|
|
Isa süda |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Kõne Turu Vabakoguduses peetud seminaril 26-29. jaanuaril 1996
| Mul oli võimalus 1995. aasta märtsikuus olla Soomes, Jyväskylä Vabakoguduses, kus kogesime suurt Jumala Vaimu väljavalamist. Seejärel on paljud Soome pastorid minuga ühendust võtnud ja kutsunud mind tagasi. See polnud siiani võimalik planeeritud ajagraafiku tõttu. Samuti ma ei tundnud, et keegi Ameerikast või mujalt välismaalt peaks tingimata tulema Soomesse selliseid koosolekuid pidama. Kogesin, et Issand on valmistamas Soome kogudusi ärkamiseks, kuid see ei pea juhtuma välismaalaste kaudu. | |
| On oluline, et me mõistaksime ühte asja käesoleva Vaimu liikumise puhul: see on erinev paljudest eelmistest äratusliikumistest. See ei ole superstaaride ega üksikute valitud isikute või eliitrühmituste juhitav liikumine. Minu arvates ei ole viimase paari tuhande aasta jooksul olnud ühtegi sellist liikumist, mis oleksid nii sarnased prohvet Joeli poolt kuulutatud Vaimu väljavalamisele. Jumala Vaim valatakse nii noorte kui vanade, meeste kui naiste peale. Võidmine saab lihtsalt osaks neile inimestele, kes otsivad Jumalat. Olid mõned inimesed, kes teadsid ka Soome olukorda ja nad kinnitasid aina: «Sa pead minema tagasi, sa pead minema tagasi!» Aga kogesin, et Issand ütles minule: «Sa ei pea veel minema Soome, sest mina ise olen seal!» Nõnda me näeme, et Jumala Vaim jätkab tööd kõikjal maailmas. Me vajame juhte ja õpetajaid, pastoreid, evangeliste. Aga on aeg, kus esile tõuseb esile just kogudus tervikuna. See on aeg, kus Jumala Vaim valatakse igaühe peale, kes on otsimas Jumalat. | |
| Sellel nädalalõpul me pühendame end õppimisele, varustumisele ja laseme Jumalal enda juures tööd teha. Olen kindel, et teie hulgas on neid, kes on juba prohvetlikus teenimises, aga ka neid, kellel võib olla raske aeg Jumala kuulamiseks. Loodetavasti me kõik veendume selles, et Jumal tahab meiega ja meie kaudu kõnelda. See ei tähenda, et me kõik oleme kutsutud prohvetiks, kuid me oleme kutsutud Jumala lasteks - poegadeks ja tütardeks. Paulus ütleb Rm 8:14, et kõik, kes on Vaimu poolt juhitavad, need on Jumala lapsed. | |
| On tähtis, et me mõistame teoloogilist tagaplaani: miks Jumal tahab meiega kõnelda. Alustasin prohvetlikus teenistuses 70-te lõpus. Alates 1982. aastast teenisin mitmeid kogudusi ning 1985 alustasin teenimist mitmel pool üle maailma. Pastorid sageli küsivad minult, kuidas kirjeldada seda teenimist, millega ma konverentsidel ja koosolekutel esinen. Tavaliselt nad tahaksid nimetada seda prohvetlikuks teenistuseks ja mind seega prohvetiks. Olen öelnud, et kutsutagu mind kuidas tahes, mitte aga prohvetiks. | |
| Olen näinud mõningaid prohvetlikke kõnelejaid ja teenistusi 70-80-tel aastatel, enamik olid minu arvates pisut kummalised. Need on olnud erinevad sellest, mida mina usun, et Jumal tahab nimetada prohvetlikuks teenimiseks. Võib-olla tuleb see sellest, et paljud ei saa aru uue ja vana lepingu erinevustest. Uue ja Vana Testamendi prohvetlusel on suur vahe, kuid sellest ma praegu täpsemalt ei kõnele. | |
| Mis on prohvetlus ja mis on selle mõte ja eesmärk? See ei ole tõepoolest mitte kuupäevade, aegade, sündmuste ja saladuste ettenägemine. See võib olla osa prohvetlusest, kuid mitte selle süda. Olen öelnud, et selleks kes on evangelist maailmale, on prohvet Kristuse kogudusele. Evangelist on see, kes näitab maailmale Jeesust. Sama peaks prohvet tegema kogudusele, olema «evangelist kogudusele». Ta tahab Jumala inimesi julgustada olema Jumalaga sügavamas osaduses. | |
| Ilmutus pole üksnes aegadest ja sündmustest, see ilmutab tegelikult Jeesust. Ilmutuse süda on Jeesus Kristus. Suurim ilmutuslik raamat, mida eales kirjutatud, on Johannese Ilmutuse raamat. Selle esimestest salmidest loeme, et see on Jeesuse Kristuse ilmutus. See on Jumala Isa tahe Püha Vaimu kaudu, et Tema Poeg saaks austatud. Kui prohvet on keskendunud vaid aegadest ja sündmustest kõnelemisele, siis on ta nagu piibliõpetaja, kel pole aga arusaamist Jumala armastusest ja halastusest. | |
| Nõnda juhtub, et paljud prohvetid kuulutavad käsumeelsust ja hukkamõistu. Kui loeme aga prohvetikuulutust Jeesusest Js 42, siis näeme, et «rudjutud pilliroogu ta ei murra katki ja hõõguvat tahti ta ei kustuta ära». Mõned prohvetid käivad ringi ning ründavad inimesi, püüdes nendega manipuleerida. Paulus aga kirjutab, et prohvetlus on inimeste ehitamiseks, julgustamiseks ja lohutamiseks (1Kr 14:3). | |
| Esiteks küsime: millest üldse evangeelium räägib? Kui me peaksime ühe lausega paberile panema, mis on igavene elu, mis see oleks? Mõned ütleksid, et mitte kunagi enam ei pea haige olema ega surema, pole vaja enam makse maksta, saame käia uue Jeruusalemma kuldseil tänavail... Aga kuidas Jumal ise määratleb igavese elu? Jh 17 on Jeesuse ülempreesterlik palve. Seal Ta ütleb, paludes Isa: «See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud!» Ilmselt me usume, et taevas ja põrgu on olemas. Selles maailmas ei ole täiuslikkust, aga kui me astume uude reaalsusesse Jumala juures, siis seal pole tõepoolest haigusi ega surma, küllap ka mitte maksumaksmist... Aga see pole igavese elu põhiolemus. | |
| Küsimuse on suhtest. Siin on põhjus, miks Jumal on teinud inimese heaks kõike seda, mida Ta on teinud. Seepärast Jumal lõi inimesed. Selle pärast Jeesus Kristus tuli ja suri ristil. Selle pärast on Jumal andnud meile oma Vaimu. Mõned inimesed ei saa aru Jumala Vaimu tööst, arvates et see on vägi või võidmine. Jah, Ta tuleb väe ja võidmisega, kuid olulisem on Jumala ligiolu. Püha Vaim on isik, mitte vägi. Püha Vaim ei tule sinu peale üksnes selleks, et tuua selgus patu kohta, kuigi ka see kuulub Tema töö juurde. Paulus ütleb Rm 8:15, et Vaim on sinu sees ja see paneb sind hüüdma: «Abba, Isa!» | |
| Mul on kolm last, kaks tütart, noorim on poeg. Mulle meeldib neid sülle võtta ja hoida nagu enamikule teistki. Kui ma seda teen, siis mu lapsed ei jookse peitu ega mõtle, et äkki vanemad tahavad mind sülle võtta... Vastupidi, nad tulevad, sirutavad oma käed ja paluvad, et ma neid sülle võtaksin. Siin on pilt sellest, mida Püha Vaim tahab meie juures teha. Jah, Ta tuleb ja ilmutab meile patud, Ta annab võidmise teenimiseks, aga Jumala olemus on armastus. Ta ise määratleb end nõnda. Johannes ütleb: «Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks!» | |
| Jeesus ütleb, et te peate pöörduma (Mt 18:3) ja saama laste sarnaseks. Muuseas on huvitav, et paljudes maailma paikades, kus on praegu ärkamised, pole usklikel kättesaadavad sellised intellektuaalsed teadmisi Piiblist, kui on meil. Nad ei saa käia seminarides ega piiblikoolides. Toonitan: me vajame head piibliõpetust. Meil peab olema jätkuv ja süvenev Piibli tundmine. Viga, mida Läänes sageli tehakse, on aga selles, et arvatakse: kui me tunneme Piiblit, siis me tunneme Jumalat. Sama probleem oli Jeesuse ajal. | |
| Jeesus ütles mõningatele liidritele: «Te uurite pühi kirju, sest arvate et nendes on igavene elu - ja just need tunnistavad minust!» Meil on rohkesti kristlasi Läänes, kes võivad rääkida palju Jumalast ning teada kontseptsioone Jumalast, kuid tegelikult nad tunnevad Jumalat väga vähe. Nad on kriitilised, kuivad, käsumeelsed, mõistes üksteise üle kohut väliste asjaolude järgi ja püüdes enda juures väliseid asjaolusid võimalikult paremas valguses paista lasta. Aga Jumala riik - õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus - seda ei saa kunstlikult esile kutsuda. Jumala väge ei saa teeselda. Need asjad tulevad esile Jumalast, kui Tema on meie juures. | |
| Me kurvastame mõnikord Püha Vaimu. Meil on oma «seda-võib-ja-seda-mitte-süsteem», mille alusel me teistega suhtleme. Aga Paulus ütleb, et Jumal ei ole mitte orjapõlve vaimu andnud, mis meid taas orjusse juhib, vaid meile on antud lapsemeele Vaim. Ori elab alalises hirmus. Kui ta ei tee piisavalt kõvasti tööd, kui ta ei saa asjadega küllalt hästi hakkama, siis teda võidakse peksta, maha müüa või koguni tappa. Kui Rooma kiri on üks suurepärasemaid teoloogiakirjutisi Piiblis, siis selle kaheksas peatükk on raamatu süda. Siin Paulus seletab, mis toimus ristil. Seetõttu, et Kristus on ristil meie eest surnud, ei ole me enam orjapõlve vaimu all, vaid lapsepõlve Vaimus. Arm ja halastus kuuluvad nüüd teile. Isa käed on lahti teie poole. Ja selles on evangeeliumi süda. | |
| Jumal, kas usute, on väga «terve». Tal pole neid probleeme, mis meil esinevad. Ta ei kannata alaväärsuskompleksi all. Ta pole mures, kui populaarne Ta on. Ta ei pabista sellepärast, mida inimesed Temast mõtlevad. Ta pole võistlemas saatanaga seeüle, «kumb saab enam punkte». Jumala päralt on selline julgeolek, mida me ei kujuta ette. Ja kõik see, mida Ta meiega teeb, teeb Ta vaid ühe motivatsiooniga - see on armastus. | |
| Sa võid lugeda läbi kõik maailma raamatud armastuse kohta. Sa võid omada teoloogilist arusaamist armust ja halastusest. Kui aga see, mis iganes on sinu ja Jumala vahel, ei ole suhe, siis oled sa peagi pankrotis. Meil võivad olla õiged sõnad, plaanid, põhimõtted, loosungid - kõik, mis võib õige tunduda, aga kui puudub reaalne Jumala armastus, arm ja halastus - see, mida Jeesus pidevalt osutas, siis lõpetame pankrotiga. | |
| Mis oli selle taga, mida Jeesus tegi? Loeme Mt 20, kus Jeesus koos jüngritega oli rahvahulga saatel minemas Jeerikost välja. Tee ääres oli kaks pimedat. Jeesus läheb sealt mööda ja terve paraad Tema järel. Rahvas oli erutatud, sest nad arvasid, et küllap Jeesus läheb Jeruusalemma ja kukutab Rooma valitsejad, võttes messialiku valitsuse enda kätte. Kaks pimedat hakkasid karjuma. Inimesed rongkäigus arvasid, et pidagu nad lõuad. Ärgu segagu Meistrit, sest praegu on käimas tähtis marss! Kõikide pilgud on pööratud sellele paraadile, see on ajalooline hetk. Kuid kaks pimedat hakkasid veel kõvemini karjuma. Jeesus lõpetab paraadi ja ütleb, et toodagu need mehed Tema juurde. «Mis te tahate, et ma teile teeksin?» küsib Ta. «Me tahame, et me jälle näeksime!» Jeesus ei küsinud, mis usku need mehed on või kas nad on lõpetanud kõik patu oma elus; Ta ei küsinud, kui palju raha nad olid ohverdanud. Kuid ta näitas üles halastust ja kaastunnet pimedate vastu, Tal oli neist hale meel! Ta toitis tuhandeid inimesi, sest Tal oli kahju neist. Jeesusel oli hale meel, kui ta nägi Iisraeli rahvast, kes on otsekui kari ilma karjaseta. | |
| Kaastunne ei ole see, kui sul on lihtsalt kahju kellestki. See pole mitte kiire emotsionaalne reaktsioon. Ma mõistan, et piibellik kaastunne on see, kui Jumal ilmutab sulle oma südant, see on asjade nägemine Tema silmade läbi. Sellest tuleb miski, mis sunnib sind, motiveerib sind - näiteks tööle noortega või hoolitsema vanade eest, minema misjonäriks Mongooliasse või nägema vaeva alkohoolikutega. Sellised asjad juhtuvad üksnes siis, kui meil on suhe Jumalaga. | |
| Jeesus rääkis silmadest, mis näevad ja kõrvadest, mis kuulevad. Ta tsiteeris prohvet Jesajat, kes kirjutas inimestest, kes vaatavad, ent ometi ei näe, kuulavad, ent ometi ei kuule. Miks? Sest nende südamed on paadunud. Meil võib kristlastena olla teoloogilised vastused kõikidele küsimustele, kuid igavese elu veed voolavad südamest. Jeesus ütleb, et hea inimene toob oma südame tagavarast esile head (Mt 12:35). «Hoia oma südant enam kui kõike muud, sest sellest lähtub elu!» (Õp 4:23) | |
| Vaadake kogudusi kolmandas maailmas. Nad kindlasti vajavad piibliõpetust ja teoloogiat. Kuid siiski on neil märkimisväärsed ärkamised. Tervenemised, imed, tunnustähed, isegi surnuist ülestõusnuid on - kõik see, mis peabki järgnema neile, kes kuulutavad Jumala sõna. Siin aga on meil kõik õpetus ja seminarid, piiblikoolid ja konverentsid - aga kogudused kaotavad pidevalt mõju. Me ei näe, et kogudused avaldaksid maailmale radikaalset mõju, pigem näeme, et maailma avaldab mõju kogudusele. Ja selle vastu püüab kogudus üha enam end maailmast eraldada ja enesesse sulguda. Meil on nii palju jutlusi pühapäeva hommikuti, mis räägivad antikristusest, homoseksuaalsusest, valeõpetustest ja kõigest, mida saatan teeb. Aga sellest, mida Jumal maailmas teeb, kuuleme nii vähe! Me teame Jumalast, aga Tema lähedalolu on haruldane meie seas! | |
| Kui vaatame seda Vaimu liikumist üle terve maailma, siis näeme, et Jumala Vaim on valatud koguduse peale. Paljud kristlased on aga väga ettevaatlikud, mõned koguni tõrjuvad, et mitte öelda vaenulikud. Mõned kristlased ütlevad, et see on patt, kui koguduses naerdakse. Paljud kristlased ütlevad, et see on patt, kui keegi koguduses joovastub Pühast Vaimust. Ma imestan, miks mõned nii mõtlevad. See on sellepärast, et nende arusaam Jumalast on see, et Jumal on nagu orjapidaja. Kristlus on nende jaoks süsteem keeldudest ja käskudest. Nad ei saa aru, et esmajoones on Jumal huvitatud meie lähedasest suhtest Temaga. | |
| Kui paljud teist, kes olete isad, armastate olla ja mängida oma lastega? Kas te teate, kust selline soov pärit on? Sest sind on loodud Jumala näo järgi! Ja siis, arva mis? Ka Jumal tahab, et Ta võiks rõõmsalt aega veeta oma lastega koos. Ta on andnud meile oma Vaimu ja see Vaim paneb meid hüüdma: «Abba! Isa!» Kas see polegi Jumala armastus ja headus, mis käib mõnikord üle meie mõistuse? Psalmides on kirjutatud, et Tema au on uurimatu ja lõpmatu. Kui Jumala Vaim tuleb meie peale ja ilmutab kasvõi pisut Jeesuse au, ilu, armu, halastust, majesteetlikkust - miks inimesed ei peaks otsekui joobuma sellest? | |
| Täna õhtul on palju inimesi, kes baarides ja restoranides jäävad purju alkoholist ja narkootikumidest. Aga siin universumis on midagi, mis on veel «kangem» kui ükski nendest kemikaalidest. See on Jumala au. Nii juhtus Nelipühi päeval. Jumala au ja vägi tuli inimeste peale. Siis mõned kriitikud ütlesid, et nad on veini joomisest purju jäänud. | |
| See, mida me oleme praegusel ajal kogenud, on nagu Mt 21 peatükis kirjeldatud juhtum, kus Jeesus tuli templisse ja pööras kummuli rahavahetajate ja ohvriloomade müüjate lauad. Püha Vaim, keda me kutsume oma kogudustesse, tuleb ja pöörab kummuli mõningad meie lauad. Ta ütleb, et Ta ei hooli niivõrd meie programmidest. Ta ütleb, et ta pole niiväga sisse võetud meie plaanidest. | |
| Kas kujutleksid, et oled õhtuks külla kutsutud oma heale sõbrale. Sa jõuad kohale kella kaheksaks ja sulle antakse uksel paberitükike. Seal on kirjas, et kell 2000 - 2015: karastusjoogid ja väike jutuajamine; 20 15 - 2045 : õhtusöök; 2045 - 2100 : kohv ja magustoit; 2130 : lahkumine. Ega sa poleks väga vaimustatud? Mida Jumal mõtleb neist koosolekuist, kuhu me Teda ootame? Oleme kinni oma kavades ja plaanides. | |
| Olen kuulnud pastoreid ütlemas: «Jaa, kui Jumal tahab puudutada inimesi minu koguduses, las Ta aga teeb seda!» «Kui Jumal juba tahab inimesi terveks teha, las Ta siis teeb!» Aga Jumal ei tee. Miks Ta peaks seda tegema? Ta ei ole teretulnud meie koosolekuile! On palju uuestisündinuid kristlikke juhte ja pastoreid, kes lihtsalt ei soovi Jumala ligiolekut. Nende tähelepanu on kinnitatud oma plaanidele ja kavadele. | |
| On selge, et me vajame struktuure, plaane, kavasid. Kui me selle hülgame, on tulemuseks anarhia. Kuid plaanide, kavade ja struktuuride asi on teenida meid, mitte meie asi teenida plaane, kavasid ja struktuure. Täpselt nii nagu Jeesus ütles: hingamispäev on tehtud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks. | |
| Niisiis elamegi sellisel imelisel ajal, kui Püha Vaim tuleb ja pöörab mõningad meie plaanid kummuli. See Vaimu töö on erinev mõningatest eelnevatest sarnasest. Siin ei ole küsimus armuandidest või väest, keeltes rääkimisest või suurest usust. Kõik nimetatud asjad on olulised ning leiavad ka aset, kuid küsimus on Isa armastusest oma laste vastu, Kristuse armastusest oma pruudi vastu. Kogu maailmas, alates Cape Town'ist Aafrikas kuni Soomeni, Los Angelesest Ameerikas kuni Jaapanini, on viimase kolme aasta jooksul kristlased ja eriti juhid kogenud, et nende elus pööratakse nii mõnelgi asjal «jalad ülespidi». Nad saavad ilmutuse, et evangeelium, kogudus ja Jumala Sõna ei ole mingi programm. Neilt ei oodata mitte eeskujulikku sooritust, vaid suhet, täis armastust. | |
| Kas ärkamine on tulemas? Jah, kindlasti! Aga see ei tule sellest, et saame rohkem väge või kui meie õpetus ja programmid paranevad. | |
| Mul on üks sõber, kes on pastor Kanadas. Kaks aastat tagasi oli ta valmis jätma kõik oma töö, kuigi oli olnud vaimulik 15 aastat. Ta oli rajanud neli või viis uut kogudust. Esimene kogudus, mille ta rajas noore mehena, kasvas kolme aastaga 2000-liikmeliseks. Ükskõik kuhu ta läks, oli tal and luua uusi kogudusi. Aga nüüd oli ta täiesti läbi põlenud. Ta oli tubli selles, mida ta tegi, kuid ta väsis oma mehhanismist. Ta oli ta valmis jätma pastoritöö ja minema ülikooli, et teha kraad juura alal. Viimase võimalusena tuli ta Torontosse. Ta oli kuulnud kõigest, mis seal oli juhtunud. Ta ütles: «Jumal, ma annan sulle viimase võimaluse!» Torontos oli tal imeline kohtumine Issandaga. Kõik muutus, sest ta mõistis, et Jumal armastab tõeliselt teda. Tema visioon uuenes, tema abielu uuenes. Ta on täna Kanada idarannikul üks juhtivamaid jumalamehi. | |
| Mõni kuu tagasi tuli Torontosse nädalavahetuseks külla üks New York'i kohtunik. Ta on üks osariigi ülemkohtu liige. Torontos puudutas Jumala Vaim teda. Kui ta lendas tagasi koju ja läks esmapäeva hommikul tööle, kohtas ta oma sekretäri, kes oli teda teeninud palju aastaid. See naine polnud kristlane, kuid ta teadis, et kohtunik on. Kui mees oma kontoris toimetas, küsis korraga sekretär. «Mida sa tegid sel nädalavahetusel?» - «Miks sa seda küsid?» - «Sa näed kummaline välja.» Kohtunik hakkas muretsema, küsides: «Kas ma värisen? Kas tundub, nagu ma oleks joonud? Kas on näha mingisuguseid veidraid ilminguid?» «Ei, ei! Midagi sellist pole.» Siis ta küsis sekretärilt: «Mida sa mõtled sellega, et ma näin kummalisena?» Sekretär mõtles hetke ja ütles: «Sa näed välja otsekui kristlane.» See naine ise ei olnud kristlane, kuid tal oli arvamus, et kui keegi tõesti tunneb Jeesust, nagu Piiblis räägitakse, siis see peab olema üks õnnelik inimene, täis rõõmu. | |
| Vaimu liikumine, mida me praegu kogeme, kulgeb tihedalt koos prohvetliku teenistusega. Olen juba aastaid liikunud eri paigus kogu maailmas, kuid pole näinud kogudustes kunagi nii laialdast prohvetlikku teenistust kui nüüd. Isegi väikesed lapsed näevad imelisi nägemusi. Paljud eakad kristlased kinnitavad, et esimest korda elus on nad saanud ilmutusi Jumalalt. Ma usun, et oleme astumas nende hiliste vihmade aegadesse, millest Joel on prohveteerinud. Jumal valab oma Vaimu välja kogu maailma peale. Joel räägib, et Jumala Vaim saab valatud kogu liha peale. See ei tähenda seda, et viimane kui üks inimene saab usklikuks. Kuid see tähendab, et Jumala Vaim mõjutab ühel või teisel viisil inimesi üle kogu maailma. | |
| Eile rääkisin Inglismaal ühe mehega, kes oli teeninud misjonärina Nepaalis. Ühes Nepaali kõrvalises linnas valas Jumal oma Vaimu mitmete koguduste peale. Seal oli üks väike kogudus. Nende koosoleku ruum oli väike, kuid sinna kogunes oma kuuskümmend inimest. Kui Jumala Vaim tuli, siis kõik need kristlased kukkusid põrandale ja paljud naersid lakkamatult. Inimeste südameist kerkis Jumala ülistuse ja kiitmise hõiskeid. Kuus hindu meest kõndisid sealt mööda ja kuulsid kummalisi hääli palvemajast. «Mis see peaks tähendama?» ei saanud nad aru. «See on üks kristlik kogudus,» teadis keegi rääkida. «Iial pole me seesugust kuulnud kristlastest!» arvasid mehed, «Me pole veel näinud, et nood naeraksid.» Nad läksid sisse, et näha, mis on juhtunud. Nad nägid inimesi, kes olid põrandal maas ega saanud naeru pidada, mõned näisid olevat nagu joobnud. Kui nad seda ukselt vaatasid, tuli Püha Vaim ka nende peale, nad kukkusid põrandale, naerust kõveras. Kui nad jälle püsti said, küsis pastor nendelt, kas nad tahavad anda oma elu Jeesusele. Kõik kuus pöördusid. | |
| Ma ei ütle, et kõik peaksid kogema selliseid läbielamusi, nagu need. Aga sageli on välised ilmingud pilt sellest, mida Jumal on tegemas inimeste südameis. Isa Jumal on selline Jumal, kes tahab, et Tema lapsed tunneksid Teda. | |
| Vaatame Efesose kirja esimest peatükki. Paulus kirjutab selle kirja Efesose kogudusele, kus ilmselt olid uuestisündinud kristlased. Paulus ütleb, et ta palvetab nende pärast. 17. salmis ta palub, et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, au Isa, annaks neile tarkuse ja ilmutuse Vaimu Tema tunnetamises. Kordan: nad olid uuestisündinud kristlased, kellel juba oli Püha Vaim. Siin ei räägita mingist teisest vaimust. Paulus palus, et Jumal annaks efeslastele midagi värsket, prohvetlikku võidmist. | |
| Kui juuda rahvas oli kõrbeteekonnal, siis oli neil suur prohvet Mooses. Ühel päeval oli Mooses mäel ja Jumala Vaim langes laagri peale. Paljud noored mehed hakkasid prohveteerima. Joosua oli üks neist, kes oli väga innukas Jumala pärast. Kui ta nägi Moosest mäelt alla tulemas, siis ta jooksis vastu ning hüüdis: «Mooses, mingid noored mehed prohveteerivad seal! Ütle, et nad lõpetaksid! Sina oled ju prohvet!» Mooses ütles: «Ei! Vaid annaks Jumal, et Ta laseks oma Vaimu tulla igaühe peale, et kõik prohveteeriksid!» | |
| 1Kr 13 - Paulus ütleb, et kõige tähtsam asi on armastus. Sul võib olla kõik usk, ilmutus ja sa võid teha kõiksuguseid häid tegusid. Aga kui see ei tule armastusest, siis see ei loe midagi. Järgmise peatüki alguses kordab Paulus taas, et armastus on tähtsaim, ja lisab, et me peaksime taotlema vaimuandeid ja eriti prohvetlikku kõnelemist! Mispärast ta ei tõstnud esile tervendamist või imesid või vaimude äratundmist või muud? Evangelismi jaoks on imed ja tunnustähed ilmselt väga tähtsad. Aga miks siin prohvetlik kõne!? See tuleb sellest, mis on Jumala loomuses. Ta on armastus. Ta on loonud meid armastavaks suhteks Temaga. Ta tahab, et me tunneksime Teda ja Tema tunneks meid. Ta tahab täita meid Jeesuse Kristuse armastusega kogu selle laiuses ja pikkuses ja kõrguses ja sügavuses. See on Isa tahe, et Ta ilmutab end täna sinule. | |
| Mõnikord on meil takistusi. Sageli on kristlaste suurim takistus südame paadumus, kõvenemine. Nad vaatavad, aga ei näe. Nad kuulavad, aga ei kuule. Paulus ütleb efeslastele, et ma palvetan teie eest, et teie südame silmad saaksid valgustatud, et te teaksite, mis lootus see on, milleks teid on kutsutud ja mis on teie pärandi au rikkus. | |
| Kuidas saaksime ühe pildi sellest Isa ja lapse vahelisest suhtest? Vaadakem Jeesust! Mis oli Jeesuse motivatsioon? Jeesus ei püüdnud kunagi midagi pälvida. Johannes kirjutab, et Jeesus teadis, kust Ta tuli ja kuhu Ta oli minemas. Jeesus teadis, et Ta on tulnud Isa juurest ja läheb tagasi Isa juurde. Ta oli kindel selles, mida Ta tegi. Miks Ta siis tegi seda, mida Ta tegi? Jh 8:28-29 ja Jh 5:19-20 ütlevad meile peaaegu ühte ja sama: Jeesus tegi ainult seda, mida Ta nägi Isa tegevat. Ta ei teinud midagi oma initsiatiivist. See annab pildi Isa ja lapse vahelisest suhtest. | |
| Seda leiame ka Ketsemani aiast. Asjad olid arenenud lõpu lähedale. Isa oli juhatamas Püha Vaimu kaudu Poega sinna, kus Teda pilgatakse, pekstakse ja risti lüüakse. | |
| Teame, et Jeesus oli täiesti Jumal ja täiesti inimene. Temas oli käimas võitlus. «Peab olema üks parem tee, peab olema üks kergem väljapääs!» Jeesus võitles ja palvetas kolm korda: «Isa, kui see on võimalik, siis mingu see teisiti!» «Aga mitte minu tahtmine, vaid sinu tahtmine sündigu!» Jeesus armastas Isa nii palju, et oli nõus surema. | |
| See oli täpselt vastupidine esimesele aiale Eedenis. Aadamal ja Eeval oli lähedane suhe Jumalaga. Nad olid alasti, sest neil polnud midagi karta ega häbeneda. Saatan tuli mao kujul ja ütles: «Kas Jumal on tõesti öelnud...?» Esimene pettus oli panna inimesed kahtlema selles, mida Jumal on öelnud. See on sama võitlus, milles on praegugi kogudused. Saatan üritab panna inimesed kahtlema selles, mida Jumal on öelnud, et nõnda halvata meid. Seal Aadam ja Eeva hülgasid lapsemeelse usalduse Jumalasse. Nad sõid hea ja kurja tundmise puust. Nad küll said oma teadmise, kuid maksid kohutava hinna - nad kaotasid osadus Isaga. | |
| Siin ei ole küsimus selles - osadus või teadmised? Jumal on meid loonud intellektuaalseteks ja «teoloogilisteks» olevusteks. Aga Jeesus ütles: «Ma saadan teile Püha Vaimu ja Tema juhatab teid ja räägib teile tõde.» «Need, keda Jumala Vaim juhib, on Tema lapsed.» Isa räägib oma lastega meelsasti. Jeesus ütles mitu korda: «Neil, kel on kõrvad kuulda, kuulaku, mida Vaimul on kogudusele öelda!» | |
| Viimane asi, millest tahan rääkida, enne kui asume palveteenistusse, on Lk 10:17. See on imeline lõik. Jeesus oli välja saatnud seitsekümmend jüngrit, nad ajasid välja kurje vaime, tervendasid, kuulutasid evangeeliumi. Tagasi tulles olid nad väga erutatud. «Issand, isegi kurjad vaimud alistusid meile sinu nime pärast!» Aga Jeesus vastas: «Ärge rõõmustuge seepärast, et kurjad vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustuge seeüle palju enam, et teie nimed on taevasse kirja pandud!» Ja selsamal tunnil Jeesus rõõmustas Pühas Vaimus. Ta rõõmustas suuresti! | |
| Jumal on loonud kõik, mis on olemas. Milline see peaks teie arvates välja nägema, kui Jumal rõõmutseb? Tõenäoliselt mitte nii, nagu enamus meist jumalateenistuste ajal. Ap 13:52 on öeldud, et jüngrid jätkuvalt(1) täitusid rõõmu ja Püha Vaimuga. Mida sa arvad, kuidas see välja nägi? Kas see meenutab sulle sinu koguduse jumalateenistusi? | |
| Jeesus rõõmustas kangesti sel hetkel. Originaalkeelene sõna viitab siin sellele, et Jeesus lasi kuuldavale valju rõõmuhõiske ja juubeldamise. Sama väljendit kasutab Septuaginta, kui räägib Iisraeli rahva võidukast rünnakust Jeerikole. Jeesus hüüdis: «Ma tänan sind. Isa!» See polnud teatraalse kõrvalilmega palve, mida kogudustes sageli näha võime. See oli õnnelik ja erutatud palvehüüd. Siin on oluline meeles pidada, et Jumalal on iseloom. Lubasin lõpetada, ent tahaksin enne veel seda mõtet rõhutada. | |
| Loeme Sf 3:17: «Jehoova, sinu Jumal, on su keskel, kangelane, kes aitab! Ta rõõmutseb sinu pärast üpris väga, Ta uuendab oma armastust. Ta tunneb hõisates sinust rõõmu, otsekui pühade ajal!» On aegu, kui Püha Vaim on meie keskel ja see võib olla tõsine, harras ja sügav vaikus.(2) Kuid on aegu, kui Püha Vaim on meie keskel ja see kutsub esile plahvatusliku rõõmu! Kui heebrea keeles öeldakse, et Jumal tunneb hõisates rõõmu otsekui pühade ajal, siis sa peaksid uurima, kuidas heebrealane pühade ajal rõõmutseb. See ei ole just tagasihoidlik rõõm. Siin on pilt Jumalast, kes tunneb sinu pärast erilist rõõmu! Sefanja kasutab sõnu, mis sisaldavad rõõmuhüüdu, rõõmu pärast hüppamist ja tantsimist. | |
| Kui vaatame peeglisse, siis me võime arvata, et Jumalal ei peaks olema nii palju põhjust rõõmustada. Aga kui vaatame ristile ja mõtleme armule, mis meile on osaks saanud Jeesuse ristisurma kaudu, siis mõistame, et Jumal on andnud meile oma erilise ligiolu. Veel enam, selle hea töö, mille Ta meis on alustanud, viib Ta ka lõpule. Jumala riigis on suur rõõm! | |
| Jumala südames on kurbus kõigi nende pärast, kes lähevad põrgusse. Kuid suurem sellest on rõõm Tema südames, sest Tema Poeg on võitja ja põrguväravad ei ole veel kinni. Vangid võivad pääseda vabadusse, murtud südamed saavad terveks ning kõige parem Jumala riigis on alles ees. | |
| Niisiis oli Jeesus väga rõõmus ja hüüdis suure rõõmuga:«Tänan Sind, Isa, et oled peitnud need asjad inimeste eest, kes eneste meelest on targad, ja ilmutanud selle väikestele lastele!» Jumal on need asjad ilmutanud neile, kes südame poolest on avatud. | |
| Aastate ja kuude jooksul, kui kogudused arenevad, tuleb prohvetlikku kõnelemist aina juurde kõikjal maailmas. Siin on palju neid, kes saavad uusi nägemusi, ilmutusi ja unenägusid. Kuid sa pead mõistma ühte asja: asi pole selles, et sa saad üha uusi teadmisi; asi pole selles, et saad teada uusi asju ja sündmusi, mis on tulemas. Küsimus on Jeesuses. Küsimus on Jumala armastuses sinu vastu ja sinu suhtes Jumalaga. | |
| Tõuskem, et olla Jumala ees. Jääme vaikseks. Sa ei saa kuulata ja rääkida korraga. Praegu pole aeg, et tõsta oma palvehääl või laulda. Mäletate lugu Martast ja Maarjast? Maarja istus muudkui Jeesuse juures ja kuulas, samal ajal kui Marta oli nii hõivatud toimetustega ja nägi palju vaeva. Jeesus ütles: «Marta, Marta, Maarja on valinud hea osa!» Kui oleme Jumala ees, ära püüa olla religioosne, ole vaimulik. See on aeg, kus oleme ootamas Jumalat, lubades Temal tulla ja meid teenida. Kui sa tahad palvetada või keeltes rääkida, siis see on hea, aga säästa see palvekoosolekuks. Kui Jumal tahab sind praegu õnnistada, siis on see kindlasti tähtsam, kui et sina tahad Temale midagi rääkida. Oodakem Teda avatud südamega, anname Pühale Vaimule ruumi. | |
| Püha Vaim, Jeesuse nimel ma kutsun sind selle koosoleku kohale. Tule ja too oma kuningriik meie keskele. Palun tule ja ilmuta meile Isa südant ja Jeesuse armu! Jeesus, sina tulid, et meil oleks elu ja seda ülirohkesti. Tule, Püha Vaim! Puhu meie peale! Meil pole siin omaenese kava. Tule, Vaim, ja juhata meid kõigesse tõtte! Oodakem Jumala tööd. Me õnnistame seda, mida sina, Jumal, siin teed. | |
| Me palume lisa, Issand! Lase oma lapsepõlve Vaim elada meie keskel. Luba, et sinu tarkuse ja tunnetuse Vaim ilmuks meile. Ava meile silmad ja kõrvad nägema ja kuulma sinu armastust. Puuduta mehi ja naisi, noori ja vanu! | |
| See, mida me siin teeme, on sama, mida kristlased tegid Nelipühipäeval. Nad ootasid Issandat. Psalmides ütleb Taavet: «Vaadake ja maitske, et Issand on hea!» Ma näen, et mõned teist tunnevad end ebamugavalt. Me oleme harjunud koguduses saama teatavat «meelelahutust». Keegi räägib meile, keegi laulab meile, keegi mängib meile. Me pole harjunud ootama Jumalat. Tehkem siin seda! | |
| Kõik, mis me saame Jumalalt, me võtame vastu usu kaudu. Ma näen, et paljud teist on Püha Vaimu mõju all, kuid see, mis teiega juhtub, ei sõltu sellest, kas te värisete või avaldub see kuidagi teisiti väliselt nähtavana või ei ilmne väliselt mitte midagi. Ära hooli sellest, kas sul on praegu mingi kogemus või tunne, lase Vaimul teha seda, mida Tema tahab teha. |
1. Kirjakoha paremaks mõistmiseks näitab teed algkeele grammatiline analüüs. Pisiidia Antiohhias toimunud sündmuste kirjeldamisel kasutab Luukas aoristi ajavormi, mis väljendab üldiselt minevikus asetleidnud ja lõpetatud tegevusi. Kui evangelistid Paulus ja Barnabas olid sunnitud neilt aladelt lahkuma ja enne kui tegevuste kirjeldus jätkub Ikoonionis, teeb kirjutaja vahekokkuvõtte: «Ja jüngrid täitusid (jätkuvalt) rõõmu ja Püha Vaimuga.» Tegevus on rõhutatud imperfekti ajavormi kasutamisega, mis siin väljendab minevikus alanud ja olevikus jätkuvat protsessi. Ilma selle selgituseta võiks arvata, et jüngrid vahest apostlite lahkumise pärast rõõmsaks said.
2. Mõned käsikirja variandid lubavad tõlkida Sf 3:17 ...Ta on armastuses tasane sinu vastu...
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee