Giideoni lugu

Giideoni lugu

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Kõne Turu Vabakoguduses peetud seminaril 26-29. jaanuaril 1996

Marc A. Dupont

	Tahaksin täna rääkida midagi teie südame vastu, puudutada teie olukorda. On selge, et kui keegi tuleb teisest kultuurilisest keskkonnast, siis ta kohe ei mõista kõike, mis siin toimub. Ajaloos on Soome viimaste aastasadade jooksul, välja arvatud viimased aastakümned, kannatanud vabaduse puuduse all. Sellistes maades, kus on olnud niisugusi raskusi ja inimestel pole olnud vabadust, võib veel mitme põlvkonna jooksul jätkuda teatav orjamenatliteet. Hirm võtta initsiatiivi, kartus tõusta esile ja murda läbi teatud piirkondades.
	Need on teatavad külgnähtused ja justkui mingi kontroll on inimeste peal. Mõnikord kaasneb hüljatuse tunne, orvutunne, inimesed ei tunne tegelikult, et Jumal on nendega. Nad ei suuda uskuda, et Jumal on tegemas sama tööd, mida Ta mujalgi teeb. Tahan jätkata sellega, mida Püha Vaim on tegemas kõikjal maailmas, ent rääkida pisut ka teie situatsiooni vastu, et me saaksime aru, miks Jumal tahab just teatavaid eri asju Soomes teha.
	Vaatame Kohtumõistjate raamatu 6. peatükki. Seal on kirjeldatud Iisraeli ajaloo erilist etappi. Rahvas oli maale tulnud Jumala võimsa juhtimise all, kuid nad polnud Issandale täiesti sõnakuulelikud olnud. Issand oli nad andnud nende vaenlaste, midjanlaste, meelevalla alla. Nad ei olnud otseselt küll midjanlaste orjad. Kuid maad valitses hirm midjanlaste ees. Km 6:2 on öeldud. et Iisrael sai tunda Midjani käe tugevat võimu.
	Iisraellased pidid end koobastes varjama. Iga kord, kui iisraellased olid külvanud, tulid vaenlased neile kallale. Nad lõid laagri Iisraeli vastu ja hävitasid nende põllud ja karjad, nii et iisraeli rahvale ei jäänud toitu. Vaenlased tulid oma karjade ja telkidega ja neid oli palju otsekui rohutirtse. Nad tulid maale ja rüüstasid selle. Iisrael jäi väga kehvaks midjanlaste pärast ja nad kisendasid Issanda poole.
	Iisraeli olukord oli selline, et nad polnud otseses orjuses, ent vaenlane domineeris nende maal. Neil polnud vabadust elada oma linnades ja külades, mis nad olid ehitanud, vaid nad pidid end varjama koobastes ja redupaikades. Oma vilja nad püüdsid külvata salaja ja samamoodi kasvatada oma karja. Aga niipea, kui neil vili hakkas kasvama, tulid midjanlased, pistsid põllud põlema ja ajasid karjad ära.
	Tahaksin kõigepealt midagi üldist öelda Läänemaailma koguduste kohta. Meie kogudustel on imeline teoloogia. Kogudustes ei ole küll täielikku üksmeelt mõningates sekundaarsetes punktides nagu lõpuajad või haigete eest palvetamine ja muu seesugune.
	Kuid kesksetes tõdedes on meil üksmeel. Et Jeesus on ainus Jumala Poeg, et Ta tuli ja suri ristil, et me võiksime saada päästetud, patud andeks. See, kes asub meis, on suurem sellest, kes on maailmas. Paljud printsiibid, mis puudutavad elu praktilisi külgi abielu, rahakasutus, muu selline me oleme üksmeeles. Meil on suurepärased piiblikoolid ja seminarid.
	Kuid tõde on see, et kui vaatame lääne kirikut viimase paari põlvkonna vältel, siis näeme, et kogudused on kaotamas pinda jalgade alt. Me ei näe, et kogudus avaldaks olulist mõju oma ümbrusele. Pigem avaldab ümbrus mõju kogudusele.
	Abielulahutused kristlaste seas on muutumas tavalisteks asjadeks. Kogudused teevad kompromisse liberalismi ja kõikelubatavusega. Kristlastest vanemad on juba harjunud asjaoluga, et nende lapsed lähevad maailma. Paljud evangeeliumi kuulutavad kogudused räägivad pühapäevast teise ainult antikristusest, valeõpetuste levikust, narkootikumide levikust, New Age'i pealetungist, surma ja hävituse koledustest maailmas.
	Aga väga vähe jagatakse sellest, milline on visioon evangeeliumi levitamiseks selle maailma keskele. Paljud kogudused keskenduvad üha enam oma programmidele ja kavadele ja hoonetele. Nad on pühendunud ka evangeelsetele programmidele. Paljud kogudused näevad isegi väga ränka vaeva oma kallite evangeelsete programmide elluviimisel. Aga igast kolmest pöördunust, kelle nad on poole aasta jooksul suutnud võita, jääb viimaks koguduse juurde vaid üks. Paljud kogudused on lukustanud end oma programmide ja hoonete sisse, just nagu Iisraeli rahvas oma mäelinnustesse ja koobastesse. Kui nad salaja üritavad pisut tööd teha, siis näib, et kohe on vaenlane platsis ja pühib ära valdava enamuse sellest tööst.
	Aga kui vaatame kolmanda maailma kogudusi Aafrikas, teatud Aasia osades ja Ladina-Ameerikas siis näeme, kuidas evangeelium seal nii kergesti levib. Mõne nädala jooksul võib evangeelium nii läbi murda, et terved kogukonnad tulevad Jeesuse juurde.
	Niisiis mitte üksnes sellest, mida Jumala Sõna ütleb, vaid ka sellest, mida teeb Püha Vaim mitmel pool, me võime mõista, et Jumala süda hoolib palju ärkamisest.
	Üks noor mees, nimega Giideon, oli parajasti veinipressi sees salaja nisu peksmas, et seda midjaniitide eest varjata. Ta oli surutõrres reht peksmas! Ta tegi seda salaja, et midjanlased ei rööviks seda vilja. Üldiselt tehti seda tööd põllul, tuulises paigas. Tema tegi seda tööd suures tünnis, mis oli tehtud tegelikult hoopis teisel eesmärgil. Lubage mul tuua pisike analoogia.
	Nisust ei saa head veini. Sellest saab leiba, toitu, aga mitte veini. Head veini tehakse viinamarjadest. Siin on üks pilt Läänemaailma kogudustest. Me õpetame ja õpetame ja õpetame ja õpetame ja õpetame ja õpetame ja õpetame. Ja kui sellest saab küllalt, siis me jutlustame ja jutlustame ja jutlustame ja jutlustame ja jutlustame ja jutlustame. Ja siis meil tulevad seminarid ja õpetuskonverentsid ja seal me jutlustame ja õpetame veelgi rohkem.
	Ja juhul, kui sul peaks jääma pisut vaba aega, siis sa võid saada raamatuid ja ajakirju ja kassette ja videosid. Tahan siia lisada ühe asja, sest kriitikud võtavad mõnikord asju nende kontekstist välja. Me vajame head õpetust ja teoloogiat. Me peame olema süvenevas Piibli tundmises. Kuid meil on Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Jumal-Püha Vaim, mitte Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Jumal-Püha Piibel. Jeesus ütles, et minu Isa koda peab hüütama palvekojaks. Ta ütles, et Isa otsib neid, kes Teda tões ja Vaimus kummardavad. Aga kogu tempel oli oma programmidest sisse võetud, Jeesus tuli, pööras seal lauad kummuli ning päästis ohvritalled ja vasikad põgenema. Jah, Ta põhjustas meeletu segaduse templis. Ta ütles: «Seda koda peab hüütama palvekojaks!» Lääne kogudused on elamas huvitavas ajajärgus, Püha Vaim tuleb igale poole, kuhu Teda oodatakse, aga Ta pöörab ümber meie lauad. Me vajame head õpetust ja jutlusi, kuid Issand on meid õpetamas olema palve ja ülistuse inimesed. Ta ütleb, et siin peab olema tasakaal.
	Piibel annab meile eeskuju struktuuridest. See on nii. Siit me leiame ka oma väärtushinnangutele suunad. Aga Vaim on, kes toob meile Jumala ligiolu, Vaim on, kes ilmutab meile Jumala halastuse, armastuse ja väe. Täna vend tunnistas, et kui ta puutus kokku Vaimu uuendusega, oli tema esimene reaktsioon Vaimu töö vastu. Sellest võin aru saada, sest mõnedes kogudustes on ebaterve huvi Vaimu töö vastu. Sest nad ei mõista Püha Vaimu. Püha Vaim ei ole vägi ega võim. Püha Vaim ei ole vaid annid. Püha Vaim on Jeesuse ligidalolu meie juures! Jeesus nimetas Püha Vaimu lohutajaks. Jeesus ütles, et Ta toob meie sees esile Jeesuse rahu ja rõõmu. Püha Vaim tuleb ja juhatab meid kõigesse tõesse. Püha Vaim ei räägi midagi enesest, vaid Ta võtab seda, mida Isa ja Poeg ilmutavad ja toob selle meile. Mõned kogudused tahavad vaid Vaimu väge ja ande. Teised kogudused ei taha midagi tegemist teha Jumala Vaimuga, nad räägivad üksnes Jeesust. «Las olla vaid Jeesus ja Isa Jumal!» Kuid Vaim toob meile Jeesuse ligiolu ja Isa osaduse. Tema toob meile Jeesuse elu! Püha Vaim avab inimesed tõelisusele.
	Paar aastat tagasi olin ühel konverentsil Vancouveris, Kanadas. Ülistusjuht oli seal paarikümne aastane noor naine. Ta juhtis seal ühte ülistustantsu. See oli vägev osa. Lõpukoosolekul see naine naeris üleloomulikust rõõmust, võib öelda, et see nägi välja hüsteerilise naeru moodi. Need koosolekud kestsid sageli üle kesköö. Ükskord läks see ülistusjuht oma sõpradega pärast koosolekut kesklinna kohvi jooma. See oli üks espressobar. Vancouveris oli tookord suur alternatiivmuusika hooaeg ja suur hulk vastava muusikaga baare oli sealsamas. Need avati alles peale keskööd. Selles baaris, kuhu meie sõbrad läksid, oli oma viiskümmend inimest just aega parajaks tegemas, millal need altematiivmuusikaga baarid lahti tehakse. Nende juurde tuli ettekandja ning küsis, mida nad tellivad. Muidugi oli nende sooviks saada lisa Püha Vaimu ja Püha Vaim langeski nende peale. Ülistusjuht hakkas taas vastupandamatult naerma. Ta kukkus põrandale ja veeres laua alla. Siis hakkasid tema sõbrad naerma, ja siis tuli Püha Vaim kogu restorani peale ja nelikümmend viis minutit kogu see seltskond ei saanud naermist pidada.
	Mõned arvavad, et kuidas Püha Vaim saab niiviisi päästmata inimesi puudutada. Nad mõtlevad. et see ei saa olla Vaimust. Aga kui Püha Vaim ei tee midagi uskmatule, siis kuidas sa seletad oma usuletulekut? Halloo? Niisiis rappusid terve baaritäis inimesi kolmveerand tundi naerukrampides. See ei toonud muidugi baaripidajale midagi sisse, sest keegi ei tellinud lisakohvi ega maksnud sel ajal ühtegi arvet. Samuti ei söandanud teised külastajad sinna sisse astuda. Manager tuli asja vaatama ning päris: «Mis siin toimub?! Kas kõik on mingeid uusi narkootikume võtnud?» Ettekandja ütles. et kõik sai alguse neist kolmest neiust seal. Manager läks nende juurde ja küsis, mis siin toimub. Neiud ei saanud naeru pärast rääkida, aga siiski sai üks neist üle huulte: «See on je-je-je-Jeesus!» «Jeesus?» imestas manager. «Jah, Jeesus, Tema on Issand! Tema tahab inimesi rõõmustada!» «Ma pole midagi kuulnud sellisest Jeesusest.» arvas manager. Neiud ei saanud naeru pärast rohkem rääkida, aga nad lubasid tagasi tulla kolme päeva pärast. Siis ta rääkis temale ja ta töötajatele Jeesusest.
	Püha Vaim on tulnud paljude koguduste peale, et ilmutada inimestele Isa ja Jeesuse headust. Me ei õpi võib-olla seejuures palju teoloogiat juurde, ent see, mis meie peades on olemas, jõuab siis meie südametesse! Sest on olemas palju kristlasi, kelle «ülemine korrus» on väga rikkalikult teoloogiaga varustatud, ent nende südametes on pankrot! Jeesus ütles, et hea inimene kõneleb oma südame heast tagavarast.
	Meil on pilt Giideonist, kes üritab nisu peksta surutõrres! Siis tuli Issanda ingel ta juurde ja ütles: «Jumal on sinuga, sa tubli mees!» See ei ole teoloogiliselt mingi uus asi. Kui Püha Vaim meile seda ütleb või muud teeb, siis pole see teoloogiliselt kuigi originaalne. Aga see vägi on tänapäeva kogudusele uus! See vägi toob teoloogia peadest südametesse. Meile ilmutatakse, et see, mis on meis, on suurem kui see, kes on maailmas. Me nagu teadsime seda, aga nüüd hakkame seda reaalsuses nägema ja kogema. Imesid ja tervenemisi hakkab juhtuma. See on Jumala suveräänne aeg tuua kogudusele ärkamine. Issanda ingel ütleb: «Jumal on sinuga!» See on ka sulle öeldud: «Jumal on tulnud ja tahab olla sinu juures, sinuga!»
	Me oleme harjunud teadmisega. et Jumal on kõikjalviibiv. Aga see mis siin juhtub, on Jumala ilmutatud juuresolek! Jumala nähtav juuresolek tuli Giideoni juures esile! Jumala ilmutatud juuresolek oli Nelipühi päeval apostlitega. Rääkisin teile kolmest suurest mehest: John ja Charles Wesley'st ja George Whitefield'ist, kes olid oma aja suurimad ärkamiste tunnistajad. Nende töö algas ja levis plahvatuslikult, kui nad olid ühel öö-palvekoosolekul tundnud Jumala valdavat ligiolu ja Jumala Vaim tuli nende peale. Nõndasamuti tahtis Issand anda Giideonile ühe ülesande.
	«Mina tõstan sinu esile! Mina tõstan su esile, et vabastada israeliidid midjanlaste käest!» Siinkohas hakkab Giideon tegema sedasama, mida paljud meist teevad. Tal on Jumalale vastuväiteid ja küsimusi. Giideon ei ole võimeline, ta arvab enesest nii halvasti.
	Giideon on see, keda maailm nimetab kaotajaks, läbikukkujaks, käpardiks. Ta ei ole enesest eriti vaimustatud. «Kuidas see võimalik saab olla?» küsib Giideon. «See olen ju mina, Giideon! Sest Jumal, kui sa oleks võimeline seda tegema, miks sa siis ei ole seda teinud?» See on just sama, mida apaatsed kogudused ütlevad: «Jaa, küll me teame, jälle ta räägib ärkamisest. Kui Issand Jumal tahab saata ärkamise, miks Ta siis ei saada ärkamist!?» Sa pead aru saama, et Jumal on suveräänne. Ta teeb asju oma äranägemise ja oma tahtmise kohaselt, oma ajagraafiku järgi. Jumal on suur «Mina olen!» Meie oleme suured «Meie ei ole». Kogudustel on viimane aeg mõista, et Jumal ei ole see, kes peab reageerima meile, vaid meie oleme need, kes peavad reageerima Jumalale!
	Just see oligi Giideoni esimene küsimus: «Jaa, me oleme kuulnud nendest imedest, mis juhtusid kõrberännaku ajal. Kui Jumal on võimeline seda kõike tegema, miks siis meie pole midagi seesugust näinud?» Jumal ei vasta tema küsimusele. Sina võid kulutada kogu oma ülejäänud elu öeldes: «Jumal, ma ei saa teha midagi enne, kui ma pole täielikult olukorrast aru saanud.» Ja arva mis juhtub? Jumal laseb sul kulutada oma elu selliselt küsides. Siin on probleemi juur! Kogu inimkond, sealhulgas suur osa kristlasi, kuni esimeste inimesteni Eedeni aias, ei ole nõus tegema sammugi, enne kui neil pole siin kõik selge. Me oleme selguse huvides nõus ennemini sööma hea ja kurja tundmise puust, kui paneme lapsemeelselt usu ja lootuse Jumala peale.
	Jumal on meid intellektuaalseteks ja «teoloogilisteks» olenditeks loonud. Kuid me peame aru saama, et Tema mõtted on ülemad kui meie omad, Tema teed on kõrgemal kui meie teed. Meil ei tule mitte oma ajusid minema visata koos teadmistega, kui need tuleb allutada Pühale Vaimule. Vastasel juhul sa teed sama pattu, mida Aadam ja Eeva. Sa tahad olla nagu Jumal ja kontrollida ise oma elu. Selle asemel, mida Jeesus ütles, et Püha Vaim tuleb ja juhatab sind.
	Niisiis, Jumal ei vastanud Giideoni esimesele küsimusele. Jumal on kord juba selline, et Tema võidab alati vaidlused. Ma ütlen sulle ühte: kui Sa oled Jumalaga vaidlemas, siis lõpeta see niipea kui võimalik! Sa ei võida seda vaidlust iial, sa võid kulutada kogu oma järelejäänud päevad, kuid sa ei võida. Ja sellepärast, et Tema on Jumal aga sina ei ole.
	Issand ütleb Giideonile: «Mine selles oma jõus ja päästa Iisrael Midjani käest! Mina saadan Sind!» Giideon, olles loobunud teoloogilisest argumentatsioonist, hakkab nüüd ennast vaatlema. «Oo, Jumal, kuidas sa mind siis saad kasutada... Ma olen vähim oma peres. Minu pere on kõige nõrgem Manasses. Manasse suguharu on kõige väiksem Iisraelis.» Just nii: «Mu ema armastas kõiki mu vendi rohkem. Minu auto on vaid vana romu. Mul pole head väljanägemist.» Siin on üks väga tähtis põhimõte, millest me peame aru saama. Jumal vabatahtlikult valib selle, mis pole midagi inimeste ees, et austada oma nime.
	Ma ei tea kui ausad me oleme, aga kui ma palun tõsta käed, kellel on elus tõsiseid probleeme, mis oleks tulemus? Võib-olla 20% meist tõstaks käed. Ülejäänud oleksid lihtsalt teadmatuses. Sest kui sa oled inimene, siis sul on probleeme. Kui sa oled olnud kristlane 20 aastat, siis võib-olla on su elus lahenduse leidnud juba palju probleeme, kuid sul on veel palju jäänud, millest tuleks meelt parandada. Sest Jumal on täiuslikult ning imeliselt püha!
	Mulle meeldib kuulda, kui inimesed ütlevad, et Jumal enam nende vastu ei räägi. Ma olen neile öelnud, et ma võin tõestada, et Jumal räägib nende vastu. «Ah, kuidas sa seda siis tõestad?» «Mine koju. Põlvita. Palu Jumalat, et Ta ilmutaks milliseid patte on sinu elus!» On imeline, kuidas inimesed hakkavad kuulma Jumalat.
	Meil on kõigil probleeme, me vajame paranemist ja tervenemist. Meil on veel pikk tee sinnani, kus me täielikult võiksime kujutada Jeesust. Samamoodi me mõtleme: «Oo, Jumal! Sa saad kasutada teda ja kasutada seda meest ja seda naist ja kasutada pastorit... Aga Jumal, kas sa tegelikult saad kasutada mind?» Kui sa seda kuuled ja sul on probleemid ja mured ja raskused, siis oled sa väga imelises kohas! Sest Jumal paneb vastu suurelistele ja annab armu alandlikele. Jumal valib nõrga, et austada oma nime. Jumal valib teadlikult neid, kes maailma silmis näivad tobukestena, et teha tarkade tarkus tobeduseks.
	Vaadake kahteteist apostlit. Oli palju asju, mida Jeesus neile ütles ja mis läks nende peadest kõrgelt üle. Nagu Jeesus ütles: «Hoiduge variseride haputaigna eest!» Ja nemad mõtlesid, et nüüd me pole jälle leiba taibanud kaasa võtta! Ma ei tea. kas Jeesusel võis olla kiusatus aeg-ajalt «näidata neile tüüpidele». Me võime vaid kujutada, kuidas Jeesus karvu katkus, ei! otsaesist hõõrus ja ütles: «Isa, kas neeeeeed kaksteist tegelast on tõesti need, kelle Sina oled mulle andnud?» Nii küsivad mõnikord mõned pastorid. Kas teate, miks mõnedel pastoritel on otsaesine paljas? Sest viis päeva nädalas nad istuvad oma töötoas, mõtlevad oma kogudusele ja teevad nii (hõõrub otsaesist). Ja Jeesus pidi neile apostlitele ütlema: «EI!!!! Ma ei räägi leivast! Kas te veel ei ole saanud aru, kui ma toitsin 5000 ja 4000?» Kas pole nii, et need apostlid on just samasugused pika taipamisega nagu meie. Ainult et üks märkimisväärne erinevus on ka. Neil oli lapselik usk Jeesusesse. Nad tegid suuri vigu. Nad salgasid Tema, Peetrus tegi seda kolm korda. Isegi pärast Nelipühi, kui nad said Püha Vaimu, nad jäid inimesteks ja tegid mõnikord vigu.
	Oli üks vahejuhtum, kui 70 jüngrit tulid tagasi evangeelselt reisilt. Jeesus ütles: «Tänu sulle, Isa!» Me loeme, et Jeesus suuresti rõõmustas Pühas Vaimus! Ta oli rõõmus ja ütles: «Tänu sulle, Isa, et Sa pole neid asju ilmutanud mitte tarkadele, vaid väikestele lastele!»
	Mis juhtub, kui me liiga palju pühendame end üksnes puhtale Piibli uurimisele? Me saame täis reegleid, printsiipe ja põhimõtteid, mis on vale ja mis õige. Me hakkame teadma, kuidas asjad peaksid olema. Aga armastus, rahu, rõõm, kaastunne, halastus, vägi tõusta üles paadist ja kõndida vee peal, seda sealt ei tule. Nii me istume koguduses, kritiseerime üksteist, mõistame kohut üksteise üle, kritiseerime kogudusi, kes on teistsugused kui meie, mõistame hukka need, kes pole nagu meie...
	Hoiame oma sõrme Giideoni loo vahel, aga tahan teile lugeda midagi 2Kr 3:4 loeme: «Meil on niisugune lootus Kristuse läbi Jumala peale, mitte et me iseenesest oleksime millekski võimelised, vaid meie võime tuleb Jumalalt. Tema on meid teinud võimeliseks olema Uue Lepingu sulased mitte kirjatähe, vaid Vaimu sulased. Sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks.»
	Me pole need, kes teenivad Jumalat Pühas Kirjas vaid need, kes teenivad Vaimus ja tões. Siin on muidugi oma osa jutlustamisel ja õpetamisel. Kuid Piibel pole mingi manuaal, küsimuseks on elu! Elu ja vägi ja armastus tulevad Pühalt Vaimult. Tarkus üksi annab sulle vaid suure pea. Paljud kristlased on suure peaga ja kuivetunud südamega. Nad kasutavad oma teadmisi, et kritiseerida teisi, rünnata teisi, mõista kohut teiste üle. See tuleb käsumeelsest õige-vale rakendusest: meil on õigus, järelikult neil ei ole! Aga Paulus jätkab 17. salmis: «Issand on Vaim. Ja kus on Issanda Vaim, seal on vabadus.» Seal on vabadus. Seal on vabadus olla see, kes sa oled. Teha ka vigu, kui süda on siiski õigel kohal.
	Nagu Peetrus, kes tõusis paadist ja läks vee peale kõndima. Me loeme seda lugu mehhaaniliselt. Kui ta astus paadist vette ja kohe vajus. Aga võib-olla käis ta vee peal tükk aega? Jeesus oli kuuldekaugusele jõudnud ja Peetrus võttis ette teekonna minna Tema juurde. Usun, et see oli märkimisväärne kogemus Peetruse jaoks! Kui lained suureks läksid, siis ta lõi kartma, kuid kas Jeesus lasi tal uppuda või mis? Jeesus aitas teda tagasi paati. Mida siis teised apostlid võisid pärast Peetrusele öelda? Kas nii: «No seda me arvasime, et ega sa kuivaks ei jää!» Aga Peetrus ütles: «Mina kõndisin vee peal, aga teie mitte.»
	Kui Jeesus ütles Peetrusele: «Sa nõrgausuline, miks sa kartsid?» siis me arvame, et ta sai noomida. Aga ma näen, et siin on rohkem. Siin on ka julgustus. Teises kohas ütles Jeesus: «Kui sul oleks sinepiivakese jagu usku, siis võiksid sa liigutada mägesid!» Mõned inimesed keeravad selle tagurpidi. Nad mõtlevad, et Jeesus ütles tegelikult: «Kui sul oleks mäekõrgune usk, siis sa suudaksid liigutada sinepiivakest.» Nad mõtlevad pidevalt: «Kui mul oleks nii palju usku, kui ma kõik selgeks saaksin, kui ma oleksin nii küps nagu pastor (Uskuge mind, te ei sooviks nende probleeme!), siis Jumal saaks mind kasutada!» Aga ei! Just siin, kus sa oled, tahab Jumal sind kasutada. Me kõik vajame enam pühitsust ja Jumalale üleandmist, see on selge. Meil on palju ruumi selleni, kui me usutavalt suudame edasi anda Jeesust. Aga kui oled andnud elu Jeesusele, siis on elava Jumala Vaim sinu sees. Sa pole võib-olla küps olema suur evangelist, prohvet, pastor või õpetaja. Kuid Jumal tahab sind kohe kasutada. Tahaksin, et sa sellest täna aru saaksid.
	Võib-olla sa pole enese suhtes väga õnnelik, kuid Jumal on. Su elus võib olla neid asju. mis Jumalale ei meeldi. Sul võib olla elus mõningaid suhtumisi, käitumisviise, harjumusi, millest Jumal tahab sind vabastada. Kuid sa meeldid Jumalale. Eriti meeldib Jumalale see, mida Tema on sinu elus tegemas. Ta teab seda head tööd, mida Ta on sinus alustanud. Ja Ta teab, et Ta viib selle lõpuni. Ta teab, mida Ta sinust teeb. Ps 139 me loeme, et sa oled imeliseks ja kardetavaks tehtud.
	See on punkt, kus Giideon vajas parandust. Selles kohas paljud meiegi seast vajavad tervenemist. Jumal on suur Looja ja Ta on loomingulisuse Looja! Ta pole teinud ühtegi pilve üksteise sarnast, ühtegi lumehelvest üksteise sarnast, ühtegi puud täpselt ühesuguseid, ühtegi inimest täpselt teise moodi. Ta pole teinud sinust täpselt sellist, nagu keegi teine on. Loomulikult, meil on palju sarnasusi, kuid meil on näiteks oma erinevad sõrmejäljed. Meie sisemise inimese poolest on meil Jumala antud isiksus. Maailm tahab hirmu abil luua konformsust, et kõik oleks samasugused.
	Kommunism on sündinud ateismi rüpest. Karl Marx oli andunud ateist. Ateism ei väärtusta individuaalsust, sest sa oled lihtsalt üks bioloogiline kõrvalprodukt. Kommunismis polnud üksikisikul ja tema personaalsusel väärtust. Aga Jumala silme läbi, Jumala riigis, on sinul suur väärtus kui üksikisikul, isiksusel. Sa pole mutrike süsteemis ega osake suurest programmist, sa pole lihtsalt number tabelis, vaid oled kutsutud väga originaalsel, isikupärasel viisil kujutama Jumala Poega Jeesust Kristust. Aga isegi koguduses, kui kaob lähedane suhe Jumalaga, kui me ei koge armastust, rõõmu ja rahu Vaimus, muututakse kriitilisteks. Me hakkame üksteise üle kohut mõistma, sest teine on teistsugune. Seal aga kus Vaim on, on vabadus.
	Me ei saa nõuda, et kõik oleksid nii nagu meie. Ja tegelikult see meile ei meeldikski, kui kõik oleks täpselt nii, nagu meie oleme. Nüüd me võime rõõmustada sellest loovusest ja mitmekesisusest, mida Jumal on loonud! Miks me näeme kogudusi, kus igaüks riietub ja kõneleb nagu pastor? Seal valitseb väljaütlemata sõnum: Jumal ei saa sind kasutada, kui sa pole nagu pastor. Aga Jumal ütleb: Ei! Ma olen teid imeliselt ja kardetavalt teinud. Juba emaihus ma nägin sind ja minu käsi oli sinuga. Sa oled Jumala silmis tõesti erakordne, Tema imeline looming. Miks?
	Esiteks, Ta lõi sinu oma näo järele. Teiseks, Tema Vaim elab sinu sees (Muidugi, kui oled oma elu andud Jeesusele tehkem see selgeks!). Ja kolmandaks: sa oled Jumala ainulaadne looming. Aga Giideon seletas: olen vähim oma peres, ja mu pere on vähim Manasse suguharus ja Manasse suguharu on teatavasti vähim Iisraelis ja... Issand ütles: Mina tulen sinuga kaasa!
	Me peame väga tõsiselt võtma Jeesuse sõnu: «Ma ei jäta teid!» Jumal on andnud sinule oma Vaimu. Ja see Vaim hüüab su südames: «Abba! Isa!» Vaim tahab juhtida sind Isaga suuremasse osadusse. Nagu Paulus jätkab 2Kr 3:18 «Aga me kõik, kes me katmatu palgega vaatame Issanda auhiilgust otsekui peeglis, muutume samasuguseks kujuks aust ausse nagu Issanda Vaimust.» Me ootame Issandat, teenime Teda ja laseme Temal muuta meid ja teha tööd meie juures, siis Jumala au tuleb. Ta hingab meie kohal oma armastuses, rahus, rõõmus, aus, väes... Ja Ta muudab meid!
	Tahan teile rääkida ühe saladuse. Kui su elus on harjumus või asi, mida sa tead, et see on vale. Ja sa oled pingutanud kõike jõudu, et pääseda sellest. Ning sa oled võidelnud ja võidelnud selle vastu ja tundnud, kuidas sa kaotad ja kaotad jälle. Proovi seda: veeda aega Issandaga! Veeda aega Tema kiitmises, räägi Temaga, kuula Teda! Sõbrad, te muutute, kui veedate aega Jumalaga!! Ja kui sa veedad aega Jumalaga, koos kogudusega, kes teenib Jumalat, palvekoosolekutes, oma isikliku osaduse ajal siis sa märkad, et sa muutud. Sa muutud Jumala lähedalolu kaudu. Võib-olla koged sa midagi võimsat Jumala lähedalolu korral, võib-olla ei tunne sa mitte midagi niisugust. Kuid sa hakkad kogema suuremat armastust, armu, rahu, rõõmu.
	Paljud inimesed on kimpus alkoholi, mõnuainete, narkootikumide tarvitamisega, seksuaalsed väärastused ja muu seesugune. Sageli leiab nende inimeste eludes suurt üksildust. Nad otsivad rahuldust sellistest tegudest. Muidugi võib nende asjade taga olla palju muudki. Kuid üks nende asjade juurtest on sügav üksildus ja tühjus, mis tahab täitmist. Aga kui sa veedad aega Jumalaga, räägid Temale oma igatsusest saada täidetud kui sa tuled Jumala ligi, siis Tema tuleb sinu ligi ja tema armastus hakkab sind täitma. See armastus ajab välja kartuse. Sa hakkad tundma väga reaalsel viisil, kuidas Jumal sind tegelikult armastab. Muud «täiteained» nagu alkohol või narkootikumid või pornograafia, neile pole lihtsalt enam kohta sinu elus! Neil ei ole enam sellist mõju ja meelevalda sinu elu üle. See saast on eemaldatud sinust, sest sa muutud Issanda ligiolus, sind on ravitud Tema armastusega.
	Aga Giideonil on veel üks vastuväide: Kuidas ma saan olla kindel, et see mis ma siin kuulen, on tõesti Jumalast. «Kui ma tõesti olen leidnud sinu silmis armu, siis tee mulle üks tunnustäht!» Giideon valmistab Jumalale ohvri. Ta toob liha ja leiba ja leent. Ingel ütleb, et pangu see söök kõik kalju peale ja valagu leem sinna peale. Ingel puudutab seda ohvrit sauaga ja kogu see asi põleb ära.
	Me ei märkagi mõnikord, kuidas me kõigest väest üritame suruda Jumalat oma süsteemi. Giideon võis arvata, et kui Jumal on tõesti minuga, siis Ta õnnistab mind. Ma saan ehk jõukaks. Ma leian naise. Ma võidan loteriil. Mis veel? Ta valmistab kõige paremat, mis tal on ja paneb selle kalju peale. Aga see põleb ära. Midagi ei jää järgi!
	Kalju on sümbol Jeesusest. Kui sa teed kõige paremat, mida sa suudad ja oskad, Jumal võtab selle sinult ja lihtsalt hävitab selle! Me peame aru saama, et tõeline teenimine ei toimu mitte väes ja võimus, vaid Issanda Vaimus. Taavet ütles Laulus 51, et Jumal ei ole nii väga huvitatud meie välistest ohvritest. See ohver, mida Jumal tahab, on murtud süda.
	Paljud kristlased kulutavad tohutult energiat oma eludes, et saata midagi korda Jumala jaoks. Nad arvavad, et siis nad on vastuvõetavad Jumalale. Ei ole midagi, mida sina, inimene, võiksid teha, mida Jumalal tõesti väga vaja oleks. Meie võimed ja tegemised ei ole Jumalale nii olulised. Meie süda on Temale oluline.
	Kui Giideon oli valmistanud parima, mis tal oli, siis see lihtsalt hävis tules. Kui oled andnud oma elu Jeesusele, siis ära ürita kulutada järgmised kümme aastat oma elust, et teha midagi perfektset Jeesusele, et Teda kuidagiviisi rõõmustada. Sa pead mõistma, et hind on juba makstud. On selge, et kõiges tee oma parim Issandale. Kui oled näiteks puusepp, siis tee Jumalale oma parim töö! Jumal on kutsunud andma meie parima Temale.
	Aga see, mida ma tahan öelda on, et Jumala armastus ei sõltu sellest, kui hästi sina Temale midagi teed, vaid sellest, mida Jeesus on teinud sinu heaks! Jumala armastus rajaneb sellel, mida Jeesus on ristil teinud. Sa ei saa tuua paremat ohvrit.
	Sellepärast Jeesuse ristisurma ajal rebenes eesriie, mis eraldas kõige pühamat paika templis. Me võime jälle kogeda Jumala lähedust, Isa ja lapse suhet. Selle pärast, mida Jeesus tegi, on Jumal sind 100%-liselt vastu võtnud, kui sina oled vastu võtnud Jeesuse.
	On asju, mida sul tuleb korda teha. Kuid Isa võtab sind vastu nagu oma kallist poega või tütart. Tahan seda illustreerida.
	Luuka evangeeliumi 15. peatükis on üks ilusamaid tähendamissõnu, mida Jeesus rääkis. See on armastavast isast. Selle tähendamissõnaga tahtis Jeesus meile anda ettekujutuse Isa südamest. Te kindlasti teate paljud seda tähendamissõna kadunud pojast.
	Ühel mehel oli suur panga- ja ettevõttekompleks Helsinkis. Ta oli miljardär. Tal oli kaks poega, muidugimõista üks noorem ja teine vanem. Vanem poeg oli väga ustav ja tegi väga kõvasti tööd isa äris. Aga see noorem poeg oli selline logard. «Helsinkis on nii külm kliima. Parem põrutan Hispaania rannikule. Seal on praegu soe ja nii terve aasta läbi!» Nii läks ta isa juurde ja ütles: «Ma ei jaksa oodata kuuekümneseks saamiseni, enne kui saan elust mõnu tunda. Anna mulle minu osa pärandusest juba kätte!» Ja isa andis talle päris palju vara. Noorem poeg läks Hispaaniasse, ostis rannale kauni maja. Palkas endale teenijaid, ostis kalli auto. Ta veetis lõbusalt aega. Käis mängupõrgutes, pidas pidusid tegi kõike, mida tahtis. Aga viie aasta pärast oli raha otsas, ta oli pankrotis, koguni võlgades. Ta pidi oma kallid asjad maha müüma. Ta ei osanud ühtegi tööd teha. Ta ei leidnud muud tööd, kui müüs McDonaldis hamburgereid. Aga ta ei saanud sealt korteri üürimisekski raha, vaevalt püsis hing sees. Ta magas tänavatel. Lõpuks ta mõtles, et peab minema tagasi isa juurde. Muidugi ei võta ta mind tagasi kui poega, muidugi ei saa ta mind enam armastada, kuid ehk ma saan mingi tööotsa tema tehases ja sooja põranda, kus magada. Ta ei oodanud, et teda võetakse vastu pojana, kuid arvas, et ehk isa tal vähemalt nälga surra ei lase.
	Lk 15:20 on kirjutatud loodetavasti saite aru, et ma pisut muutsin seda lugu, see ei olnud mingi ameerika Piibel, kust ma selle võtsin kui ta oli veel kaugel, siis ta isa nägi teda ja tal hakkas hale meel. Ja isa jooksis talle vastu ja langes talle kaela ja suudles poega. Isa oli põllul küllap teenijatega koos ja sealt näeb ta põllu teises ääres poega tulemas. Ta ei jäänud põllule käed ristis seisma ja väljakutsuvalt ootama: no tule aga tule! Ta ei käskinud põlluvahtidel koerad välja ajada ja poeg minema peletada. Ta ei jäänud ootama, et poja kohalejõudes teda lihtsalt ignoreerida. Isa jooksis poja juurde. Ta ei läinud pojale kallale, vaid embas teda ja suudles teda.
	Poeg ütles temale: «Isa olen teinud pattu taeva vastu ja sinu ees ega ole enam väärt, et mind su pojaks hüütakse.» Siin me näeme meeleparanduse sisu. Mitte see, et me püüame midagi teha Jumalale ja siis arvame, et Jumal, ehk ma nüüd olen väärt olema sinu laps? Vaid alandades tuleme ja ütleme: ma ei ole väärt. Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele Ta annab armu!
	Isa ütles: tooge parimad riided ja pange sõrmus sõrme ja sandaalid jalga. Isa taastas poja õigused. Nad läksid sisse ja õhtul hakati pidutsema. Sinna kutsuti kõik naabrid. Seal oli elav muusika, austreid ja kaaviari oli uskumatult kena pidu. Ja siis tuleb vanem poeg töölt koju. «Ma ei teadnudki, et meil on täna pidu?» Ta kutsub ühe teenri ja küsib: «Mis siin täna toimub?» «Sinu vend tuli tagasi ja isa korraldas suure peo! Kõik naabrid on meil külas!» «Miiissss? See pätt? See tolgus? See patuorikas!» Ta oli väga vihane ja siis tuli isa. «Minu poeg tuli tagasi! Tule peole! Sinu vend tuli tagasi!» Aga vend küsis: «Kuidas sa ta sisse lasid? Vaata, kuidas ta su raha ära laristas! Mõtle, kuidas ta meie nimele häbi tegi! Vaata, mis patt!» Isa vastas: «Mu poeg, su vend oli kadunud, nüüd on ta tagasi!» Aga sellest polnud kasu. Vanem vend ei saanud aru isa südamest. Ta ütles: «Vaata, nii palju aastaid olen ma teeninud, ma pole eales su käsust üle astunud ja sa pole andnud mulle sikkugi, et oleksin võinud oma sõpradega rõõmustada!» Isa vastab: «Sa oled alati minu juures olnud, poeg! Kõik, mis on minu oma, see on ka sinu oma!» Vanem vend oli aga ainult töötegemise peale mõelnud. Ta arvas, et ta peab isa käest midagi välja teenima, väärima. Ta oli pettunud, et isa polnud märganud temale midagi anda tema raske teenimise peale. Isa ütles: «Poeg, kõik, mis on minu, see on ka sinu!»
	Siin on pilt paljudest tänapäeva kristlastest. Nad töötavad ja töötavad ja töötavad Jumala riigis. Nad teevad kõike perfektselt, lootes midagi saavutada. Aga Jumal ütleb: «Ei! Minu Poeg Jeesus, Tema on maksnud hinna! Mina ei ole andnud teile orjapõlve vaimu, et te oleksite hirmu all, vaid olen teile andnud lapsemeele Vaimu.» Käesolev Vaimu liikumine räägib meile sedasama. Püha Vaim on tulnud suure väe ja rahu ja rõõmu ja vabadusega, kuid rõhk on tegelikult vaid ühel asjal: Jeesus ja Isa armastus! Meil, Toronto koguduses, on käinud 30 000 pastorit igalt poolt maailmast. Pastorid on olnud väsinud, murelikud, läbi põlenud. Suurte koguduste ja väikeste koguduste pastorid. Baptistikogudustest ja nelipühikogudustest, metodiste ja muid. See, mida nad leiavad, on Isa armastus, Tema süda. Nende visioon uuendatakse. Nad ei lähe tagasi midagi saavutama, vaid viivad endaga hea sõnumi: Isa armastab oma lapsi ja Jeesus on maksnud hinna.
	Jumala Vaim ilmutab meile Jeesuse au. Vaim valmistab kogudusi ette suuremaks ärkamiseks. Meil on teoloogia ja õpetus juba käes. Meil on seda rohkemgi vaja, kuid meil juba on midagi. Nüüd me saame Vaimu, vabadust, rõõmu, aga eriti armastust ja Jeesuse Kristuse armu.
	Me laulame nüüd paar laulu. Kui te oskate neid laulda, siis võite kaasa laulda, kui mitte, siis nautige neid niisama. Kuid lubage Jumala Vaimul ennast teenida ja muuta. Kui oled siin ja tunned, et sa pole täiuslik, siis oled õiges kohas. Tere tulemast Kristuse ihusse! Tere tulemast kogudusse. Muserdatud ja väsinud, vaevatud ja koormatud, Jeesus tahab teid vastu võtta. Ta annab teile hingamise. Kutsume teid taevateele. Ja sellel teel käies sind parandatakse ja tervendatakse, vabastatakse koormast. Jumala riik õigus ja rahu ja rõõm saab teile osaks. Mitte see, mida sina teed, vaid see, mida Jeesus on teinud sinu heaks, loeb nüüd.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord