Skauditööst |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Skautluse rajaja, suurjuht lord Robert Baden-Powell of Gillwell (1857-1941) kirjutab oma raamatus Scouting for Boys: «Skautliku tegevuse sihiks on asetada enese isiku asemele teise teenimine, teha poisist (tüdrukust) kasulik inimene nii vaimselt kui ka füüsiliselt ning rakendada teda teenimisel kogu ühiskonnas. Meie ei taotle sõjaväelisi sihte, vaid teenimist ligimese kasuks. Teiste sõnadega, me püüame tuua ristiusu põhimõtted igapäevasesse ellu, mitte jättes neid üksnes teoloogiliseks aruteluks pühapäevakoolis. »
Robert Baden-Powell (või nagu teda omade hulgas hüütakse: B-P) sündis 22.02.1857. Inglismaal Oxfordi Ülikooli teoloogiaprofessori peres. B-P valis sõjaväelasekarjääri. Ta sai ratsaväeohvitseri väljaõppe. Tegutses koloniaalmaades - Indias, Lõuna-Aafrikas jm - õppides tundma kohalikku elanikkonda ja loodust. Neid teadmisi kasutas ta hiljem skauditöös. Sõjas buuride vastu anti talle kindrali aukraad. Naasnud Inglismaale, hakkas ta koondma enda ümber erineva sotsiaalse tagapõhjaga poisse, kelle koduks oli saanud tänav.Ta pakkus neile tegevust, eriti looduses.
Esimene skaudilaager toimus 22 poisiga Brownsea saarel 1907. aastal. Sellest ajast on skautlus jõudsalt arenenud tänapäevani. See näitab inimese sisemist tungi headuse poole, kuigi egoism ja omakasupüüdlikkus end peale suruvad.
Õpetus skauditöös toimub eeskuju kaudu, mida näitavad juhid. Seetõttu on oluline juhtide enesedistsipliin ja elu. Skauditöö tagajärjed on head, kui juhtimine on õigetes kätes ning Jumal ja kristlik eluviis on esikohal.
Kehra Koguduse skauditöö sai alguse 1994. aastal, kui osutus, et poistel vanuses 8-14 aastat puudus asjakohane tegvus. Koguduse noored mehed Hannes Pikkel, Vahur Zeiger ja Jaanus Laagriküll otsisid võimalust, kuidas viia poisteni kristlik õpetus ja eluviis. Kuna seljataga olid mõnedki rahvusvahelised skaudilaagrid, leiti, et see tegevus ühendab endas nii kristliku õpetuse kui poistele meelepärase tegevuse (mängud, matkad, käsitöö jm). Alustasime siiski ettevaatlikult, kuna oli puudus kogemustest ja materjalidest. Poistele asi meeldis, neid lisandus ka «tänavalt». meil pole veel selgelt väljatöötatud programmi ega kuulu me veel ametlikult ühessegi skaudiorganisatsiooni. Poistele aga tegevus meeldib ning nad käivad heameelega koos. Oleme osalenud mitmetes kogudustevahelistes skaudilaagrites, esimese selletaolise meie koguduste liidus korraldasime meie Kehra lähedal Ülejõe küla metsas 24.-27.08.1995 60 osalejale. Skautidel on suur osa ka koguduse laagrite ettevalmistamisel. Nad teevad just seda, mis on skautide asi - lähevad laagriliste eel ning valmistavad ette laagrikoha koos kõige sinna juurde kuuluvaga.
Jaanus Laagriküll
Mõned viidad skaudimaterjalidele
Viit rahvuslike organisatsioonide loeteludele | http://www.strw.leidenuniv.nl/~jansen/scout/countries.html |
Skauditöö põhimõtetest ja muust seonduvast | http://pinetreeweb.com/ |
Välismaine info skauditööst Eestis | http://pinetreeweb.com/rtn-esto.htm |
Eesti Skautide Ühing | http://www.skaut.ee |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee