alustama kliendi vajadustest, mitte tootest endast. tark mänedžer oskba alustada tööliste kaebustest, mitte enda eesmärgist. Alusta sealt, kus inimesed on ja seejärel suuna nad sinna, kus sa tahad, et nad oleksid.
Loe mõnda raamatut ajuehitusest ja tööst ning sa õpid, et sinu aju üks põhilisi tegevusi on informatsiooni filtreerimine. Jumal asetas sinu ajusse armuliselt filtri, et sa ei peaks teadlikult reageerima neile miljonitele stimuleerijatele, millega sa päeva jooksul kokku puutud. Kui sa peaksid teadlikult vastama kõigele, mida sinu meeled üles korjavad, läheksid sa hulluks. Kuid see filter tegeleb pidevalt kõige sellega, mida sa näed, kuuled ja haistad, saates ainult vähese osa sellest edsi sinu teadvusesse. Niimoodi ei saa sa ülekoormatud ega liiga hõivatud.
Mis siis saavutab sinu tähelepanu? Kolm asja pääsevad sellest filtrist alati läbi - väärtused, haruldused ja hirmud. See fakt annab järeldsi jutlustajatele ja õpetajatele. Kui sa tahad saavutada asjast mittehuvitatud rahvahulga tähelepanu, pead sa oma sõnumi siduma ühega neist kolmest asjast.
Hea uudise ebatavalisel või hirmutaval moel jagamine võib saavutada uskmatu rahvahulga tähelepanu, kuid ma usun, et selle väärtuse näitamine on kõige rohkem kooskõlas Jeesuse meetodiga. Jeesus rääkis arusaadaval viisil enda poolt öeldu väärtusest ja kasust. Ta ei püüdnud uskmatuid Jumala kuningriiki hirmutada. Tegelikult olid ainukesed, kesda ta hirmutas religioossed inimesed! Ta lohutas heidutatuid ja heidutas mugavaid.
Kuna jutlustajad on kutsutud kuulutama tõde, oletame tihti ekslikult, et uskmatud tahavad seda kuulda. Kuid uskmatud ei ole tänapäeval tõest tihti huvitatud. Tegelikult näitavad uuringud, et enamik ameeriklastest eitavad ideed absoluutse tõe olemasolust.
Moraalne relativism on meie ühiskonna mädanemise juur. Inimesed muretsevad ja hädaldavad kasvava kuritegevuse, perekondade lagunemise ja kultuuri üldise allakäigu pärast, aga nad ei taipa, et selle kõge põhjus on tõe mitteväärtustamine. Tänapäeval väärtustatakse sallivust rohkem kui tõde. Seega on suur viga arvata, et uskmatud jooksevad kirikule tormi kui see kuulutab: Meil on tõde!" Nende reaktsioon on: "No-jah, samamoodi on kõigil teistelgi..." Tõe kuulutajad ei saavuta just kuigi palju tähelepanu ühiskonnas, mis ei hinda tõde. Sellest üle saamiseks üritavad mõned pastorid "röökida sellest, nagu see on". Kuid kõvema häälega jutlustamine ei ole lahendus.
Kuigi enamik uskmatuid ei otsi tõde, otsivad nad kergendust. See pakub meile võimaluse tekitadaneis huvi tõe vastu. Ma olen avastanud, et õpetades tõde, mis kergendab nende piina või lahendab nende probleeme, ütlevad uskmatud: "Aitähh! Mis veel selles raamatus paika peab?" Vajadusi täitva piibelliku tõe jamine tekitab suuremat nälga tõe järele.
Väga vähesed neist, kes Jeesuse juurde tulid, otsisid tõde. Nad otsisid kergendust. Niisiis täitis Jeesus nende tuntavaid vajadusi - oli selleks siis pidalitõbi, pimedus või kõver selg. Kui nende vajadused olid täidetud olid nad alati põnevil ja täis tahtmist saada teada tõde sellest mehest, kes oli lahendanud probleemi, millega nemad toime ei tulnud.
Efeslastele 4:29 ütleb: "...rääkige ainult seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks vastavalt nende vajadustele, et kuuljad saaksid kasu." (ingl.k. vaba tõlge). Pane tähele, et mei poolt öeldav pekas olema määratud meie kuulajaskonna vajaduste poolt. Me peame rääkima ainult seda, millest on neile kasu. Jumala tahe meie vestluste jaoks peab samuti olema Jumala tahe meie jutluste jaoks. Kahjuks otsustavad paljud pastorid oma jutluste sisu üle selle järgi, mida nende arvates on vaja öelda, mitte selle järgi, mida inimestel on vaja kuulda.
Üks põhjus, misk jutluste jaoks teemade otsimine on paljudele pastoritele nii raske, tuleneb valedest küsimustest, mida nad küsivad. Selle asemel, et küsida: "Mida sellel pühapäeval kõneleda?" peaksid nad küsima: "Kellele ma kõnelen?" Kuulajaskonna vajaduste läbi mõtlemine aitab määrata Jumala tahte sõnimi osas.
Kuna Jumal oma etteteadmises juba teab, kes järgmisel pühapäeval sinu teenistusele ilmuvad, miks peaks ta andma sulle sõnumi, mis ei oma mingit seost nende inimeste vajadustega, keda ta kavatseb tuua? Miks paneks ta sind rääkima millestki, mis pole kasulik neile, kelle jaoks ta on selle planeerinud? Inimeste vajadused võtmeks küsimusele, kust sa oma jutlust mingil konkreetsel korral alustama peaksid.
Rahvahulk ei määra kas rääkida tõde või mitte. Tõde ei ole valikuvõimalus. Kuid sinu kuulajaskond määrab, missugustest tõdedest rääkida. Ja uskmatutele on mõned tõed olulisemad kui teised.
Kas miski võib olla üheaegselt tõene ja ebaoluline? Loomulikult! Kui sa oled sattunud autoavariisse ja oled parasjagu kiirabipalatis verest tühjaks jooksmas ning arst tuleb sisse ja hakkab sulle rääkima kreekakeelsest sõnast haigla kohta või stetoskoobi ajaloost... Kuidas sa end tunneksid? Tema info võib olla tõene, kuid see ei lõpeta sinu piina. Sa tahaksid, et arst alustaks sinu ravimisest.
Sinu kuulajaskod määrab ka selle, kuidas sa oma sõnumiga alustad. Kui sa räägid uskmatutega ja kulutad esimese osa oma sõnumist ajaloolisele taustale, siis selleks ajaks, kui sa jõuad isikliku rakenduseni, oled sa nad juba kaotanud. Uskmatutele rääkides pead sa alustama sealt, kus sinu jutlused tavaliselt lõppevad.
12.3.2.Jeesus seostas tõe igapäevaeluga.
Ma armastan Jeesuse õpetuse praktilisust ja lihtsust. See oli selge, asjakohane ja rakendatav. ta sihtis rakendusele, sest tema eesmärk oli muuta inimesi, mitte lihtsalt jagada neile teavet. Vaata näiteks Mäejutlust, suurimat jutlust, mis iganes peetud.
Jeesus alustas Mäejutlust jagades õnnelikkuse kaheksa tõelist saladust. Seejärel rääkis ta eeskujulikust elustiilist - viha kontrollimisest, suhete taastamisest, abielurikkumise vältimisest ja lahutusest. Järgmiseks rääkis ta lubaduste pidamisest ja kurja heaga tasumisest. Pärast seda liikus ta edsi teiste elu praktilisi külgi puudutavate asjades juurde nagu näiteks kuidas õige suhtumisega annetada, kuidas palvetada, kuidas taevasse varandust koguda ja kuidas hakkama saada murega. Ta tõmbas oma sõnumi otsad kokku käskides teiste üle mitte kohut mõista, olla kannatlik paludes Jumalal meie vajadusi täita ja olla valvel valeõpetajate suhtes. Ta lõpetas lihtsa looga, mis rõhutas tema õpetuse kohaselt täitumise tähtsust.
Sellist jutlustamist vajame me kirikutes tänapäeval - jutlustamist, mis ainult ei tõmba rahavahulki ligi, vaid mis muudab elusid! Ei piisa lihtsalt kuulutamisest: "Jeesus on vastus!" Me peame uskmatutele näitama, kuidas Jeesu on vastus. Jutlused, mis manitsevad inimesi muutuma, ilma selleks praktilisi samme andmata, saavutavad lõppkokkuvõtteks rohkem süütunnet ja pettumust.
Suur osa jutlustamisest on selline, mida mina nimetan "kas-põle-mitte-õudne" jutlustamine. See lihtsalt viriseb meie ühiskonna kallal ja langetab üldisi hinnanguid inimeste kohta. Palju pühendatakse tähelepanu diagnoosile ja vähe ravile. Taoline jutlustamine võib põhjustada kristlastes üleolekutunde "nende suhtes seal väljaspool", kuid see muudab midagi harva. Selle asemel, et süüdata küünal, kirutakse lihtsalt pimedust.
Kui ma lähen arsti juurde ei taha ma lihtsalt teada, mis mul viga on. Ma tahan, et arst ütleks mulle, mida ma terveks saamiseks tegema pean. Inimesed vajavad tänapäeval vähem "peaks" jutlusi ja rohkem "kuidas" jutlusi.
Mõned pastorid kritiseerivad rakenduslikke jutlusi kui lahjendatuid, lishtsustatuid ja ebaolulisi. Nende jaoks on ainuke tõeline jutlustamine didaktiline ja doktriini järgiv. Sellisest suhtumisest järeldub, et Paulus oli targem kui Jeesus, et Kiri roomlastele on "sügavam" materjal kui Mäejutlus või tähendamissõnad. Mina nimetan taolis suhtumist valeõpetuseks! Sügavaim õpetus on see, mis toob muudatuse inimeste igapäevaellu. Nagu D. L. Moody kord ütles: "Piibel pole meie teadmiste suurendamiseks, vaid elude muutmiseks." Meie eesmärk on kirstusesarnane iseloom.
Jeesus ütles: "Mina olen tulnud, et neil oleks elu." (Joh.10:10) Ta ei öelnud: "Mina olen tulnud, et neil oleks religioon." Kristlus on elu, mitte religioon. Jeesus oli rakenduslik jutlustaja. Kuita oli rahvahulga õpetamise lõpetanud, tahtis ta alati, et nad "läheksid ja teeksid nii".
Kristusesarnane jutlustamine on seotud eluga ja toodab muutunud eluviisi. See ainult ei informeeri, see muudab. Taoline utlustamine muudab inimesi, sest Sõna rakendatakse olukordades, milles inimesed tegelikult elavad. Jutlustel, mis õpetavad inimesi, kuidas elada, pole kunagi puudust kuulajaskonnast.
Palun saa aru - uskmatud ei soovi, et me oma sõnumit muudaksime või seda isegi lahjendaksime. Nad tahavad, et me näitaksime selle olulisust. Nende suur küsimus on: "Noh - ja mis siis?" Nad tahavad teada, missigusei tulemusi meie sõnum anda võib. Ma olen avastanud, et uskmatud ameeriklased on väga huvitatud Piibli õpetusest, kui seda rakendatakse nende ellu praktilisel ja olulisel viisil.
Minu jaoks on väljakutsuv ja nauditav õpetada uskmautele teoloogiat, neile seda ütlemata ja teoloogilisi termineid kasutamat. Olen rahvahulgale jutlustanud seeriaid lihakssaamisest (inkarnatsioonist), õigeksmõistmisest ja pühitsusest ilma neid mõisteid kordagi kasutamata. Olen samuti jutlustanud uskmatule rahvahulgale seerjaid Püha Vaimu tööst, Jumal moraalsest olemusest, teenimisest ja isegi seitsmest surmapatust.
Väide nagu peaksid sa rahvahulga ligitõmbamiseks oma sõnumis kompromisse tegema. Jeesus igatahes seda ei teinud. Sa ei pea muundama (transform) Piibli sõnumit. Sa pead selle lihtsalt tõlkima (translate) uskmatutele mõistetavatesse sõnadesse.
12.3.3.Jeesus rääkis rahvahulgaga huvitavas stiilis.
Rahvahulgale meeldis Jeesust kuulata. Markuse 12:38 ütleb: "Ja suur rahvahulk kuulas Jeesust meeleldi. (ingl.k.: with pleasure - mõnuga) New International Version ütleb: "...kuulasid... hea meelega..." Kas inimesed naudivad sinu sõnumeid?
Mõned pastorid arvavad tegelikult, et nad on oma jutlusega läbi kukkunud, kui selle kuulamine inimestele meeldib. Ma olen kuulnud pastoreid uhkelt ütlemas: "Me ei ole siin, et lahutada meelt." Ilmselgelt teevad nad meelelahutuse vältimises head tööd. Gallupi avaliku arvamuse uuring näitas mõned aastad tagasi, et uskmatute arvates on kirik kõige igavam koht, kus olla.
Kui sa vaataksid sõnaraamatust väljendi meelt lahutama (entertain) tähendust,leiaksid sa järgmise definitsiooni: "tähelepanu võitmine ja hoidmine pika aja jooksul". Ma ei tunne ühtegi jutlustajat, kes ei tahaks seda teha. Me ei peaks kartma olla huvitavad. Jutlus ei pea olema kuiv, selleks et olla vaimulik.
Uskmatutele tuim jutlustamine on andestamatu. Igavalt edastatud tõde ignoreeritakse. Teisest küljest aga meeldib ukmatutele kuulata lauslollusi, kui see on huvitav. Selle tõestuseks pane lihtsalt telekas hilja õhtul mängima ja sa võid näha tervet valikut segaseid, veidrikke ja vaimuhaigeid, kes valitsevad saateaega.
Eelmises peatükis mainisn ma, et olen hämmeldunud, kuidas mõned piibliõpetajad suudavad võtta maailma kõige põnevama raamatu ja tüüdata sellega inimesi kuni pisarateni. Ma usun, et inimeste Piibliga tüütamine on patt. Inimesed ei mõtle ainult, et pastor on igav, kui Jumala Sõna igavalt õpetatkse. Nad arvavad, et Jumal on igav! Me moonutame Jumala iseloomu kui jutlustame ebainspireeriva stiili või hääletooniga. Sõnum on liiga oluline, et jagada seda "võta-või-jäta" suhtumisega.
Jeesus saavutas suurte rahvahulkade huvitatuse tehnikatega, mida sina ja mina saame kasutada. Esiteks jutustas ta lugusid, et teha asja selgeks. Jeesus oli meisterlik jutuvestja. Ta ütleks umbes nii: "Hei - kas te seda lugu olete kuulnud..." ja räägiks siis tähendamissõna, õpetamaks mingit tõde. Tegelikult näitab Piibel, et lugude jutustamine oli Jeesuse lemmiktehnika rahvahulkadele kõneledes. "Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkdele tähendamissõnades ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi..." (Mat.13:34) Kuidagimoodi jutlustajad unustavad, et Piibel on põhiolemuselt lugude raamat. Sel moel on Jumal otsustanud oma Sõna inimestele kuulutada.
Lugude kasutamisel vaimuliku tõed kuulutamises on mitmeid kasulikke külgi.
- Lood köidavad tähelepanu. Televisiooni populaarsuse põhjus on tema lugusid jutustav olemus. Komöödiad, draamad, uudised, jutusaated ja isegi reklaamid on lood.
- Lood mõjutavad meie emotsioone. Nad mõjuvad meile viisil, mida käitumisjuhised ja põhimõttes kunahgi ei saavuta. Kui sa tahad muuta elusid, pead sa kujndama oma sõnumi pidades silmas mõju, mitte informeerimist.
- Lood aitavad meil mäletada. Kaua pärast pastori leidliku jutluse kava ununemist mäletavad inimesed lugusid sellest jutlusest. On huvitav ja teinekord ka naljakas jälgida kui kiiresti rahvas kuuldele tuleb, kui kõneleja hakkab rääkima lugu ning kui kiiresti see tähelepanu kaob loo lõppedes.
Teiseks - Jeesus kasutas lihtsat keelt, mitte tehnilist ega teoloogilist slängi. Ta kasutas sõnu, mida normaalsed inimesed suutsid mõista. Me peame meeles pidama, et Jeesus ei kasutanud klassikalist õpetlaste kreeka keelt. Tema rääkis aramea keelt - tolle aja ja paiga tänavakeelt. Ta rääkis lindudest, lilledest, kadunud rahast ja teistest igapäevastest asjadest, millega igaüks end seostada sai.
Kui Jeesus rääkis suurtest tõdedest lihtsal viisil, siis paljud pastorid teevad risti vastupidi - nad kuulutavad lihtsaid tõdesid keerulisel viisil. Nad võtavad otsekohese teksti ja teevad selle keeruliseks. Nad arvavad, et on "sügavad", kuid tegelikult on nad lihtsalt "ähmased"! Jutlustamise ja õpetamise juures on tähtsam olla selge kui teravmeelne.
Mõnedele pastoritele meeldib jutlustades laiutada oma teadmistega kasutades kreekakeelseid sõnu ja akadeemilisi termineid. Igal pühapäeval räägivad nad võõras keeles olemata karismaatilised! Pastorid peavad mõistma, et mitte keegi peale nende endi ei hooli nii palju kreeka keelest. Chuck Swindoll ütles kord, et jutlustes liiga palju kreeka ja heebrea keele uurimisele tähelepanu pühendamine vähendab emakeelse teksti usaldusväärsust. Mina olen sellega nõus.
Jack Hayford, Chuck Smith, Chuck Swindoll ja mina õpetasime kord seminaris doktoriõppe kursusel, kuidas me igaüks valmistume ja edastame oma jutlusi. Kursuse lõpul täheldasid õpilsed, et igaüks meist neljast oli eelneva kokkuleppeta rõhutanud sama asja: olge lihtsad!
Evangeeliumi keeruliseks tegemine on lihtne. Ja saatanale loomulikult see just meeldikski. Apostel Paulus muretses, et "teie lihtne ja puhas Kristusest arusaamise võime rikutakse". (2Kor.11:3) Suurte tõdede lihtne kuulutamine nõuab palju mõtlemist ja ettevalmistust. Einstein ütles kord: "Enne kui sa ei suuda midagi lihtsalt seletada, pole sa seda tõeliselt mõistnud." Sa võid olla briljantne, aga kui sa ei suuda oma mõtteid lihtsal viisil jagada, pole sinu ideed palju väärt.
Saddleback Valley on üks kõrgemini haritud kogukondi Ameerikas. Siiski leian ma, et mida lihtsamaks ma sõnumi teen, seda suurem on Jumala õnnistus. Lihtne ei tähenda lahjat ega lihtsustatut. See tähendab olla selge ja arusaadav. Näiteks: "See on see päev, mille Issand tein'd" on lihtne. "Head päeva!" on pinnapealne.
Lihtsad jutluse põhipunktid on alati kõige tugevamad. Minu jaoks on kompliment olla kutsustd "lihtne" jutlustaja Ma olen huvitatud elude muutumisest, mitte inimestele oma sõnavaraga mulje avaldamisest.
Enamik inimesi kasutavad suheldes sõnavara, milles on alla 2000 sõna. Ja igapäevaselt kasutatakse kõigest umbes 900 sõna. Kui sa tahad enamikuga suhelda, pead sa olema lihtne. Ära lase end hirmutada inimestel, kes peavad end intellektuaalideks. Ma olen avastanud, et inimesed, kes peavad kasutama suuri sõnu, varjavad mõnikord veelgi suuremat ebakindlust. |
