Väljavõte koguduse vanemast ajaloost

Väljavõte koguduse ajaloost

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord - Ajalugu

Väljavõte Kehra Koguduse ajaloost umbes 1926 aastast

Pani kirja Heino Tuulik

Möödas olid sõjajärgsed päevad ja kõik olid asunud jälle oma rahulisse töösse. Elu koguduses oli harilik, kuid aastate möödumisel hakkas vaimulik elu ja tegevus jälle loiumaks ja põuasemaks muutuma. Aga samal ajal võttis Kehras, Raasikul ja Anijal vaimulik tegevus hoogu. Hoogu ja uut elu ning värskust tõi sellesse vend Johannes Peipmann Tallinnast. Tema isatalus Raasikul, Jüril peeti esimesed priikoguduse tunnid, nagu me seda koguduse ajaloost tähele paneme. Tema isa, Jüri Peipmann, töötas surmani omaette eraldi priilaste keskel. Nüüd hakkas isast mahajäänud poeg uuesti põldu üles töötama ning seemne teri ringi pööratud mätaste peale viskama. Olles vahva kõnemees ja ka osav piibliseletaja, ei olnud ka raske töö asjata. Isa istutas, tema kastis ja Jumal kasvatas. Vististi oli tal mõte ka neid nii mitmeks killunenud osi jälle kuidagi kokku ühendada ja ühisele vennalikule armastusele tuua.

Priikoguduse algus Raasikul. Esimesed Kehra Koguduse usklikud on Raasikult ja Haljavast, vendade Jaan Peipmanni ja Abram Krööksini andmete järgi juba aastast 1888. Vennad H. Ernesaks Rummust, Giinemann, Güülmann ja Kruusenberg Tallinnast pidanud Raasikul, Jüri Talus ja Haljavas Sambu-Kärbal koosolekuid. Varsti oli tööl ka tagajärge - paljud said usklikuks, teiste seas ka kaks noort meest: Jaan Peipmann ja M. Roop. Mõlemad hakkasid kohe ise ka evangeeliumi kuulutama. 1889 aastal tulid kaks venda Raasikule vennaste koguduse palvemajja ja palusid luba kõnelda, aga ei lubatud. Arvati, et võõrastel on võõras vaim. Koosolekut peeti palvemaja õues, kõnelesid vennad Tüür ja Korsen.

Esmaspäeva õhtul oli koosolek Raasikul Kärneli talus. Vendade kõned olid paljude südamed Issanda armule avanud. Mitmed jätsid vennaste koguduse maha ja hoidsid priivendade poole, keda need ikka ja jälle kinnitama tulid. Ridala vennad olid Tott, Laas, Neymann. Kuulutamise töös tulid juba oma vennad abiks - Roop, Peipmann ja Sirkas. Väike hulgake pidas läbi suve laupäeva õhtuti ja pühapäeviti taludes ja metsades koosolekuid.

Piibelliku ristimise kohta oli kõigil arusaam täiesti selge ning esimestena ristiti H. Krabi poolt Tallinna lähedal meres jaanipäeval 24. juunil 1889 aastal vennad Mait Roop ja õed M. Vaalman, Miina Roop ja Kati Peipmann. Sama aasta oktoobris tulid Ridalast Laas ja Neymann Raasikule koosolekuid pidama ning 8. oktoobril ristiti T. Laasi poolt Palgi jões kolm venda - Jaan Peipmanni, Abram Krööksini ja H. Sirkase ning viis õde - T. Krööksini, A. Vainlo, L. Tomingi, E. Krööksini ja A. Poombergi. Nendega ühinesid Tallinnas ristitud ühisesse leivamurdmisse ning sellega moodustus noor 12-liikmeline kogudus. Jumala Vaim hakkas ühte ja teist Kristuse juurde tooma ka Kehras. Varsti olid Raasiku vennad Kehras koosolekute pidamisel abiks: Giinemann ja A. Ernesaks. Mitmest talust tulid päästmise juurde taluperemehed ja nende naised.

Lühikese aja jooksul oli usklikke saanud mitukümmend. Seda edu aga ei võinud saatan kuidagi sallida ja järgnes suur vendade tagakius. Toodi politseikordnik Raasikult, kes koostas protokolli ja lõpetas koosolekud. Asjale anti seaduslik käik ja kõnelejatele - kuuele vennale anti 2 päeva aresti ja ühele vennale 10 päeva aresti.

Kehras oli esimene ristimine 10. märtsil 1890, ülestõusmise pühade ajal. Ristiti 4 venda ja 8 õde, kokku 12 inimest. Raasikul ristiti samuti 12 inimest, ilus piibliarv. Kui ristimine toimus Haljavas, tuli kokku palju rahvast. Keegi tahtis kaikaga tappa vend Mettikut, aga hoop läks hoopis Jaan Peipmanni selga, kui too veest väljus. Tol korral said karistada arestiga vennad Tooming 10 päeva, Schmeidt 10 päeva, Sillam 9 päeva, Roodeman 10 päeva, Peipmann 6 päeva. Viha ei vaibunud, talutubades, kus koosolekuid peeti peksti puruks küll aknaid, laualampe ja muudki.

Kaitset polnud kusagilt paluda. Vendadel tuli mõte nõutada seaduslik koguduse luba ja õigused. Kohe pöörduti selles asjas valitsuse poole ja sealt seletati, et baptistidel on täielik luba koosolekuid pidada, sest nad on valitsuse ees end kogudusena registreerinud.

Peeti kogudus täiskogu koosolek, kus oli küsimuseks baptistikoguduseks organiseerumine. Tekkisid küll lahkhelid, aga enamus, 80 liiget, valisidki G. Sillami tehtava koguduse vanemaks. Liikmeid oli seal küll pisut üle saja, vähem osa pidas sellist koguduse organiseerimist ülearuseks ning jäi edasi priikoguduseks. See toimus 1899. aasta sügisel.

1900. aasta alguseks oli kogudus registreeritud ning saadud luba koosolekute pidamiseks ja palvela ehitamiseks. Ka tagakiusamised olid sellega lõppenud. Kehra kogudus pühitseb tänavu jaanipäeval, 2000. aastal oma 100. juubelit, kuid koos priikogudusega on ajalugu kokku 110 aastat.

Koguduse vanemad on olnud Gottlieb Sillam, Jaan D. Schmeidt, Johanson-Jõeste, Karl Märtmaa, Heldur Tooming - viis venda koguduse enese keskelt. Kaks viimast pastorit Ingmar Kurg ja Alland Parman (teenib kogudust ka käesoleval ajal) on väljastpoolt kogudust tulnud.

Kirja pani Heino Tuulik, märts 2000.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord - Ajalugu