|
|
Loengud juhtimisest |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Keegi on öelnud: On kaks asja, mida on kõige raskem inimesi tegema panna:
Need kaks asja eristavad professionaale amatööridest. Samuti võib öelda, et juhte eristab järgijatest kaks asja:
Edu defineerime kui ettemääratud sihtmärkide progresseeruv saavutamine. Selle tegevuse juures on vältimatu prioriteetide seadmine ja nende järgimine. Usun, et see on juhtimise võti.
19. sajandi majandusteadlane ja sotsioloog Wilfredo Pareto pani tähele, et maailm pole ühtlane. Küllaltki suurt edu võib saavutada juba üsna väikese jõupingutusega, kui seda rakendada õigel ajal ja õiges kohas. Tuntuks on saanud Pareto Printsiip ehk 20/80 printsiip. See aitab prioriteete seada nii eraelus kui organisatsioonis.
Pareto printsiip väidab:
20% sinu prioriteetidest annab 80% sinu tulemustest KUI sa pühendada oma peatähelepanu, aja ja vahendid neile 20%-le.
Jämeda joonega näidatud osa kõneleb meile, kuidas õige prioriteetide asetus võib anda meile neljakordset kasu.
Mõned näited Pareto printsiibist:
Aeg: 20% meie ajast annab 80% meie tulemustest
Nõuandmine: 20% inimesi nõuavad 80% aega
Toodang: 20% toodangut annab 80% kasumist
Töö: 20% meie tööst annab 80% rahuldusest
Kõne: 20% meie esinemisest annab 80% selle mõjust
Annetused: 20% inimestest annavad 80% rahast
Juhtimine: 20% inimestest teevad 80% otsuseid
Raamatud: 20% raamatuist sisaldavad 80% nende väärtusest
Firma: 20% inimesi vastutavad 80% edu eest
Piknik: 20% inimesi söövad ära 80% toidust...
Nüüd tuleb kindlaks teha, kes või mis on need 20% ning pühendada oma ressurssidest 80% nende arendamiseks. Vaata läbi oma inimeste nimekiri ning tee linnuke nende nimede taha, kes võiksid kogu sinu töö rikkuda, kui nad pöörduksid sinu vastu. Kui see isik võib sind aidata, aga võib ka takistada, seejuures aga suutmata sind läbi kukutada, siis ära teda märgi. Sa leiad, et oma nimekirjast oled valinud 15-20% nimedest. Suhted just nende inimestega vajavad arendamist ning ressursid nende arendamiseks peavad saama eraldatud.
Mitte see ei maksa, kui kõvasti sa töötad, vaid kui targasti. Sageli inimesed ei tea, kas nad ikka teevad seda, mida nad peaks tegema. Hea mees teeb asju õieti, suur mees teeb õigeid asju.
Ühele mehele öeldi, et kui tahad rikkaks saada, tuleb kõvasti rasket tööd teha. Raskeim töö, mida ta teadis, oli aukude kaevamine. Nii ta läks maja taha neid kaevama. Ainus mida ta saavutas, olid seljavalud. Ta tegi kõvasti tööd, kuid mitte seda, mida tarvis oli.
Sa kas mõtled asjad läbi või sebid agoonias tühja. Iga juht peab välja valima kolm-neli prioriteetset projekti, millele pühendada pearõhk. Elu, kus «kõik käib» on elu, kus midagi ei käi.
Tihti on inimestel raske orienteeruda olukordades, kus kiired ja tähtsad asjad tabavad neid segamini. Järgnev graafik võib meid aidata otsuste tegemisel.
Olulised ja kiired asjad tuleb ära teha esmajärjekorras.
Olulised ent mittekiired asjad tuleb võtta plaani, seada tähtajad nende lõpetamiseks ning planeerida ajakavasse aeg nende tegemiseks.
Mittetähtsad ent kiired asjad tuleb lasta kellelgi ära teha. Tuleb leida viis, kuidas need saaksid tehtud ilma märkimisväärse isikliku panuseta.
Väheolulised ja mittekiired asjad tuleb koondada plokkideks ning leida lühikesed ajavahemikud nende tegemiseks igal nädalal. Keegi teine võib seda teha või tuleks hoopis tegemata jätta. Siiski, enne kui midagi, mida saad teha täna, lükkad edasi homseks, uuri asja põhjalikult. Võib-olla on seda targem teha täna (kuna meil on kalduvus ebameeldivaid asju edasi lükata), aga võib-olla pole seda üldse mõtet teha (aga me koormame ikka oma töölauda «igaks juhuks» kõikvõimaliku jamaga).
Iga inimene on kas initsiaator või reageerija, kui me räägime millegi planeerimisest. Võtame oma kalendri: Küsimus pole selles, kas mu kalender on täis, vaid kes täidab minu kalendrit? Kui me oleme juhid, siis pole küsimus selles, kas ma näen inimesi, vaid milliseid inimesi ma näen? Kehtib: juhid kalduvad olema initsiaatorid, järgijad reageerijad.
Meil on alati aega ja ressursse asjade jaoks, mis on meile olulised. Seepärast on oluline see, mis on meile oluline.
Paneme tähele et:
| Juht | Järgija |
|---|---|
| Initsialiseerib | Reageerib |
| Helistab ja võtab kontakti | Ootab helinat, et võetaks kontakti |
| Kulutab aega planeerimisele | Vaatab, mis juhtub |
| Võtab probleemid käsile | Reageerib tekkivale probleemile |
| Investeerib aega inimestesse | Kulutab aega inimestega |
| Täidab kalendri vastavalt prioriteetidele | Täidab kalendri vastavalt nõudmistele |
Üks vana otsustetegija andis kord lihtsat nõu: «Otsusta, mida tuleb teha ja tee seda. Otsusta, mida ei tule teha ja ära tee seda.» Tõsi, prioriteetide seadmine ei ole lihtne asi, sugugi mitte mustvalge, vaid paljude toonidega pilt, hulga muutujatega ülesanne.
Siiski, mõned nõuanded võivad siin abiks olla.
Mida minult nõutakse?
Juht võib delegeerida kõik, välja arvatud lõpliku vastutuse. Enne kui end anda mõne uue tegemise sisse, tuleb saada vastus küsimusele: «Mida minult nõutakse?» Teiste sõnadega: mida pean mina asja juures tegema, mida mitte keegi teine ära teha ei saa? Mis see siis ka poleks, see tuleb prioriteedinimekirjas panna tippu. Nende tegematajätmine tähendab sinu läbikukkumist igal juhul. Sinu alluvuses olijail võib olla terve rida vastutusi, kuid mis on need vähesed, mida saad ainult sina teha? Sa pead suutma eristada asju, mida on võimalik delegeerida ja mida ei ole. Tea, et mida suurem vastutus, seda üldisem võib see välja näida.
Võta aega mõni minut ning pane kirja neli asja (kui võimalik, siis olulisuse järjekorras), mis on sinu käest nõutavad.
Enne kui jätkame, mõtle, kes sinu eest saab olla
Mis annab kõige paremaid tulemusi?
Meie jõupingutused peaksid vastama oodatud tulemustele. Me peaksime endalt jätkuvalt küsima: «Kas ma olen tegemas asju, mida ma oskan teha parimal viisil nii, et see toob tervikule kasu?» On kolm üldist probleemi, mis inimeste töö juures mingis organisatsioonis esinevad:
Võta mõni minut aega ning pane kirja neli asja, mis sinu töö juures annab kõige paremaid tulemusi.
Mis pakub kõige enam rahuldust?
Me saavutame parimaid tulemusi töös, mis meile meeldib, mida me naudime. Elu on selleks liiga lühike, et mitte rõõmu tunda sellest, mida Jumal meie jaoks on valmis pannud. Ma soovitan, mõelge minut ning jõudke järeldusele, millist tööd sa oleksid nõus tegema ilma, et sulle selle eest makstaks. Ja nüüd: õpi seda tegema nii hästi, et inimesed on rõõmsad, kui nad saavad sulle ka maksta selle eest!
See on tõeline nauding, teha oma panus Jumala riigi töösse ning rõõmustuda selle üle. Mõtle järele, mis sinu töös pakub sulle kõige enam rahuldust.
Kõige tõenäolisemalt saavutad sa edu, kui need loetletud (nõudmised, tulemuslikud ja nauditavad) asjad kattuvad või on sarnased. Kui see, mida minult nõutakse on see, mida ma oskan kõige paremini teha, saades parimaid tulemusi, ning see, mida mulle meeldib teha, siis ma olen edukas, toimides oma prioriteetide järgi.
Et hoida prioriteete nende õiges järjekorras, tuleks
See raskevõitu lause vajab siiski tähelepanu. Tühine ja tähtsusetu röövib paraku olulise osa meie ajast ja energiast.
Dr. Anthony Campolo kõneleb sotsioloogilisest uurimusest, mida ta tegi üle 95-aastaste inimeste hulgas. «Kui sa võiksid alustada oma elu otsast peale, mida teeksid teisiti?» oli küsimus. Vastuste hulgas domineerisid kolm momenti:
Ma kaalutleksin rohkem
Ma riskiksin rohkem.
Ma teeksin rohkem asju, mis kestavad üle mu eluea.
Üks noor kontsertviiuldaja ütles, et tema edu peitub planeeritud äraütlemistes. Kui ma õppisin viiuldamist, siis oli nii palju asju, mis nõudsid mu tähelepanu ja aega. Ma tõusin hommikul ja pärast einet korraldasin oma tuba, vaatasin läbi lehed, nautisin kohvi, võtsin mõned kõned ja lobisesin sõpradega, panin käima teleka ja tegin, mis iganes mu tähelepanu köitis. Siis aga ruttasin oma viiulitundi. Mul polnud mingit edu, kuni ma avastasin, et peaksin asju tegema vastupidises järjekorras. Otsustasin, et õppimise perioodil ma vabatahtlikult keeldun kõigest muust. Usun, et see tõi mulle edu.
Enamusel ei teki probleeme valides hea ja halva võimaluse vahel. Raskused algavad, kui otsustada tuleb kahe hea variandi vahel, aga ka kahe halva variandi vahel.
Sageli me oleme kaupmehe sarnased, kes kaupluse puhtuse huvides iialgi ei tee poeust lukust lahti. Aga poepidamise eesmärk pole poe puhas hoidmine, vaid klientide teenindamine!
Majakavaht elas kaluriküla servas ning oli just saanud koguse õli, et järgneva kuu jooksul hoida majakatuli põlevana. Ühel õhtul tuli talle tuttav külaline, naine, kes palus pisut õli, et hoida oma pere soojas. Teinekord palus pereisa pisut õli lambi läitmiseks. Siis tuli vanamees, kes tahtis pisut oma ratast õlitada. Kõik palved tundusid majakavahile põhjendatud ning ta ei keelanud õli. Kuu lõpupoole näis vahile, et õli hakkab lõppema. Ning ühel kuulõpu tormisel ööl tuli kustus. Sel öösel hukkus kaljudel laev. Kui majakavahilt aru päriti, oli tal mitu põhjendust ette näidata, kuid kohtuniku otsus oli kõikumatu: Sulle oli see õli antud üksnes üheks otstarbeks: et majakatuli põleks!
On raske millestki loobuda. Ent enamuse millegi saavutamisest moodustab teadmine, mida sa tegelikult tahad saavutada. Liiga palju prioriteete halvab meid.
Lõvitaltsutajad võtavad mõnikord endaga kaasa tabureti, kui nad metslooma puuri lähevad. Neil on piits ja püstol loomulikult varuks, ent näha on ainult taburett. Ta hoiab toolipõhjast kinni ning suunab taburetijalad looma poole. Kes tunneb loomapsühholoogiat, teab, et metsloom jälgib vastase jalgu ning taipab nende liikumisest ründe- ja põgenemiskavatsusi. Kui nüüd on looma ees nii palju jalgu, siis ta püüab neid kõiki jälgida, see killustab tema tähelepanu ning ta on vagur, otsekui halvatud.
Kui sa oled üle koormatud töödest, siis kirjuta enda ette paberilehele prioriteedid ning mõtle järele, mis on siiski kõige olulisem. Kõik tõelised juhid oskavad öelda «ei» headele asjadele selleks, et öelda «jah» parimatele.
Risk on panuste tegemine vähestele ent õigetele asjadele. Risk toob kaasa vastutuse, seda peljatakse. Riskida on alati riskantne. Kuid...
Naerdes riskid näida rumalana.
Nuttes riskid näida sentimentaalsena.
Saavutada midagi on risk saada millessegi segatud.
Näidata tundeid on risk näidata oma tegelikku palet.
Kõnelda oma ideedest ja unistustest teistele on risk neid kaotada.
Armastades riskid jääda vastuarmastuseta.
Elades riskid surra.
Lootes riskid pettuda.
Püüdes riskid läbi kukkuda.
Kuid veel suurem risk kui riskida, on mitte riskida.
Kes ei riski millegagi, see ei tee midagi, sel pole midagi, see pole keegi.
Ta võib vältida küll kannatust ja muret, kuid ta ei õpi, muutu, kasva, armasta ega ela.
Ta on aheldatud oma kartlikkusega, ori, kes on minetanud vabaduse.
Christian Counsellors Newsletter 93
Robert J. McKain ütleb:
Põhjus, miks enamik meie suurtest eesmärkidest jääb saavutamata on see, et me teeme teisejärgulised asjad enne.
Te olete kuulnud Parkinsoni seadust: Kui sul on vaja kirjutada üks kiri, siis võtab see terve päeva, kui sul on vaja kirjutada kakskümmend kirja, siis saad sa sellega hakkama ühe päevaga.
Millal on kõige efektiivsem tööaeg? Ikka nädal enne tähtaega! Normaalsetes oludes me oleme toimekad ja tootlikud (me teeme asju õigesti). Kui aeg hakkab pressima või tekib hädaolukord, muutume me efektiivseiks (hakkame õigeid asju tegema). Toimekus tagab kestmise, efektiivsus edu.
14. aprilli öösel 1914. aastal juhtus üks kohutav lugu. Suur aurik Titanic sõitis Põhja-Atlandil jäämäe otsa ning vajus põhja, viies kaasa hulga inimesi. Üks naine, kes oli juba leidnud koha päästepaadis, mis paljudel võimalik polnud, palus sõudjatel oodata vaid kolm minutit, kuni ta toob oma kajutist ära midagi väga väärtuslikku. Kui ta tormas mööda koridore, siis segasid tema liikumist mahapillatud väärtesemed ning ehted. Oma kajutis ei pööranud ta tähelepanu oma rahalaekale, vaid kahmas vaagnast kolm apelsini ning kiirustas tagasi päästepaati. Tund aega tagasi oleks ta vaevalt kõige tühisemat väärtasja kolme apelsini eest andnud, ent olukord pani teda mõtlema asjade üle, millel oli nüüd tõeline väärtus.
Tundmatu autor on öelnud: «Beebi sünnib ilma käsi rusikas, inimene sureb pihud lahti. Elul on omadus muuta tarbetuks kõik, mida me oleme nii tähtsaks pidanud.» Pole veel leidunud kedagi, kes oleks surivoodil öelnud: «Ma sooviks, et ma oleksin rohkem aega pühendanud oma tööle...»
Väärtushinnangud on tuletatavad sellest, mida inimene tegelikult usub.
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee