Kehra Kogudus: Koguduse leht nr 7 - Artikkel annetamisest

Koguduse leht nr 7 : Annetamisest

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord - Koguduse leht 7

Illustratsioon Kui olete selline nagu enamik kristlasi, siis mõnikord juhtub, et püüate meelega vältida Pühakirja seisukohti andmise küsimuses. Võib-olla kõneles pastor andmisest ja siis meenus teile, et sellest on juba hulk aega möödas, kui te külastasite tädi Martat või otsustasite kristlikule lastesõimele abi anda.

Kinkimine ja annetamine pole kristlikes ringkondades just kõige populaarsem vestlusteema, kuid ta on siiski üks kõige tähtsamatest. Vastuse ignoreerimine ei muuda seda olematuks ega vähenda seda miinimumini. Kuid selline käitumine röövib teilt sõnakuulmise rõõmu.

Jumala Sõnas on palju käske, millega kaasneb õnnistuse tõotus. Üks sellistest on andmise käsk. Piibli õpetus annetamise teemal moodustab tähtsa osa Jumala ilmutusest ja seetõttu peaks see ka meile oluline olema.

Paulus ütles Efesose koguduse vanematele: «Ma pole midagi teie eest salanud Jumala tahtest» (Ap 20:27). Jättes rääkimata annetamise printsiipidest, tähendaks röövida teilt õnnistuse, ühtlasi näitaks see, et ma ei mõista oma vastust.

Ateist Voltaire lausus kunagi, et protestantism on katoliikluse vähem kulukas substituut. Mõnikord paneb see mind imestama.

Lukas Vicher kommenteeris Voltaire'i tundeid järgmiste sõnadega: «Prantsuse filosoof Voltaire suhtus ekstsesside ja ahnuse pärast roomakatoliku kirikusse äärmiselt kriitiliselt. Kuid protestantlikku kirikusse suhtus ta veelgi kriitilisemalt, kuna see võttis vastu neid, kelle usulised veendumused varjutas soov hoida rohkem raha enda jaoks». Meie ajal püütakse protestantlikelt üha rohkem raha kätte saada.

Mõne arvates pole kristlikud rahaküsimised midagi muud kui ekspluateerimine. Pastorite jaoks on välja antud terved mäed kirjandust, milles antakse nõu, kuidas kiriku sissetulekuid suurendada. Hiljuti lugesin raamatut, «kuidas parandada kirikukümnise laekumist». Seal soovitatakse selliseid kavalaid ideesid nagu lojaalsuse nädalat, igale uksele koputamise nädalat, pandisüsteemi, naabrite agiteerimist (annetusi tooma), annetuste motiveerimist inimeste silmis, inimestes süütunde äratamist ja selle leevendamist annetuste abil jne. Kui te olete lootusetus olukorras, võite palgata eksperte, kes hangivad teile raha (muidugi tasu eest). Ameerikas leidub organisatsioone, kes trükivad materjale, mida võite lasta oma kiriku ümbruse postkastidesse, virgutamaks inimesi raha andma.

Ma ei ole selle vastu, et stimuleerida kristlasi raha andma, kuid ma olen selle vastu, kui seda tehakse ebapiibelikul viisil. Tooksin selle kohta näite teiselt alalt. Ühes kirikus korraldatud evangeliseerimiskampaania ajal peideti päästmata perede kodudesse mõned jalgpallid. Kui majast majja kutseid jaganud kiriku liikmed leidsid jalgpalli, võitsid nad jope. Ma pole evangeeliumi kuulutamise vastu, kuid ma arvan, et sel kombel seda teha on tobe ja ebapiibellik ühtlasi. Millise pilguga vaimulikult uuestisündimata perekond kristlasi vaatab, kes tulevad nende juurde evangeeliumi kuulutamise ettekäändel, siis aga selgub, et neid huvitab hoopis jope? Nii on ka rahaliste annetustega, lõppeesmärk ei õigusta selleks kasutatud meetodeid.

Lisaks kõigele muule pitsitab meid ebakindel majanduslik olukord. «Kui te pole kuue kuu sissetulekust midagi säästnud, võib teil tulevikus rahalisi raskusi tekkida,» kuulutavad pangad. Mis on Jumalaga juhtunud? Piibel kuulutab päästmist, aga selline olukord võib hulluks ajada.

Kui te investeerite oma raha koos Jumalaga, siis võite kindlad olla, et suudate praegu ja tulevikus oma perekonna eest hoolitseda. Tekkinud olukorras tuleks olla suuteline Püha Vaimu juhtimisele reageerima, Ta ei juhi teid rahalistesse raskustesse.

On kahju, kui kirikute ja kristlike organisatsioonide finantsmenetlused on eemaletõukavad. Näiteks mõnes kirikus mõõdetakse liikme edukust annetuse suurusega. Palve sisuks on sageli raha. Sellistes kogudustes ei jäeta kasutamata ühtki võimalust, et raha nuruda. Kasutatakse igat esinemist ja riugast, et rahaküsimine efektiivsem oleks. Juhul, kui kuhugi koguneb suurem rahvahulk, kasutab kirik kohe võimalust raha teha, lootes võimalikult suuremaid annetusi. Mõned kirikud tegelevad kasu saamise eesmärgil äriga.

Mõned kirikud on hakanud eelistama rikkaid. Ma julgen öelda, et paljudes kirikutes dikteerivad kõige rikkamad teoloogiat ja poliitikat. John Murray Kirjutab: «Vaid üksikud nähtused rikuvad kiriku ühtsust rohkem kui rikastele osutatud sümpaatia. Kirik on läinud nende pahedega kompromissile, sest ta kardab nende patronaai kaotada. Respekt isikute vastu on sundinud ta vaikima, ta distsipliin on ilmalikule prestiiile ohvriks toodud».

«Mu vennad, pidage usku meie au Issandasse Jeesusesse Kristusesse sõltumata isikute lugupidamisest. Sest kui teie koosolekule tuleb mees, kuldsõrmus sõrmes ja uhkes rüüs, ehk tuleb ka vaene räpases rüüs ja te vaatate sellele, kes kannab uhket rüüd ning ütlete temale 'Sina istu siia mugavasse kohta' ja ütlete vaesele 'Sina seisa seal või istu siia mu jalajäri ette', kas te siis ei ole valesti otsustanud ja saanud halbade juhtmõtetega kohtumõistjaiks?» (Jk 2:1-4).

Kristuse kirikus ei tohi olla kohta erapoolikusel. Favoritism ja armastus ei ela koos.

Mõned kirikud ilmutavad katsetes panna inimesi annetama spirituaalset kartust. See on väär. Õige on õpetada rahvale selles küsimuses Jumala Sõna tõdesid ja jätta inimeste reageerimine Jumala Vaimu hooleks. Kavalate trikkide asemel kuulutagem julgelt Jumala sõna ja lootkem, et Jumala Vaim õpetab inimesi annetama kooskõlas Piibli juhtnööridega.

Mis võiks sind nii kaugele viia, et sa annetad? Pantide või punktide süsteem? Süü või häbitunne? Kaastunne ja haletsus?

Pea meeles, et annetamine ei ole kunagi sunniviisiline või riukaline. Mistahes pettusevahendid on Jumala silmis vastikud. «Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.» (2Kr 9:7).

Kui me räägime annetamisest tänapäeva kristlikus kirikus, siis võime siin täheldada nii ekspluateerimist kui ka tegematajätmisi. Ühest küljest röövitakse kristlasi sõgeda pealetükkiva reklaami abil. Teiselt poolt aga röövivad mõned kristlased Jumalat, sest nad lihtsalt ei mõista annetuste osa Jumala töös.

Ma soovin, et järgnev aitaks jumalarahval annetuste küsimuses selget pilti saada. Seda ülesannet silmas pidades tahaksin teid virgutada uurima selles kirjutises toodud Pühakirja kohti. Illustratsioon

Hõbe kuulub mulle

Ühes hiljuti publitseeritud artiklis ma väitsin, et sina (ja mina) kulutame 50% oma ajast rahale mõeldes kuidas seda hankida, kulutada, hoiustada ja kui palju maksab üks või teine asi. Isegi kui nimetatud protsent kahtluse alla seada, täidab raha siiski suurt osa inimese mõtetest.

Piiblil on finantside kohta mõndagi öelda. Jumalat huvitab väga, kuidas sa oma raha ja vahendeid kasutad. Raha kasutamine on üks kristliku elu võtmeküsimusi. Kui see pole Jumala sõnaga kooskõlas, võib tõsiseid probleeme tekkida. Kui ma sellel teemal jutlustan, siis mõned kristlased mõtlevad, et ma teen seda eesmärgiga suuremaid annetusi välja pressida või olen mõningatelt pistist saanud, et ma nende kirikute liikmeid psühholoogiliselt töötleksin. Vale puha!

Ma olen siiralt veendunud, et te peaksite õppima oma rahaga Jumalat ülistama. Rahalised suhete vaimulikud aspektid võivad olla teie elu üks kõige rohkem hooletusse jäetud külgi. Jumal tahab, et sa oma raha Tema auks kasutaksid, saatan soovib, et sa raha vääriti kasutaksid!

Keda sa tahad kuulda? See on kurb tõde, et enamik kristlasi ei teagi, milline on õige raha kasutamise viis Jumala silmis. Nii nad kõnnivad oma ignorantsuse tõttu vaimulikus vaesuses.

Kristlasena seisad sa pidevalt rahaliste probleemide ees milline on mu rahaline olukord, kuidas raha teenida, kuidas seda kulutada ja annetada. Kui sa ei tea, mida Jumal sinult nendes küsimustes ootab, siis ei saa sa ka tõelist edu kogeda.

Raha on su vaimuliku olukorra heaks baromeetriks, sest su raha kasutamise viis näitab, mida sa kristliku majapidajana väärt oled. Sul tuleb rahaga pidevalt tegemist teha. Sa tasud arveid, kirjutad tekke, saad maksuteatisi, teed sissemakse, ostad midagi ja sooritad võib-olla isegi börsitehinguid. Raha on alaline reaalsus ja rahaküsimus elu kriitiline piirkond, mille kohta Piiblil on palju öelda.

Ma olen viimasel ajal olnud maailmas toimuvate asjade pärast väga mures inflatsioon, majanduskriisid, toitlusprobleemid, kütusehindade tõus jne. Kõik need mõjutavad meie rahalist seisundit. Igaühel meist tuleb oma rahanduslik sasipundar lahti harutada.

Ma arvan, et usklik inimene kannab rahalist vastutust. On olemas piibellike eeskujusid, kuidas usklikud peaksid raha kasutama. Sel on sinu vaimuliku eluga otsene seos.

Mõni kuu tagasi ütles üks kommentaator: «Kõige halvemad krediidi saamise võimalused Ühendriikides on pastoritel. Krediidibürood tõestavad seda.» Kui see tõeks osutub, avaldab see kristlusele väga halba mõju, sest Piibel räägib väga selgelt usklike rahalisest vastutusest. Mõni nädal enne seda tuli mu juurde üks mees ja ütles: «Olen noor kristlane ja ei tea, milliseid nõudmisi Jumal mulle finantsasjus esitab. Kas te ei võiks mind selles küsimuses valgustada?» Hiljuti külastas mind üks naine ja küsis: «Kuidas ma peaksin kristlasena oma rahaasju ajama?» Jumala sõna ei ole selles küsimuses ebamäärasel seisukohal ja seda ei tohiks olla ka teie. Nagu igas eluvaldkonnas, nii peaksid usklikud rahandusküsimustes stabiilsust ja enesekontrolli üles näitama.

Rahamoraal

Kui me räägime rahast, räägime teatud mõttes elust, sest rahal on me argipäevaelus keskne koht. Raha on iseenesest amoraalne, ta ei ole ei hea ega kuri, kuid teda võib kasutada kas hästi või kurjasti. Mõned toonitavad, et raha viib kõlvatule teele. See on tõesti nii, et mõned rikkad, vaatamata oma tohutule varandusele, ihaldavad ikka rohkem. Kuid eks ole samuti ka ahneid vaeseid! Tegelikult ei seisa küsimus rahas, vaid selles, kuidas rahasse suhtuda.

Mõned arvavad, et on väär, kui kristlasel on rohkem raha kui hädapärased eluvajadused nõuavad. Sellised kaitsevad oma seisukohta kristliku kommunismiga, millest räägitakse Apostlite tegude 2. peatükis. Nad kinnitavad, et kui algkirikus oli usklikel kõik ühine, siis tuleks kristlasel ühisomandi printsiibist ka praegu kinni pidada ja jagada igaühele vastavalt vajadusele. Nad lähevad isegi nii kaugele, et kinnitavad, et kristlasel pole üldse õigust raha omada.

Kuid mida Piibel selle kohta ütleb? Kõigepealt võtkem teadmiseks, et raha kuulub Jumalale. «Minu on hõbe ja minu on kuld, ütleb vägede Jehoova!» (Hg 2:8). Jumal ütleb need sõnad kõigile maailma rahvastele. Kogu maailma kuld ja hõbe on Jumala oma. «Tuleta meele Jehoovat, oma Jumalat, see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks!» (5Ms 8:18) Pea meeles: kogu raha kuulub Jumalale, Jumal annab inimesele võime ja võimalused omandada seda, mis on Tema oma varandust ja raha.

«Ja mis on sinul, mida sina ei oleks saanud?» küsitakse meilt 1Kr 4:7. Siin on teiste sõnadega väljendatud ideed, et raha (mille kohta seda salmi võib vabalt kasutada) kuulub Jumalale, kuid Ta usaldab selle sinu kätte. Järelikult Piibel ei ütle, et raha omamine oleks vale, pigem väidab ta, et Jumal võimaldab inimesel raha omada. Raha on üks talentidest, mida Jumal on sulle andnud.

Kahjuks on asjad nii kujunenud, et inimese heaoluks mõeldud Jumala annid rakendatakse sageli kurjuse teenistusse. Näiteks selline Jumala and nagu loodus. Inimene uurib ja õpib looduse saladusi tundma (me nimetame sellisel viisil teadmiste hankimist teaduseks) ja leiutab selle põhjal pomme, mis tapavad, masinaid, mis saastavad jne. Muidugi kasutab inimene oma teadmisi heakski otstarbeks, kuid suur on ka pahelisus.

Võtame sellise asja nagu seksualsus, mis Jumala kava kohaselt peaks pakkuma rõõmu ja olema inimeste taastootmise vahendiks. See on hea ja abielu on lugupeetud, öeldakse Hb 13:4. Abieluvoodi olgu rüvetamata, kuid inimene rikub seda korraldust. Toit on Jumala and, üks neist asjadest, mida tuleb «tänuga vastu võtta» (1Tm 4:4). Kuid inimene on muutunud õgardiks!

Inimesel on oskus kõiki Jumala häid ande (teistsuguseid Ta ei annagi) väänata, kaasa arvatud raha. 1Tm 6:17 kõneldakse ajalikust rikkusest ja öeldakse, et Jumal «annab kõike rohkesti tarvituseks». Jumal ei ole kosmiline rõõmurikkuja. Jumal ei ole hirmutada püüdev kuri hiiglane, kes tahab kõiki piinas ja viletsuses hoida. Jumal, kogu raha omanik, on hea meelega valmis ka sulle andma. Iiob, Aabraham, Iisak ja Jaakob olid erakordselt rikkad, sest Jumal soosis seda rikkust. «Nende maa on täis hõbedat ja kulda, nende varandustel ei ole lõppu», kirjutatakse Iisraeli kohta (Js 2:7).

Kui ma oleksin mõne korporatsiooni vastutav töötaja ja käsitleksin kompanii fonde nii nagu mõnikord Jumala raha, siis oleks mind kelmuste eest ammu pokri pistetud. Mõnikord tasub ka sellistele asjadele mõelda. Jumal on sulle ja mulle pannud vastutuse oma raha kasutamise eest ja me ei tohiks seda vastutust kergelt võtta. Kui peremees tuleb te juurde ja ütleb: «Siin on 100 dollarit. Tahan, et te kasutaksite neid hoolikalt ja arukalt, ostes meile vajalikke asju. Hiljem jutustage, kuidas te neid kulutasite,» siis tahaksin sulle öelda, et ole selle 100 dollariga ettevaatlik. Sa tuled tagasi ja pead aru andma: «Ostsin kontori jaoks üht ja teist, tõin seda, mida me vajame, seejuures kõige soodsama hinnaga».

Kas sa oled kunagi käitunud nii, nagu oleks su taskus olev raha sinu oma ja sul pole selle kasutamise kohta vaja kellelegi aru anda? Kuid kellele see raha peaks ikkagi kuuluma? See on Jumala raha ja kui sa juba oma peremehele pead aru andma, kui palju enam sa oled siis Jumalale kohustatud aru andma? Sa vastutad Jumala ees. Illustratsioon

Raha võib olla kas õnnistuseks või needuseks. Kõik oleneb sinu suhtumisest rahasse. Sa oled kuulnud alati räägitavat «Nojah, kui mul oleks miljon, siis...» Küsimus ei seisa loomulikult selles, mida sa selle miljoniga teeksid, vaid selles, kuidas sa kasutad seda 10 krooni, mis sul praegu taskus on? Sa võib-olla mõtled, et kui sa sellise summa saaksid, kasutaksid sa seda misjonitöö või mõne muu ürituse toetamiseks. Kuid mida sa teed kümnelisega oma rahakotis? Või krooniga? «See, kes armastab raha, ei leia sellest kunagi rahuldust... Vastavalt sellele, kuidas suureneb heade asjade hulk, suureneb ka nende tarbijate hulk» (Kg 5:10-11). Mida rohkem sul on, seda rohkem sa kulutad ja ostad. Kuigi asjade seis ei peaks selline olema, ta tavaliselt siiski on. Ühe kirjaniku mõte vabas tõlkes: «Raha ainus kasu on see, et sa näed, kuidas ta sõrmede vahelt ära libiseb. Mida rohkem teda on seda rohkem teda kulub».

Jeesus ütleb: «Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures; ja kes ülekohtune on kõige vähemas, see on ülekohtune ka suures» (Lk 16:10).

Asi ei seisa selles, et omada võimalikult rohkem ja teha sellega midagi suuremat, vaid selles, kuidas sa olemasolevat kasutad. Rikkus võib saada vaimuliku progressi piduriks. Jeesus ütleb: «Kui raske on neil, kellel on palju vara, sisse minna Jumala riiki.» (Mk 10:23). See on raske.

Järgneb

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord - Koguduse leht 7