Kehra Kogudus: Koguduse leht nr 5

Koguduse leht 5 - Karjase read

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord - Koguduse leht 5

Ühtlasi valmista mulle paik küllatulekuks, sest ma loodan, et mind teie palvete kaudu teile tagasi kingitakse.
_{Pauluse kiri fileemonile, 22. salm}

Seekord, hea lugeja, on mul südames kirjutada külalislahkusest. Ei mitte, et see oleks Uue Testamendi õpetuse keskpunkt ega ka mitte sellepärast, et oleksime kuidagi eriti saamatud selles osas. See on mul pikemat aega südames olnud ja nüüd on koguduse lehe karjaseveerg see koht, kus oma südame mõtted jagada saan.

Vaadakem, mida mõtleb Uue Testamendi kirjutaja, kui ta räägib külalislahkusest. Kui Paulus annab kristlastele Roomas juhiseid jumalakartlikuks eluks, julgustab ta neid otsima külalislahkust (Rm 12:13). Sõna külalislahkus koosneb kreeka keeles kahest osast: armastus ja võõras (teistsugune). Seega tähendab see võimet armastada neid, kes on hoopis teistsugused - võõrad. Selles sõnas sisaldub nüüd palju enam, kui tuttavatel külaskäimine mina sulle - sina mulle korra kohaselt.

Mõnikord kujunevad kogudustes - aga samahästi igas teises organisatsioonis - välja teatud ringkonnad, kes käivad üksteise sünnipäevadel ja ka muidu tihedamini astuvad sisse teineteise poole. Selles pole midagi kummalist ega halba. Ent see pole veel külalislahkus - või nagu ütles Jeesus: mis kasu on sellest, kui te üksnes neid armastate, kes teidki armastavad - seda teevad niikuinii kõik. Sellisest mõõdetud külalislahkusest võib tekkida terve süsteem, kus on omal kohal nii rivaalitsemine kui vastastikune ülepakkumine, klatshimine (mõnikord palvesoovide jagamise nime all) ja silmakirjalikkus. Sellisesse külalislahkesse paika juhuslikult sattunud kõrvaline inimene saab ruttu aru, kus on omad ja kus võõrad. See on kaugel sellest, mida Peetrus mõtleb külalislahkuse all, kui ta ütleb, et südamlik armastus katab ennemini pattude hulga kinni, kui et seda igal võimalikul juhul ette toob (1Pt 4:8-9).

Ärge unustage külalislahkust - korrakem veel: armastust võõraste, teistsuguste, ootamatute ja kutsumata külaliste vastu - sest seeläbi on mõningad vastu võtnud saadikuid Jumala juurest (Hb 13:2). Heebrea kirja autor mõtleb siin ilmselt Aabrahami ja Loti külalisi (1Ms 18:3jj; 19:2jj). Või ütleme Jeesusele: Ma olen oma ukse tagant ära saatnud küll igasugu kahtlast elementi, aga Sind, Issand, oleks ma kindlasti sisse lasknud! Lugege Mt 25:45 mida vastab seepeale Jeesus.

Piibel räägib ka teistsugusest külalislahkusest. Seda oodatakse eelkõige koguduse juhtivatelt isikutelt (1Tm 3:10; Tt 1:8). See on valmisolek avada oma kodu Jumala teenimiseks. Uue Testamendi kogudus kogunes mitte spetsiaalselt selleks ehitatud hoonetesse, vaid usklike kodudesse. Väga sageli oli selleks kogudusevanema maja, mõnikord teiste jõukamate kristlaste majad. Ilmselt pole isikliku eluaseme omamine tänapäeval mitte vähem jõukuse sümbol, kui algkoguduse päevil. Näiteks tulid Jeruusalemma kristlased kokku templis palvuse aegadel, aga igal päeval olid neil ka kodukoosolekud erinevates kodudes (Ap 2:46-47).

Tänapäeval on taas hakatud mõistma, kui oluline on võita Kristusele mitte ükspäinis inimesed, vaid ka nende kodud. See on siiski väga raske, sest uustestamentlikule kogudusele meeldib täna väga vanatestamentlik mõtteviis, nagu elaks Jumal kirikus. Vist nii mugav oleks sulgeda Jumal kirikuseinte vahele ja käia teda kord nädalas (ja eriti jumalakartliku isegi kaks korda nädalas) vaatamas nagu mõnda haiget sugulast. Suuri raskusi on kogenud kristlikud juhid, kes on püüdnud elava Jumala teenimist kirikuseinte vahelt inimeste kodudesse välja viia. Ja suurim raskus on see - kristlased ei ava oma kodusid. Nad lülitavad oma elust välja õnnistused, mida võiks tuua külalislahkus inimeste vastu, keda Jumal tahab nende koju saata.

On ütlematagi selge, et keegi saab külalislahke olla vaid iseenda arvelt. Tean noort kristlast, kelle vanemad ei lubanud kutsuda külla kristlasi palvegrupiks ja tundsin naist, kelle abikaasa ei sallinud silmaotsaski inimesi kogudusest, samal ajal kui tal polnud midagi vastu abikaasa töökaaslaste küllakutsumisele. On väga erinevaid olukordi, kuid küsigem endalt siiralt: On minu kodu avatud külalistele? Sellele vastamiseks ei peagi sügavat analüüsi tegema - vaata ja ütle, kas Sinu kodus käib tihti külalisi? Sellel, et kellegi pool viibib alailma külalisi ja teisale ei minda vaat et kutse pealegi, on omad põhjused. Oma eelmises teenimiskohas, Rakkes, elasime perega üle kaks vastandlikku aega. Oli periood, kus lakkamatu külalistevool meid kurnas, seda enam, et puudusid tingimused nende vääriliseks vastuvõtuks. Selle peale me palvetasime ja tuli aeg, kus me mõtlesime, et meid on siia unustatud. Taas tuli Jumalalt küsida, kas midagi on valesti läinud?

Viimaks tahan öelda, et see olukord, mis valitseb meie kodudes, annab ilme ka koguduse kui terviku külalislahkusele. On üksnes pool muret, kui sulgeksime oma kodud. Meelsus minu kodu on minu kindlus, kus mina teen, mis mulle meeldib tuleb meiega kaasa kogudusse. Ei ole olemas külalislahket kogudust, kelle liikmetel on külalislahkusetud kodud. Vaevalt et kellelegi meeldiks astuda sisse kogudusse, kus esiteks kohtab ta hindavat mõõduvõtmist (kes see siis selline siia tuli?) ja kriitikat (mis tal nüüd hakkas, et ta kirikusse tuli ja miks ta üldse niisugune välja näeb?). Osutagem nii omadele kui võõrastele meie keskel eelkõige armastust, lahkust, sallivust ja pikkameelt.

Siinkohal puudub aeg ja ruum, et rääkida sellest, kuidas külalistele selgeks teha, milline kord kodus valitseb. Igal kodul on oma tavad ja korrapära, mida külaline aktsepteerib ja kui mitte, siis on olemas viisid, kuidas sellele kedagi haavamata tähelepanu juhtida. Ent see ja mitmed teised on küsimused, mis lahenevad iseenesest, kui külalislahkus - armastus nii omade kui võõraste, meiesarnaste ja teistsuguste, oodatud ja ootamatute, kutsutud või kutsumatute külaliste vastu au sisse jääb.

Sinu karjane
Alland Parman

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord - Koguduse leht 5