Kuidas Jumal meid juhib?
|
|
Kuidas Jumal meid juhib? |
|
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Kasutatud materjal: Nicky Gumbel, Questions of Life
Meil kõigil on elus vaja otsuseid teha. Mõned otsused on üsna tühised ja me ei märkagi, kuidas me neid teeme - läheme poodi ja valime näiteks, millist saia osta. Ma ei mõtle kahte sekundiki, kui on vaja valida, kas osta «Kirde» saia või «Kadri» saia. Minu arvates pole neil erilist vahet ja seetõttu ei pea ma ka palju mõtlema. Ent elus on otsuseid, millest sõltub väga palju - näiteks abiellumine, võib-olla ka elukoha või töökoha valik. Niisuguseid otsuseid ei saa «automaatselt» ega kiiresti teha.
Tähtsad otsused on veel sellegipoolest erilised, et nad on enamasti pöördumatud. Kord tehtud, mõjutavad nad meid kogu järgneva aja ja me ei saa minna tagasi, et midagi muuta, kui oleme valesti otsustanud. Seepärast tuleb eriti elu tähtsate otsustuste juures hoolega kaaluda ja mõelda.
Meie probleem on see, et alati ei aita isegi mõtlemine. Me mõtleme küll, aga meil pole absoluutset kindlust, sest me ei tea tulevikku ette. Ma usun, et suur osa abiellujatest lähevad paari parimate kavatsustega ning tõepoolest tahavad üksteisele truud olla. Siiski kuulsime mõni päev tagasi, et Eesti karm statistika väidab, et möödunud aastal lahutati rohkem abielusid, kui neid sõlmiti.
Kuna meil ei ole täiuslikku teadmist, siis peaksime otsuste tegemisel sagedasti nõu küsima. Nõu võib küsida kogenud inimestelt, aga ka nemad ei tea kõike. Parim tee õigete otsusteni ja täisväärtusliku elu elamisele on küsida nõu Jumalalt. Jumala käest on hea nõu küsida vähemalt kahel põhjusel. Esiteks: Jumal teab paremini. Ta teab ka seda, mis tulevik toob ning näeb asju palju paremini, kui meie. Teiseks: Jumal tahab meile parimat. Ka meie arvame, et me soovime endale enamasti parimat, kahjuks me ei armasta ennast piisavalt. Ma kohtasin ühel päeval meest, kes arvas, temale on parim minna ja end rongi alla heita. Ta elu oli nii nässu läinud. Siiski polnud see minu arvates parim viis probleemide lahendamiseks ja mul õnnestus teda veenda mitte ennast tapma.
Tänase loengu teema on see, kuidas elada Jumala poolt juhitud elu. Me ei küsi otsuste langetamisel Jumalalt nõu mitte ainult sellepärast, et see meid huvitab, vaid ka sellepärast, et Jumal tahab meid juhtida.
Jumal ei juhi meid nii, nagu poisid raadio teel mudeleid ja mänguautosid juhivad. Nad keeravad rooli juhtpuldil ning kui tehnika toimib, siis mudel järgib kuulekalt suunda. Nii juhitakse roboteid, meie ei ole robotid ja Jumal ei ole kunagi tahtnud inimesest robotit teha. Meile jääb vaba valikuvõimalus.
Jumala juhtimine tuleneb kõigepealt suhtest Jumalaga. Jumal on lubanud juhtida ja nõu anda neile, kes tahavad käia koos Jumalaga. Jumala juhtimine on väga mitmekesine ja põnev. Kohati on see nagu kaardi ja kompassiga reisimine ja uue avastamine. Teinekord on see nagu matk koos rajaleidja teejuhiga. Mõnikord on see nagu nõuküsimine ristteel. Ja mõnikord on see nii, nagu kantaks sind kätel.
Jumalal on plaan meie jaoks (Ef 2:10). See tähendab, et Jumalal on üks plaan ka sinu jaoks. Kui sa seda nüüd isiklikult võtad, mis tunne sul siis on? Mõni võib mõelda: «Mul on ka üks plaan oma elu jaoks. Ma ei tea, kas ma tahan seda Jumala plaani?» Kas see Jumala plaan on hea? Kas võiks olla nii, et ka sulle meeldib see plaan, mis Jumalal sinu jaoks on?
Piiblis on kirjutatud, et Jumala tahtmine meie suhtes on hea, meelepärane ja täiuslik (Rm 12:2). See pole tingimata nagu «kibe ja vajalik rohi», mida meid võtma sunnitakse. Jumala mõtted meie suhtes on rahu, mitte õnnetuse mõtted, isegi kui me oma valikute tagajärjel oleme kitsikusse sattunud (Jr 29:11).
Rahva suus on levinud väljend: «Läks, nagu Jumal juhatas.» See tähendab, et asi väljus inimeste kontrolli alt ning lõppes enamasti äpardusega. See on väär arusaam Jumala juhatamisest. On tõsi, et Jumala juhtimine ei lange alati sellega kokku, mida me oma mõistusega tahaksime teha. Jumala juhtimine ei ole aga asi, mis kuidagi «iseenesest» juhtub, vaid vastupidi - selleks, et teada ja teha Jumala plaani kohaselt, tuleb midagi tahtlikult teha.
See, et sinu elu nüüdsest peale on niipalju kui võimalik Jumala hea plaaniga kooskõlas, on sinu mõistusega tehtud ja tahtega kinnitatud otsus. Kui keegi on valmis sellist otsust tegema, siis ta peab ka teadma, kuidas Jumal teda juhib.
Jumala sõnas ehk Piiblis on inimestele ilmutatud Jumala tahtmine, mis kehtib igal ajal ja kõigi kohta - see on universaalne. Me tegelesime Piibliga mõni loeng tagasi, seepärast üksnes lühidalt kordan mõned olulisemad seigad sellest, kuidas Piibli kaudu Jumala juhtimine meieni tuleb.
Plaane on kahesuguseid: Kui tahame autoga kuhugi võõrasse paika sõita, vajame teedekaarti, aga see pole veel kõik. Kui me üldse kuhugi sõita tahame, siis peame tundma ka üldisi liikluseeskirju. Eeskirjad ei juhata meid küll nõutud kohta, ent annavad üldised juhised liiklemiseks, eriti kui teel on ka teisi liiklejaid.
Selles mõttes on Jumala sõna liikluseeskirjade moodi juhis. Piiblist me saame teada, et teatud asju ei tohi teha ja teatud asju on vaja teha. Kui Jumala sõnas on midagi kindlalt kirjas, siis me ei pea enam arutlema selle üle, kas Jumal ikka ütles nii ja mida Ta sellega mõtles.
Võib-olla mõni abieluinimene satub olukorda, kus ta arvab, et ta on niiväga armunud kellessegi. Siis ta võib mõelda, et kui ta ikka niiväga armunud on, siis ehk Jumal tahabki seda, et ta oma abikaasa maha jätaks ja oma armukesega kokku elama hakkaks. Sellisel puhul on üsna selge, et see pole Jumala tahe ega juhtimine, vaid selle inimese enese himu, sest Jumala sõnas on selgesti öeldud, et abielu rikkuda ei tohi (2Ms 20:14).
Võib-olla tahaks keegi kangesti raha kokku hoida ning ei maksa makse, mida seadusega nõutakse. Võib juhtuda isegi seda, et see sõber on valmis selle «kokku hoitud» raha Jumala riigile ohverdama. Nii ilus kui see asi ka ei paistaks, ei vaja Jumal selliselt varastatud raha. Jumala sõna ütleb selgesti, et me peame maksma kõik maksud, mis on meile kohustuslikud (Rm 13:7).
Jumal on elav Jumal ning Piibel ei ole lihtsalt mingi seaduste raamat, milles näpuga järge ajades Jumala tahtmist teada saab. On küll üpris selge, et kui me Jumala sõna ei tunne, siis me lihtsalt ei tea, mida Jumal meilt ootab ja mida Jumal meile pakub. Kristlased peaksid regulaarselt Piiblit lugema, et mitte unustada Jumala sõna. On hea, kui sa leiad iga päev aega kasvõi veerand tundi, et endale Jumala sõna lugeda.
Kui sa regulaarselt Piiblit loed, siis oled märganud, et Jumal laseb mõnel kirjakohal otsekui eriti selgelt sulle silma torgata ja selle kaudu nagu midagi öelda. See on ka üks viis, kuidas Jumal oma lapsi juhib Sõna kaudu.
Jumala juhtimine on väga isiklik. Kui me saame kristlaseks, siis Jumala Vaim asub meie sisse elama. Kui Jumala Vaim meis elab, siis Ta ka kõneleb meiega. Me peame õppima Tema häält kuulama. Jeesus ütles, et Tema järgijad kuulevad Teda ja tunnevad Ta häälest ära, nii nagu karjalambad tunnevad hääle järgi oma karjast (Jh 10:4-5).
Mõnikord mulle helistab keegi ja hakkab kohe midagi rääkima. Ta ei tutvustagi ennast. Kui see on keegi hea sõber, tunnen ta hääle järgi kohe ära. Aga teinekord ma ei tunne ja pean ta katkestama ning paluma, et ta end tutvustaks. Siis tavaliselt selgub, et see on küll tuttav inimene, ent mitte nii lähedane, et ma kohe aru saaks, kellega tegemist. Mida paremini me tunneme Jeesust, seda kergemini tunneme me ära ka Tema hääle, kui Ta meid juhatada tahab.
Palvetamine on kahesuunaline vestlus. Mis juhtuks, kui sa läheksid arsti juurde ja ütleksid temale: «Mul olid eile valud rinnus ja kurk on valus. Peale selle kohutav nohu ja kõrvus kumiseb. Hommikul oli mul väike palavik ja pea käis ringi. Üldse on mul viimasel ajal kehv enesetunne, doktor, kas te saaksite mulle mingit rohtu kirjutada?» Ja siis, kui olete oma haigusloo ette kandnud, ütlete: «Heldeke, kell on juba nii palju, ma pean nüüd kohe minema. Suur tänu, et te mu ära kuulasite...»
Mõnikord meie palve sarnaneb sellise juhtumiga. Kui me ainult püüame Jumalale midagi rääkida, ega võta aega kuulata, teeme me vea. Me näeme, et Piiblis on juttu Jumalast, kes rääkis inimestega. Mõnikord tuleb see nagu mingi tunne või aimdus, mõte või selgus. Jumal kohtleb meid väga individuaalselt ning pole reegleid selle kohta, kuidas see peab täpselt olema.
Kui me arvame, et oleme kuulnud Jumalat rääkimas, siis pole vaja karta, kui seda ka kontrollitakse. Me ju ei saa teha alati nii selget vahet, kas see oli Jumala Püha Vaimu märguanne või lihtsalt üks mõte meie peas. Et olla kindel selles, kas kõnelnud on Jumal, peaksime küsima järgmisi küsimusi:
Jumal teeb oma tööd meie sees nii, et me tahame ja toimime Tema hea nõu järele (Fl 2:13). Kui me lubame Jumalal oma elu juhtida ja allutame oma tahte Temale, siis ta hakkab seda kujundama. Varsti me paneme imeks, et asju, mida me varem kõigest hingest tahtsime, me enam ei tahagi ja neid asju, mida me ei tahtnud, nüüd jälle tahame. See on Jumala töö.
Kui ma sain kristlaseks, siis viimane asi, mida ma soovisin, oli abielluda. Mul olid omad arusaamad karjääritegemisest ja õigest kavast abielluda, aga Jumal hakkas minu tahtmist muutma. Ei läinud poolt aastat mööda, kui oli selge kellega ja millal ma abiellun. See ei tulnud vastu minu tahtmist, vaid Jumal muutis minu tahet.
Mõnikord inimesed kujutavad ette asju, mida nad mingil juhul teha ei tahaks ja siis arvavad, et Jumal paneb neid just seda tegema. Ära ole kartlik, mõeldes, et kui sa ennast rohkem Jumalale üle annad, siis Ta saadab sind tegema, mida sa kindlasti teha ei taha - võib-olla näiteks misjonäriks Venemaale. Kui Sina tegelikult tahad, et Jumal sind juhib, siis hakkad sa ka ise seda tahtma, mida Jumal sinult ootab.
Jumal võib oma Vaimu kaudu meid juhtida kõige ebatavalisematel viisidelgi. Piiblis on palju näiteid, kuidas Jumal kõneles lausa kuuldavalt (1Sm 3:4-14), saatis oma inglid sõnumit viima (Mt 2:19; Ap 12:7), juhatas inimesi prohvetlike sõnumite, unenägude või nägemuste kaudu. See pole jäänud vaid minevikku, samamoodi juhib Jumal oma rahvast ka tänapäeval.
Ära ainult arva, et kui Jumal ei ole sulle väga erilisel viisil rääkinud, siis Jumal ei olegi rääkinud. Võib-olla on Jumal selgesti midagi näiteks Piiblis või mõne teise inimese kaudu öelnud ja sa juhtumisi tead seda. Ära siis oota, et ingel sulle pilve pealt seda veelkord ütlema tuleb, see oleks enese petmine.
Mõistus on võimas tööriist, mille Jumal on meile andnud. Kui me saame kristlasteks, siis ei tähenda see seda, et peaksime nüüd oma mõistuse välja lülitama või ajud prügikasti viskama. Jumala sõna koguni hoiatab, et ärge olge arutud nagu hobused või muulad, neid tuleb suuliste ja valjastega taltsutada, muidu nad ei saa aru (Ps 32:9).
Ühes raamatus kirjutati naisest, kes püüdis olla väga jumalakartlik. Hommikul, kui ta silmad avas, küsis ta kohe Jumalalt, kes ta peab üles tõusma või ei. Ta ei tulnud enne voodist välja, kui kuulis «vastust» (mismoodi see siis iganes öeldud oli). Siis hakkas ta end riietama ja küsis iga riietuseseme kohta Jumalalt, kas ta tohib selle täna selga panna või mitte. Tegelikult oli see üks päev otsa veiderdamine ja ma ei usu, et Jumalal sedasorti pingutusest head meelt on.
Jumal on meile andnud väe, armastuse ja mõistlikkuse vaimu (2Tm 1:6). Kindlasti esineb Jumalaga koos käies olukordi, kus meie mõistusest ei piisa, ent siiski paljudel juhtudel piisab ja siis tuleb mõistust ka kasutada.
Mõistus ei ole mõeldud inimest valitsema, vaid teda teenima. Meie mõistus ei suuda alati olla objektiivne. Küsimus pole mitte vaid meie teadmiste piiratuses. Kui me oleme väga erutatud või põnevil või himustame midagi väga-väga, siis võib ette tulla olukordi, kus me teeme otsuseid, mis pole sugugi mõistusest juhitud ja mida enamasti hiljem kahetseme. Keegi on öelnud, et mõistus on äraostetav.
Terve mõistus annab rea nõuandeid, millistest paljudel juhtudel piisab igapäevaste ja rutiinsete otsuste langetamiseks. Terve mõistus ütleb meile näiteks seda, et kui me pole saanud uut juhist Jumalalt, peaksime edasi tegema seda, mida oleme siiani teinud. Ka eriolukordades võime oma mõtlemisvõimet kasutada, kuid pidama meeles, et parim nõu tuleb Jumalalt.
Rumala tee on ta enese silmis õige, aga tark võtab nõu kuulda (Õp 12:15). Nõupidamiseta nurjuvad kavatsused, aga lähevad korda paljude nõuandjate abiga (Õp 15:22). Need on paar näidet sellest, kuidas Jumala sõna räägib abist, mida võime saada head nõu kuulda võttes.
Rääkides nõuandmisest, peame meeles pidama, et meie otsused on eelkõige meie vastutus Jumala ees. Meile võidakse ka halba ja ekslikku nõu anda, see ei vabasta vastutusest.
Piibel ütleb, et Jumala kartus on tarkuse algus, seepärast tasub nõu küsida eelkõige jumalakartlikelt inimestelt, kelle enese elust on näha, et nad on küpsed ja ise hea nõu järgi talitanud. Mis nõu võime oma abielule saada inimeselt, kellel endal pereasjad sassis? Kas on mõtet nõu küsida oma laste kasvatamise kohta sellisest perest, kus valitseb sõnakuulmatus ja lapsed on ilmselt jumalatud? Kas julgeksid talitada sellise inimese majandusliku nõu järgi, kes ise pidevalt võlgades on?
Mõnikord me eksitame iseendid, küsides nõu nendelt, kellest me juba ette teame, et nad on sellega nõus, mida me neile räägime. Sellisel nõul ei ole asja kasuks suurt kaalu. Võib ka juhtuda, et me taha nõu küsida, kartes rumalaina näida. Jumala sõna ütleb, et just sellest tuntaksegi tarka, et ta nõu küsib.
Me oleme juba öelnud seda, et Jumala lapsi tuntakse selle järgi, et neid juhib Jumala Vaim. Jumal paneb meid olukordadesse enamasti selleks, et me neid olukordi muudaksime. Kuid et Jumalal on ülim kontroll kõigi olukordade üle ja miski siin maailmas ei sünni ilma Jumala teadmata, siis võib Jumal olukordade kaudu ka meile midagi öelda.
Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu (Õp 16:9). On kordi, kus Jumal avab mõne ukse (1Kr 16:9) ja teinekord paneb uksi kinni (Ap 16:7). Kui me tahame olla Jumala juhitavad, siis peame lahtiste silmadega ringi vaatama ja panema tähele, mida Jumal teeb.
Võib juhtuda, et me elame ikka veel otsekui eilses päevas ja nõuame oma asja ning ei näegi, et elu meie ümber on sootuks teine ja Jumal on asunud tegema hoopis uusi asju.
Seetõttu me ei pea püüdma asjadest ette joosta. Jumal teab, mida ta siin maailmas tegemas on ning teab ka seda, kuidas on kõige parem see asi lõpule viia.
Juhtub sedagi, et Jumal paneb mõned asjad meie elus väga kiiresti käima ning meil on raske arugi saada, mis toimub. Teinekord peame üsna lihtsate asjade juures kannatlikult ootama. Jumal täidab oma tõotused kindlasti, mõnikord vajame me nii pikka meelt, nagu oli Aabrahamil, et näha nende täitumist. Tavaliselt ei too see kaasa midagi head, kui me arvame, et Jumal viivitab liiga kaua ning asume ise liiga vara tegutsema.
Jumala juhtimises käimise õppimine nõuab aega ja igaüks teeb siin vigu. Me ei ole piiblitundmise eksperdid ja Jeesuse hääle äratundmine pole alati lihtne. Mõnikord on meie mõistus terav, teinekord üsna taipamatu, nõuandeid ei taha meie isekas loomus kuulda võtta ja Jumala ootamine võib pikk ja mõttetu tunduda. Siiski laseb Jumal meie veadki kasuks tulla, kui me siiralt Teda otsime ja armastame (Rm 8:28).
Lord Radstock on jutustanud loo, kuidas ta peatus möödunud sajandi keskpaigas ühes Norra hotellis. Fuajees klimberdas üks tüdruk püüdlikult klaverit. Alguses polnud vigagi, ent pikapeale hakkas see asi närvidele käima. Siis istus üks mees tüdruku kõrvale ning hakkas koos temaga mängima, täites lüngad tüdruku auklikus klahvitoksimises. Tulemuseks oli imeilus muusika. Hiljem sai Lord Radstock teada, et mees oli tüdruku isa, helilooja Aleksandr Borodin.
Jumal tahab meile sedasama teha - kui meie püüdlikult, kuigi saamatult mängime oma osa, täidab Jumal need lüngad ja midagi imelist võib meie elust saada.
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee