Postitatud: Teisipäev 12. Juuli 2005 6:50 Siia ilmuvad pildid ja jutt mõne aja pärast, kui tagasi oleme. Kas tegelikult ka lennata saab, sõltub ilmast. Seni on olnud palav ja selge ilm, aga lõunapool maaletulnud orkaani ääred mõjutavad ilma ka siinpool, juba on pisut pilvisem ja 50% tõenäosusega võib sadada. Kui pilved on lennu ajaks väga madalal, siis me ei lähe. Läksime siiski.
Ilm küll pisut pilves, isegi tibutab (ja vihma oodatakse siin kangesti), aga sõita saab, pilved on kõrgel.
See aeroplaan maksab miljon dollarit.
Suu jääb lahti...
Kasutatakse seda peamisels 4-5 inimeseliste seltskondade tšarter-reisideks.
Meie lennuk viiakse rajale.
See pisike, kahekohaline ja umbes 25000 dollarit maksev (auto hind) masin on nunnu. Sellega õpivad enamuses kõik lendama, kes seda õppida tahavad. Kursus on 40 tunnine, kestab oma kaks kuud. Lennutund on küll sadakond dollarit, aga kes lennata tahab...
Ühed lendavad sellisega.
Teised sellisega.
Läksid ühed.
Lähevad ka teised.
Õhus. Lendamine sellise lennukiga käib enamuses silma, kõrva ja tunde järgi. Riistad ja majakad on muidugi ka.
Naabrid õhus.
Olime umbes 400-500 meetri kõrgusel. Kirik oma parklatega
Rongide sorteerimisjaam
Ja siis see juhtus. "Ma tahan ka lennata!"
"Eksa sa lenda."
Piloot võis vahepeal meid pildistada, kes taga olime.
Ja siis tulime alla, pärast pooletunnist lendu. Ei midagi hirmus keerulist ega jubedat, tekkis tunne, et võiks ka asja selgeks saada.
Tulge teinekordki lendama!
Ässad
Nüüd tööle, kaks ruumi ja üks sein vaja üle värvida.
Asjad välja.
Teibid peale.
Põrandad kaetud, vaipu ei tohi värvida.
Ilmo sai puutööd.
Pastorgi ei puhka, kell läheb seina.
Hanna kasutamas igat hetke, et trummimäng selgeks saada. She's got a rhythm!
|