|
|
13 sammu eduka kasvuprogrammini |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Kohandatud Jim Montgomery kõnest DAWN 2000 kongressil Baguios, Filipiinidel 1985.
DAWN strateegia tuumaks on riikide täitmine evangeelsete kogudustega, kuni iga väikese inimgrupi kohta igas etnilises ja kultuurilises keskkonnas tuleb üks kogudus. Näiteks Filipiinidel on seesugune programm toonud kaasa kasvutempo kahekordistumise selles riigis viimase 14 aasta jooksul, millega on võimalik eesmärgi saavutamine - 5000 koguduselt 1974. aastal 50 000 või enamale kogudusele aastaks 2000.
Filipiinide ja ka teiste riikide uskkondlike kasvuprogrammide uurimine toob välja vähemalt 13 ühist tunnust, mis näivad möödapääsmatult kuuluvat iga edukalt kasvava liikumise juurde.
Ehkki mainitud 13 tunnust käivad uskkondade kohta, kehtivad need arvatavasti ka üksikkoguduse või teatud piirkonna koguduste kohta. Järgnevalt on esitatud 13 sammu eduka kasvuprogrammini.
Esimene ühine tunnus on, et kasvavatel uskkondadel on nägemusi, mis on neist endist suuremad. Nende ajendiks on soov võita kogu piirkond, kogu nende maa Kristusele. Neile meeldib niisugune innustav eesmärk, nagu üks kogudus igas linnajaos. Nad tahavad olla osa millestki, mis on suurem kui nad ise.
Õpetussõnades on kirjutatud: «Kui nägemus puudub, muutub rahvas üleannetumaks...» (Õp 29:18). See salm tuletab mulle meelde ühe uskkonna juhti, kes ütles: «Me juba oleme kõige suurem uskkond. Me ei pea kasvama.» Tulemuseks oli väga aeglane kasv. Ja muide, enam pole nad ka kõige suurem uskkond.
Teise uskkonna juht jällegi põles soovist näha kogu oma piirkonda kogudustest täidetuna. Selle tulemusena rajati sadu kogudusi ja õpetati välja tuhandeid jüngreid.
Kui sa unistad suuri unistusi ja näed suuri nägemusi, siis sunnib see sind järjekindlale tööle nende elluviimiseks.
The Living Bible Õp 18:13 on tõlgitud järgmiselt: «Milline häbi - jah, kui rumal - on otsustada enne faktide tundmaõppimist.»
Edukate kasvuprogrammide teine ühine tunnus on, et uskkonnal pole mitte ainult pea pilvedes, vaid ka jalad maas. Nad mõistavad, et nende unistusi ei saa ellu viia tundeküllase ja sentimentaalse fantaseerimise, vaid oma olukorra reaalse mõistmise abil.
Need uskkonnad uurivad oma ümbruskonda, et nä ;ha, kes on vastuvõtlikud evangeeliumile ja kuidas kõige paremini nendeni jõuda. Nad vaatavad üle oma ressursid, meetodid jne. Nad uurivad teisi kasvavaid kogudusi ja uskkondi, et leida häid ideid oma programmide jaoks.
Mul on selle teema jaoks terve seminari jagu materjali, kuid ilmselt te juba mõistate, kui tähtis on koostada üksikasjalikke aruandeid oma koguduse iga töölõigu kohta, koguda ja analüüsida andmeid ja kasutada neid eesmärkide püstitamiseks ning tulevikuplaanide tegemiseks.
See on tõhusate uskkondlike kasvuprogrammide põhitunnus. Innustavad eesmärgid panevad inimesi liikuma ja tegutsema. See tõmbab kaasa ka lihtliikmeid niisugusel määral, et see üllatab neid endidki. On haarav töötada üheskoos mingi väärt ja innustava eesmärgi nimel.
Realistlikud eesmärgid püstitatakse selleks, et inimesi mitte ära hirmutada. Kui eesmärgid ei põhine eelnevatel kogemustel (faktidel) ja võimalikkusel (vastuvõtlikkusel), siis võib see olla halvem kui eesmärgi puudumine üldse. Eesmärgid peavad olema piisavalt suured, et innustada, kuid piisavalt realistlikud, et mitte ära hirmutada.
Mõõdetavad eesmärgid seatakse selleks, et inimesed võiksid tunda rõõmu oma saavutuste üle. Kindlad arvud ja kuupäevad tõmbavad inimesi kaasa.
Sageli mõeldakse, et inimestele väljaspool läänemaailma eesmärkide seadmine ei mõju, et nood peavad tähtsamaks suhteid. Kuid eesmärkide püstitamine on kasulik, sest see on piibellik ja ulatub järelikult üle kultuuripiiride.
Teiste sõnadega, eesmärgi püstitamine kristlase poolt on ususamm, ilma milleta «on võimatu olla [Jumalale] meelepärane» (Hb 11:5).
Ühe väga suure uskkondliku programmi raames tulid välismisjonärid kokku ja püstitasid kümne-aasta eesmärgi. Seejärel oli neil väga raske kogudust selle heaks töötama panna.
Teises programmis aga lasti igaühel väljendada oma arvamust eesmärgi kohta. Nad vaidlesid ja heitlesid üksteisega, kuni igaüks oli sellega päri. Kuna eesmärk oli nüüd «kõigi oma», tegid nad selle saavutamiseks kõvasti tööd.
See on kasvuprogrammi jaoks otsustava tähtsusega samm ja sellest üle vaatamine võib väga kalliks maksma minna.
Filipiinidel uskkondlikud programmid annavad tunnistust loovast mõtlemisest selles valdkonnas. Paremad nimed pole mitte ainult värvikad, vaid ka eesmärki kirjeldavad. Headeks näideteks on «1085-strateegia 1985. aastaks» ja «100 lisaks».
Kuidas teie lapsed end tunneksid, kui neile poleks pandud ühtki nime. Kadunutena, tõrjututena, tähtsusetutena! Seega, kui tahate, et teie programmi toetataks ja ellu viidaks, peab teda olema võimalik teiste seast ära tunda. Pange talle hea nimi!
Kui jälgida koguduse plahvatuslikku kasvu Apostlite tegude raamatus, siis näeme, et tuli sisse viia palju muudatusi. Üks neist on kirjas kuuendas peatükis. Koguduse liikmete arvu suurenedes tekkis juhtimise probleem. See lahendati uute juhikohtade loomisega ja suurema vastutuse määramisega tervele reale lihtliikmetele.
Kui Filipiinidel koostas üks uskkond teise järel kasvuprogrammid ja hakkas ka tegelikkuses kiiremini kasvama, mõisteti seal, et nemadki peavad oma organisatsioonilist pealisehitust muutma. Tuli leida juhid, kes vaataksid kogu programmi üle, asuksid juhtima arvutuid komiteesid, vaataksid üle palvekavad, juhendaksid statistika pidamist ja aruandlust, kirjutaksid ja üllitaksid mitmesuguseid trükiseid ja tegeleksid väljaõppekavadega.
Et teie kasvuprogramm võiks olla edukas, peaksite loobuma mõnest harjumuspärasest organisatsioonilisest struktuurist. Seda tehes saate ka rõõmustuda sellest, et üha rohkem lihtliikmeid muutub pingisoojendajatest aktiivseteks töötegijateks koguduses. Ja teie uskkond kasvab vaimulikult ja arvuliselt.
Taolise liikumise kritiseerijail võib vahel tekkida mulje, et korralikud arvud ja inimeste tarkus võivad Püha Vaimu tööd asendada. Uurimused aga näitavad just vastupidist. Tõeliselt edukad uskkondlikud programmid on need, mida palves tugevalt toetatakse.
Heaks näiteks on CMA programm «Eesmärk 400». Nad määrasid ametisse rahvusliku palveesimehe ja lülitasid ta täitevkogusse. Ta aitas organiseerida sadu palvegruppe kogudustes ja edastas neile pidevalt eestpalvesoove liikumise eest. Tulemusena kaasati grupipalvetesse tuhandeid lihtliikmeid, rohkem kui kunagi varem.
Apostlite tegude raamat toob välja koguduse kasvu sõltuvuse palvest ja Püha Vaimu juhtimisest. Need 120 veetsid palju päevi paastudes ja palvetades, enne kui Püha Vaim laskus ja esimesed 3000 pöördusid. Seejärel pöördusid tervendamisime peale järgmised 2000.
Ap 16:5 on kirjutatud: «Siis kinnitati kogudusi usus ja liikmete arv kasvas päev-päevalt». Nii Jumala sõnast kui tema Koguduse tänapäevakogemustest võime järeldada, et koguduse vaimne areng ja kasv käivad käsikäes.
Kasvuprogrammides püütakse vältida inimeste huvikaotust loovate ideedega. Tähtis on esitada teateid, ettekandeid ja jutlusi kasvuprogrammi kohta.
Pea kõik on leidnud, et korrapäraselt tuleks välja anda trükist, milles avaldataks väljapaistvamaid tulemusi, palvevastuseid ja edusamme eesmärgi poole liikumisel. Niisugused väljaanded sisaldaksid artikleid liikumise piibellikest ja praktilistest alustest ja räägiksid nendest, kes on andnud märkimisväärse panuse.
Neile peamistele teabekanalitele võib lisada hulgaliselt muid huvisäilitajaid, nagu aastakoosolekud ja -raamatud fotodega iga koguduse kohta, seminarid ja isegi niisugused asjad nagu reklaamsärgid ja järjehoidjad.
Uskkonnad peavad läbi mõtlema ja planeerima õpetuse ja tegevused, mis on vajalikud programmi käigushoidmiseks kuust kuusse ja aastast aastasse, ning palvetama nende eest. Muidugi, inimlikust seisukohast hoiab huvi kõige paremini rõõm püstitatud eesmärkide saavutamise üle.
See on suvalise suurema kasvuprogrammi lahutamatu osa. Piibellik strateegia on valmistada ette (õpetada välja) pühasid (lihtliikmeid) teenimistööks.
Edukas uskkondlikus programmis koolitatakse liikmeid välja igakülgselt. Sellesse kuulub väljaõpe koguduste rajamiseks ja hooldamiseks, evangeelsete piibliõppegruppide asutamiseks ja juhtimiseks ning aruannete koostamiseks, andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, samuti ettevalmistus palvegruppide, majandamis-, täidesaatevorganite, sidevahendite jne töö jaoks.
Väljaõpet antakse kõikepidi, alates piiblikoolidest ja seminaridest ning lõpetades täiendkursuste ja mitteametlike õpipoisiprogrammidega. Varustamine ja väljaõpe on koguduse põhilisi ülesandeid. Kui ei saavutata edu selles valdkonnas, ei suudeta teostada ühtki programmi.
Uute tugevate kasvuprogrammide loomisel on uskkonnad sunnitud ümber hindama kogu oma senise rahanduspoliitika. Eelkõige tuleks lihtsalt lahata raha kulutamist. Sageli võib raha suunata vähemtähtsatelt asjadelt evangeelsetele esmaülesannetele.
Järgmiseks töötage välja vajalikud meetodid programmi teostamiseks, töötegijate väljaõppeks ja uute koguduste rajamiseks, mis olgu ühtlasi nii tõhusad kui ka kogudusele või uskkonnale jõukohased.
Kolmandaks leidke tõhusad rahateenimisviisid. Ühegi meile teadaoleva uskkonna või koguduse liikmed pole jõudnud ligilähedalegi traditsioonilise kümnendiku annetamisele oma sissetulekust. Sellel alal on vaja head õpetust ja loovat lähenemist.
Oma rahalisest seisust ülevaadet omamata ei jõuta sihile ühegi kasvuprogrammiga.
Kui Filipiinide konservatiivsete baptistide aastane kasvuprotsent langes 20%-lt 1974. aastal 12,1% ja 12,8% kahel järgneval aastal, mõistsid nad, et ilma otsustava tegutsemiseta on nende programm hädaohus. Olukorra parandamiseks saatsid nad muuhulgas välja misjonäre.
Vic Andaya läks Nueva Ecija provintsi ja võis olla tunnistajaks sellele, kuidas juba esimesel aastal astusid tema vastrajatud kirikusse 84 pöördunut. Dave Billings laiendas seda tööpõldu Nueva Viskaya ja Isabela provintsideni.
Umbes samal ajal koostas Robert Skivington põhjaliku plaani ühe vastuvõtliku suguharu jaoks kaugel Mindanaol. Ainuüksi esimesel aastal tuli umbes 400 inimest Kristuse juurde ja uutesse kogudustesse.
Niisugune misjonitegevus andis uut hoogu nende käigusolevale programmile ja on ilus näide sellest, et kasvu säilitamiseks peavad üksikkogudused ja uskkonnad heitma pilgu oma piiratud aladelt kaugemale. Iga kogudus peab innustama, õpetama ja saatma välja misjonäre naaberalade ja kaugemate piirkondade rahvaste juurde minekuks. Rõhuasetus misjonile, mis praegu levimas, on otsustava tähtsusega kohalike, uskkondlike ja rahvuslike eesmärkide saavutamiseks.
Mõõdetavate eesmärkide jõud on selles, et alati on võimalik näha, kuhu te nende saavutamisel välja olete jõudnud. Äsjatoodud näites poleks konservatiivsed baptistid võib-olla kunagi pannud nii suurt rõhku misjonile, kui nad poleks teadnud, et ei suuda oma eesmärkideni jõuda. Sest lõppude lõpuks tuli ju uusi liikmeid ja kogudusi juurde üsna kiires tempos. Kuidas muidu oleksid nad teadnud, et nende kasv üha aeglustub, kui nad poleks püstitanud eesmärgi ja hinnanud selle täitmise edukust?
Mistahes programmi juhid peavad pidevalt jälgima edusamme oma eesmärkide poole liikumisel, probleeme mistahes meie esitatava 13 sammu puhul ning uusi arenguid ja võimalusi nende kogukonnas, piirkonnas ja riigis.
Iga-aastane paaripäevane andmete analüüs on eduka kasvuprogrammi kaheteistkümnes oluline punkt.
Filipiinlaste liikumise «50000 aastaks 2000» tugevaim külg on vaieldamatult järjestikused kasvuprogrammid. Kohe pärast teatud eesmärgi saavutamist või mingi programmi edukat täitmist püstitatakse juba uus ja suurem.
Meenutagem, et CMA programmile «Eesmärk 400» järgnes «Eesmärk 100 000», mis omakorda asendus nende praeguse kavaga «2-2-2» - aastaks 2000 20 000 kogudust 2 000 000 liikmega. Siinkohal võiks näiteks tuua veel hulga muid programme.
Sel kombel pole evangelism ja uute koguduste rajamine enam puhutine pikkade pausidega tegevus, vaid koguduse elu igapäevane osa. Sel ja ainult sel kombel võib saavutada eesmärgi - 50 000 kogudust aastaks 2000.
Igal aastal peab pärast teoksiloleva programmi hindamist tegema selle valguses uusi plaane järgnevaks aastaks. Ka 5- või 10-aasta plaane tuleks täitmisel hinnata ja selle põhjal uusi koostada.
Filipiinide ristikogudus teeb kindlasti suure hüppe oma rahva jüngriteks tegemises ning maailmaevangelisatsioonis tänu oma heale harjumusele teha ja teostada plaane, hinnata täitmist ning koostada uusi kavasid tegelikust olukorrast lähtudes.
Niisugused on edukate kogudusi rajavate programmide 13 ühist tunnust. Uuri neid, palveta nende pärast ja lülita need oma programmi.
Peatükid 12, 13 ning Lisa I Jim Montgomery raamatust DAWN 2000: 7 Million Churches to go tõlkinud Sulev Kivastik.
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee