Jutlus: Ärkamine ja variserlus

Ärkamine ja variserlus

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Kõne Turu Vabakoguduses peetud seminaril 26-29. jaanuaril 1996

Marc A. Dupont

	Tere õhtust. Palvetame. Isa, me täname, et Sa oled nii imeliselt hea Jumal! Tänu, et Su au on uurimatu! Tänu, et Sa oled Jumal, täis armu ja heldust. Tänu, et oled saatnud Jeesuse. Me täname Sind risti ja ülestõusmise eest! Täname Sind, Jeesus, Püha Vaimu eest. Me ütleme tere tulemast Pühale Vaimule. Me austame Sind, Sinu lähedalolu eest. Me teame, et seal, kus Sina oled, seal on vabadus. Me teame, et Sina, Püha Vaim, teed purunenud südamed terveks ja päästad vangid vabadusse. Me palume, et täna õhtul võiksid Sina, Püha Vaim, tulla selle paiga üle. Me teame, et kus on kaks või kolm Sinu last koos, oled Sinagi. Tule oma vabaduse ja väega selle paiga kohale. Ilmuta meile Isa südame armastust! Ilmuta meile üha kasvaval määral Jumala riiki! Luba, et õigus, rahu ja rõõm Sinus võiksid siin kasvada ja voolata nagu jõgi. Me ei taha täna kuulda siin inimeste kõnet, vaid tahame tunda Jeesus Sinu armastuse laiust, pikkust, kõrgust ja sügavust. Tule Püha Vaim! Hinga selle koosoleku kohal. Jeesuse nimel, aamen.
	Siin on liiga palju inimesi, et igaühe käest küsida, kuidas sul läheb. Võtame siis usus vastu, et kõigil läheb hästi. Mul on palju ootusi meie konverentsi selle osa suhtes ja mõtlen, et Jumal hakkab meie keskel tööd tegema. Usun, et Püha Vaim tuleb inimesi tervendama, julgustama, juhtima. Usun, et Ta tahab meid kasta suurema ilmutuse sisse, kui meil on olnud. Selleks, et Isa süda saaks meile tuttavamaks ja armastus, mis seal on.
	90-tel on üks jõgi voolamas, prohvetlik jõgi. See tuleb Jumala trooni eest ja voolab rahvaste sekka. See valmistab meid ette ärkamiseks. Selle jõega on seoses palju pingeid. Mõned inimesed ei saa aru, mis jõgi see on. Mõned ei saa aru neist inimestest, kes on selle jõe ääres. See on sarnane olukorraga Ristija Johannese juures, kes oli ristimas Jordani ääres. Johannesel oli üsna kummaline teenimisülesanne tolle aja kohta. Johannes ise oli ka pisut veidra välimusega. Ta ei sobinud tolleaegsesse religioossesse süsteemi. Ta polnud käinud piiblikoolides ega seminarides. Välispidiselt polnud seal midagi, mis oleks inimestes respekti põhjustanud. Ta ei teinud oma teenistusi templis ega sünagoogides. Tal olid kaamelikarvust riided, ta sõi rohutirtse ja metsmett. Tema teenimistöö polnud eriti «hell». Mõnede inimeste suhtes oli ta üsna järsk ja isegi jäme. Mulle tundub, et mõned inimesed võisid pärast Johannese juures käimist vajada hingehoidja abi ning sisemist tervenemist.
	Ta vaatas religioosseid juhte ning nimetas neid rästikupesaks. Jeesus ütles nende kohta peaaegu sama sõnu Mt 23. Jeesus vaatas omaaegseid religioonijuhte ja sõitles neid: «Te rästikute sigitis!» Kui Jeesus ja Ristija Johannes seda rääkisid, siis nad ei püüdnud olla teatraalsed või lihtsalt solvata kedagi. Nad paljastasid sel viisil vaimuliku eksituse, mis oli tolleaegsetele religioonijuhtidele nii omane. See on sama eksitus, mille juured ulatuvad Eedeni aeda. Seal aias oli Aadamal ja Eeval lähedane osadus Jumalaga. Nad olid alasti Jumala ees ega häbenenud seda. Nad ei olnud hirmunud Jumala ees, ei olnud seesugust pingutatud olekut Jumala ees ega pidanud nad Jumala armastust välja teenima. See oli rahu ja rõõmu asukoht. Kui saatan tuli mao kujul, roomas ta üsna vaikselt kohale, mitte suure sõjakisaga. Saatan ütles naisele: «Kas Jumal tõesti on teile öelnud?» Saatan ei püüdnud Aadamat ja Eevat veenda, et Jumalat pole olemaski just nagu enamusele kristlastele ei püüa ta seda öelda. Kuid ta püüdis teha seda, mis tal ka õnnestus saada inimesed kahtlema selles, mida Jumal oli öelnud. Tänagi on suur pinge Jumala rahva ning Jumala räägitud prohvetliku sõna vahel.
	Mt 23 Jeesus vaatas inimesi ja eriti juhte, öeldes: «Kui te oleksite elanud oma isade päevil, siis te väidate, et teie poleks küll prohveteid kividega surnuks visanud, aga teie sõnad tunnistavad teie eneste vastu!» Sest teie vaimulik uhkus tunnistab, et te kindlasti oleks olnud nende hulgas, kes prohveteid kividega surnuks loopisid. Saatan veenis Eevat sööma hea ja kurja tundmise puust. Aadamal ja Eeval oli vaid üks käsk neil oli luba süüa kõigist puudest, väljaarvatud hea ja kurja tundmise puust. Saatan tuli ja ütles: «Teate, miks Jumal ei taha lubada teil süüa sellest puust? Sest Ta teab, et kui te sööte, siis te saate Tema sarnaseks.» See, mida saatan väitis oli: «Te saate täiskasvanuks, ta võite hakata ise oma elusid kontrollima ja valitsema, teil saab olema oma elu üle autoriteet, just nagu Jumalal.» Nad sõid sealt puust ja ühes mõttes nad said Jumala sarnaseks, neil oli teadmine. Kuid hind, mida nad maksid, oli kohutav nad kaotasid lähedase osaduse Jumalaga.
	Nende esimene tegevus oli endid varjama ja peitma hakata, sest nad ei suutnud enam usaldada Jumala armastust ja kaastunnet. Selle asemel, et usaldada end Jumala kätte ka oma eksimusega, nad varjasid ennast. Kui Jumal tuli ja küsis: «Mida te olete teinud?» siis Aadam näitas naise peale: «Tema süü.» Kõik lõppes sellega, et nad saadeti Eedeni aiast välja. Niisiis pidid nad ennast peitma. Mehe ja naise vahel tekkis lõhe. Nad kaotasid osaduse Jumalaga. See on pilt inimestest. Oleme kaotanud osaduse Jumalaga. Suured lõhed ja kildkonnad on ühiskonnas valged mustade vastu ja mehed naiste vastu, rikkad vaeste vastu, noored vanade vastu, üks rahvas teise vastu, lapsed vanemate vastu.
	Just nagu Aadamal ja Eeval on meie käsutuses nüüd tohutult teadmisi. Teadlased ütlevad, et 90-tel aastatel info hulk kahekordistub iga kahe aastaga. Kunagi ajaloos pole olnud nii palju teadmisi nii laia inimestehulga käes. Kuid pole olnud ka aega, kus oleks olnud nii palju kannatusi. Kunagi pole ühiskond olnud nii killustatud kui praegu.
	Hea uudis on see, et Jumal on taas andmas ilmutust endast. Jumal kutsub eriti kogudust tagasi lähedasse osadusse endaga. Nagu Johannes ristis inimesi, on koguduses kohal üks ristimine. See pole luterlik ristimine ega baptistlik ristimine ega nelipühilik ega karismaatiline ega Vineyard-ristimine, vaid see on Jumala riigi ristimine. Jumal ütleb, et ma tahan teid pesta oma Vaimuga. Laske Püha Vaim katta ja ümbritseda teid. Ma tahan teid täita oma armastuse ja heldusega. Ma tahan ära pesta need peidukohad, kuhu te olete endid peitnud. Jumal on väsinud sellest, et me nimetame end anglikaanideks või luterlasteks või baptistideks või nelipühilasteks või kelleks tahes. Ta tahab meid esile tõsta Jumala lastena, poegade ja tütardena. Selle asemel, et religiooni taha peita, tahab Jumal meid parandada sellest killustatusest.
	1995. aasta alguses oli nelipühi pastor Seattles, Washingtoni osariigis, kes oli teeninud palju aastaid. Aga ta oli väga-väga väsinud oma teenistusest. Ta oli olnud oma teenimises edukas, tema kogudus oli edukas, kuid ta oli väsinud ja läbi põlenud. Ta tundis, et see algne kutse ja visioon, mis teda oli teenimisse toonud, oli kadunud. Ta oli lõpetamas teenimistööd. Kuid tema äi, kes oli samuti kristlane, ütles, et enne kui loobud teenimistööst, peaksid sa ära käima kohas nimega Toronto. Anna Pühale Vaimule võimalus õnnistada ennast. Ta oli lugenud Toronto kohta, ent oli väga skeptiline. Kuid siiski nõustus ta äiaga ja läks.
	Ma ei tea, kuidas on tavaks siin, aga Ameerikas on pastoritel üks komme. Kui nad lähevad kord aastas pastorite konverentsile, siis nad ostavad uue ülikonna. Just nagu kooliõpilased, kes uut õppeaastat alustades uue kuue ostavad, enne kui ta tuli Torontosse, läks ta poodi ja ostis uue ülikonna, üpris kalli ülikonna 1000-dollarise. Niisiis oli ta Torontosse saabudes eriti hästi riietatud, kuigi üksnes väliselt. Ta tuli esimesele koosolekule ja nägi kuidas Jumal puudutas inimesi. Mõned kukkusid, mõned värisesid, naersid. Ta mõtles, et võib-olla midagi siin on ka Pühast Vaimust, kuid see pole minu jaoks. Siis läks ta tagasi hotelli, kus ta elas, Regal Constellation see, kus meil aeg-ajalt on suuri konverentse.
	Ta sõitis liftiga seitsmendale korrusele, kus asus. Kui ta kõndis mööda vahekäiku oma toa poole, hakkas ta imelikult käituma. Ta tundis, et tal on raske liikuda, ta tundis, nagu oleks joobunud. Kuid ta polnud midagi joonud. Natukese aja pärast ei saanud ta enam üldse edasi ja siis ta kukkus põrandale. Asi läks veel hullemaks ta hakkas maas veerema. Ta veeres 25-meetrise koridori ühest otsast teise ja teisest otsast esimesse ja nii ta veeres oma pool tundi. Viimaks, kui ta veeremise lõpetas, oli tal niipalju parem, et ta suutis jalule tõusta. Ta märkas, et ta uus ülikond oli ribadeks. Kuid sellest algas tema teenimise uuendus! Kui ta läks Seattle'sse tagasi, siis ta ei lõpetanud sugugi oma pastoritööd, vaid oli täis ka uut ja värsket visiooni. Ta hakkas tegema koostööd teiste pastoritega ja neil on seal uuendusliikumine.
	Mõni kuu tagasi oli Torontos konverents selles samas hotellis Regal Constellation. Neil on seal suur hall, kuhu mahub 4000-5000 inimest. Sellel konverentsil oli umbes 5500 osalejat. Konverentsi viimasel õhtul, siis umbes poole ühe paiku öösel, läksin sellelt koosolekult ära pisut varem oma sõpradega. Kui me istusime hotelli restoranis, mis asus hoone keskel, me sõime, sest sõbrad pidid lahkuma järgmisel varahommikul. Nägime viit naist, kes kõndisid mööda. Üks neist oli selle Seattle'i pastori abikaasa. Nad olid tegelikult kaunis «joobunud» Vaimus, te mõistate. Nad pidid üksteisest kinni hoidma, et edasi pääseda. Nägime neid minemas restorani lifti poole. Kusagil 20-25 minutit kulus neil selleks, et minna läbi restorani. Nad kõikusid mõne sammu edasi ja siis jälle vajusid tagasi. Lõpuks jõudsid nad lifti, aga see oli vale lift klaasseintega tõstuk, millega sai tõusta restorani rõdupõrandale. Nad hakkasid nuppe vajutama. Oli küll hea, et nad olid riietunud teksapükstesse.
	Sest korraga võis kogu restoran näha viit paari jalgu, mis liikusid ülespoole. Liftist hakkas kostma uskumatult vastupandamatu naer. Seal restoranis oli üks muhameedlasest ettekandja. Ta oli just tellimust vastu võtmas, kui need naised seal liftis hädas olid. Lift käis neli korda üles-alla, neli korda käis see naermine üles ja alla. Viimaks me küsisime ettekandja käest, mida ta sellest kõigest arvab. Selle aja jooksul olid juba sajad inimesed, kes konverentsilt tulid, restoranist läbi käinud, enamus neist käitusid mingis mõttes veidralt, kes naeris, kes oli otsekui joobunud, kes tuikus. Need hotellitöötajad olid seda kõike näinud ja mitte üks kord. Taksojuhid, hotellitöötajad, restoranitöötajad nad on seda palju näinud.
	Kui meie koosolekutel hakkas üha rohkem ja rohkem rahvast käima, siis tuli üks Lõuna-Aafrikast pärit abielupaar ja pani hot-dog käru meie koguduse ette püsti. Nad olid muhameedlased ja müüsid hot-doge meie koguduse külastajatele. Ühel õhtul tulid nad ise ka koosolekule ja Jumala Vaim puudutas neid. Mõlemad andsid elu Jeesusele. Nüüd nad on juba poolteist aastat meie koguduse ees hot-doge müünud. Kui nad saavad, siis nad tulevad koosolekule ja kiidavad koos meiega Jumalat. Nüüd on meil selline ütlemine, et kui su koguduse ette tuleb hot-dogi või hamburgerimüüja, siis su koguduses on ärkamine.
	Aga sellelt muhameedlasest ettekandjalt küsisime tema arvamust. Ta ütles: «Its dzäst vonderful shing jor lord dziisös is duuing!» «Teate, need kristlased lendavad siia ja tuuakse bussiga esmaspäeval siia hotelli. Nad on väsinud ja nurisevad, nad üldiselt ei anna eriti jootraha, kui restorani tulevad. Siis nad lähevad teisipäeval koosolekule. Nad tulevad tagasi ja nad pisut naeratavad ja annavad pisut paremini jootraha. Siis nad lähevad kolmapäevasele koosolekule ja nad tulevad tagasi ja juba naeravad ja on õnnelikumad ja annavad veel paremini jootraha. Siis nad lähevad neljapäevasele koosolekule ja tulevad tagasi ja paistab, et nad on pisut võtnud ja nad annavad veel paremini jootraha. See on väga suurepärane, mida teie Issand Jeesus teeb! Ta võtab tusased ja kriitilised inimesed ja teeb nad õnnelieks. See on hea!» Siin on pilt sellest, mida Jumal on koguduses praegu tegemas. Ta võtab sünged ja nurisevad ja väsinud inimesed ja täidab nad oma Vaimuga. Ta valab välja neist äädikase hapukurgivee ning täidab nad uue veiniga. Ta ütleb neile: lugege Piiblit! Mina tulin, et teil oleks elu ja kõike ülirohkesti. Ma ei tulnud selleks, et teil võiks olla rohkem matusetalitusi.
	See on asja tuum, mida Jumal teeb. Ta tervendab kogudust. Ta parandab meid «meie» käest. Sest me oleme ennast ise täitnud oma programmide, kavade, plaanide ja asjadega. Aga nüüd Ta valab välja oma Vaimu. Just nagu Ristija Johannes ütles: «Parandage meelt, sest Jumala riik on lähedal!» On oluline, et me, mõistame, et on käimas suur-suur sõda. See ei toimu kusagil kaugel, väljaspool, vaid sees, siinsamas. Jeesus ütles, et inimese vaenlaseks saavad tema oma kodakondsed. Suurim lahing käib koguduses ärkamise vastu variserluse meelsusega.
	See läheb juurtega Eedeni aeda välja. See oli olemas Jeesuse ajal ja seda on koguduse palju ka tänapäeval. Üks asi, mida variserlus tahab meiega teha, on vastupidine Õp 3:5 Seal öeldakse, et ärge lootke oma tarkuse peale, vaid usaldage Jumalat kogu südamest. Nagu Aadam ja Eeva, on paljud kristlased tüssatud deemonliku pettuse abil. Nad mõtlevad, et me teame kõike: milline Jumal on ja kuidas Ta toimib. See on variserluse sisu. Nad arvavad, et Jumal ei või toimida viisil, millest mina ei saa aru või mida mina ei ole kogenud.
	Kuid see, mida Jumal tahab teha ärkamine on asi, mida meie silmad pole enne näinud ega kõrvad pole enne kuulnud ja mis meie südamessegi pole tõusnud. Kui me seda ei luba, siis suleb see Püha Vaimu meie koguduse ukse taha.
	Kui Jeesus vaatas Jeruusalemma linna (Mt 23 lõpus), siis Ta ütles: «Jeruusalemm, Jeruusalemm! Sina, kes muudkui viskad prohveteid kividega surnuks. Kuidas ma olen püüdnud sind koguda, nagu kana, kes oma poegi kogub tiibade alla.» Jeesus näitab klassikalist pilti sellest sõjast. Jumal tahab olla osaduses oma rahvaga, nagu isa tahab olla osaduses oma lastega. Aga nagu Iisrael viskas oma prohvetid kividega surnuks, nii on täna.
	Me oleme nii kartlikud, nii ebalevad, kui Jumal räägib meie vastu ja tahab meid juhtida oma Vaimu kaudu. Js 8 on öeldud, et prohvetlik sõnum on komistuskiviks ja pahanduskaljuks. See tähendab, et kui Jumal teeb tööd oma Vaimu kaudu, siis see pahandab inimesi, inimesed ei saa kõigest aru. Ja Jumal teab seda, eriti vihased on siis religioossed inimesed.
	Religioossed inimesed on üldiselt häiritud peaaegu igast asjast, mida tehakse nii, nagu nemad pole harjunud. Kuid peame mõistma, et Jumala teguviis ongi häiriv inimese teguviisi jaoks. Jumal on häiriv, segav, harjumatu nähtus inimese jaoks, sest Tema on Jumal. Tema teed on ülemad kui meie omad ja Tema mõtted on kõrgemal meie omadest. Me ei saa kõigest aru ja nagu Aadam ja Eeva, oleme me häiritud, kui meil puudub täielik kontroll asjade üle.
	Sageli kui kogudus kogeb Jumala Vaimu tööd, siis selle asemel, et lapselikult usaldada Jumalat, on nii kerge muutuda variserlikuks. «See ei kuulu meie traditsiooni. Aga see pole meie praktika. On nii ebapüha naerda kirikus. Me pole seda enne kogenud, see ei või olla Jumalast.» Mulle tundub, et mõned inimesed pole rahul, kui nad jõuavad taevasse. «Ma pole varem näinud kullast tänavaid!» Meil on soov panna Jumal karpi. Siis meil on hea ja kindel olla Jumala suhtes. Me tahame Piiblist teha süsteemi, mis hakkaks meie kasuks tööle ja meie uskumusi õigustama.
	Võid sa kujutada prohvet Hooseat? Kuidas ta võis inimeste silmis rumal olla. Jumal aga käskis tal abielluda prostituudiga. See ei mahu kuigi hästi evangeelse teoloogia karbikestesse. Tahaksid sa olla Hoosea pastor? Sa tead, et Hoosea oli hea mees, ta oli õiglane ja armastas Jumalat. Sa oled palvetanud, et see mees leiaks enesele naise. Ja siis Hoosea tuleb: «Hea uudis! Ma olen kihlatud! Kas sa võiksid meid laulatada?» «Oo, tore! Kas sa tutvustaksid oma pruuti!» Ja siis kui ta tutvustab... Jah, sa oleksid raskustes, kas pole! Aga millegipärast Jumal tahtis seda.
	Või tuletage meelde, kuidas Eliisa äratas üles Suunemi naise poja. Kujutage, kui teie pastor tuleks järgmisel pühapäeval koosolekule ja tooks enesega kaasa ühe poisikese ja räägiks: «See poiss suri eelmisel nädalal ja ta ema tuli mu juurde ning palus, et ma aitaksin. Ma läksin sinna ja panin ukse lukku ja heitsin poisi peale ja panin oma käed tema käte peale ja suu tema suu peale ja nüüd on see posike elus!» Kas enamus inimesi ei peaks teda veidike nikastanuks? Aga Jumal toimib teadlikult nõnda, et religioosne mõttelaad saab häiritud! Võtame Jesaja, ta käis päris tükk aega alasti ringi oma rahva keskel. Jah, ta ei elanud siinkandis, sest muidu oleks ta pidanud talved mööda saatma saunas. Aga ta käis kolm aastat alasti ringi, kuigi Piibel ütleb, et ära paljasta oma alastiolekut. Keegi ei saanud sellest aru.
	Kuningas Saul: 1Sm 19 on juttu, kuidas tema peale tuleb prohveti vaim. Öeldakse, et Jumala Vaim tuli Sauli ja ta käskjalgade peale ja nad kõnelesid prohvetlikult Saamueli ees ja Saul ajas oma riided seljast ja lamas alasti päeva ja öö. See ei olnud deemon vaid Jumala Vaim, kes nii tegi. Ja mõned meie seast arvavad, et naer koguduses on sündsuseteotus... Oodake vaid, kui teie pastor alasti põrandal 24 tundi prohveteerib.
	Vaadake veel Jeesust, kes sülitas maha ja tegi muda ja määris inimesele silma. Kas me juba oleme aru saanud Jumalast, et Tema on suur MINA OLEN, meie oleme «meie ei ole». Tema teed ja mõtted on kõrgemad kui meie omad. Just siin on üks põhjus, miks Jumal on meile saatnud Püha Vaimu. Seetõttu me loeme Jh 16, et Püha Vaim juhib meid kõigesse tõesse. Ta räägib tulevastest asjadest. See on Jumala ligiolu. See on Jumala prohvetlik hääl.
	Me vajame Piiblit väga palju. Me vajame jutlusi ja õpetust, mis on piibellikud ja vajame jüngerlust, mis on vastav Piiblile. Kuid Jumal ei ole Isa, Poeg ja Püha Piibel. Kogudusele see vahest meeldikski, sest siis me võime muudkui koolitada ennast ja see on hea, kui me oleme koolitatud. Jumal on meid loonud intellektuaalseteks olenditeks.
	Kuid pea-teadmised ilma südameta, ilma Vaimu juhtimiseta, ilma rahu, rõõmu ja väeta sünnitavad vaid käsumeelsust ja legalismi. Need toovad võistlemist ja hõõrumist, sest me hakkame üksteise üle kohut mõistma vastavalt oma arusaamisele. Seepärast ütleb Paulus, et me ei ole mitte kirjatähe teenijad vaid Vaimu teenijad. Vaim on, kes teeb elavaks, tervendab ja vabastab. Seepärast õpetab ka Õp 3:5 «Looda Jehoova peale kõigest oma südamest ja ära toetu omaenese mõistusele.» Kui teil on Piiblid, siis avage 2Sm 6. See on oluline peatükk, kui tahame mõista ärkamist. See on oluline, kui tahame mõista Vaimu väljavalamist. [Tõlk ei leia seda raamatut üles. M.D.: «See on Vanas Testamendis, just pärast 1Sm. Oled sa OK?»] Ma loodan, et mul Soomes läheb paremini kui Rootsis. Seal ma kaotasin palju tõlke. Kas olete olnud kusagil soojade merede äärsetes turismikeskustes ja näinud juua täis rootsi turiste? See on kohutav. Aga see peab paika ka siis, kui «joove» tuleb ülevalt. Kui rootslased joobuvad Vaimus, siis on «täitsa lõpp». Möödunud aastal kaotasin Göteborgi konverentsil 4 tõlki. Viimane neist oli pastor, tugev jutlustaja. Kui ma olin jõudnud kohta, kus Jeesus ütles rikkale noormehele, et rikkal on raskem sisse minna Jumala riiki kui kaamelil minna läbi nõelasilma, siis see pastor ütleb umbes 1500 inimesega koosolekul: «Rikkal on raske saada päästetud ja ratsutada kaamelil.» Rahvas hakkas naerma ja mees parandas: «Ei, ei, ei, see polnud õige. Taevas saavad rikkad sõita kaameliga.» Siis ta ütles: «Ei, ei, ei, see polnud nii ... ... Nüüd ma ütlen: «Jumala riigis kaamelid ratsutavad rikastega läbi nõelasilma!» Seejärel ta kukkus lavalt alla.
	Ma loodan, et see polnud prohvetlik tänase koosoleku jaoks [Tõlk Hannu Vuorinen ei saa naeru pidada] Võib-olla taevas kõik pastorid saavad vait olla. See oleks nende arust ehk taevalik.
	Aga me oleme 2Sm 6. peatükis. Taavet toob Jumala laeka Jumala linna. Taavetist on saanud kuningas. Taavet armastab kangesti Jumalat. Ja rohkem, kui midagi muud, igatseb ta Jumala ligiolu. Aastaid oli laegas vilistide käes olnud. Sümboolselt pidi see laegas siis tahendama Jumala ligiolu. Taavet oli erutatud ja täis suurt rõõmu.
	Kui maailmas üldse on inimesi, kes peaksid olema rõõmsad, siis see peaks olema Kristuse kogudus. Kui maailmas üldse keegi on, kellel peaks olema põhjus naerda ja rõõmutseda, kui maailmas on üldse keegi, kellel oleks põhjust tantsida, kui maailmas on üldse keegi, kellel oleks põhjust olla innukas, siis see peaks olema Kristuse kogudus. Need peaks olema need inimesed, kes teavad, et nad on teel taevasse, need, kes teavad, et elav Jumal armastab neid. Need inimesed, kes teavad, et Jumala Vaim elab nende sees. Kui maailmas on üldse inimesi, kellel on põhjust olla innukad, naerda rõõmu pärast, ilutseda, tantsida, hüpata rõõmu pärast, need peaks olema koguduses.
	Kuid selle asemel on kõik see antud kuradile. Me ütleme, et ainukesed inimesed, kes tantsivad, on diskosaalides. Ainukesed inimesed, kes võiksid naerda, on need, kes vaatavad mõnda naljakat filmi, aga nad ei tohiks naerda koguduse. Kui sa ei või naerda rõõmu pärast koguduses, kus on maailmas see paik, kus sa seda siis teha võiksid?? Kogudus on koht, kus mõnikord ollakse tõsiselt millelegi keskendunud, kuid rõõm Issandas on meie tugevus.
	Mõelge esimest Jeesuse imet. Kui sina oleks Jumal-Isa õnneks sa ei ole kuid kui oleksid ja sul oleks üks taevane jutuajamine Jeesuse ja Püha Vaimuga ja te teeksite plaani Jeesuse maapealse teenistuse jaoks. OK, kõik kirjutatakse üles. See esimene ime peaks olema midagi eriti head, ei ole vist vaja alustada kellegi peavalu või kurgukipituse tervendamisega. Aga mida teha, et see oleks eriti märkimisväärne selle esimese imeteo jaoks? Ja mida Isa mõtles? «See on see! Me teeme veest veini!» Inglid tulevad ja Gaabriel teeb märkuse: «Mis, te kavatsete veini teha?» Miks te ei võiks terveks teha mõnda vähihaiget või pidalitõbist?» Isa vastab: «Ei, ei, me teeme seda ka ja teeme seda palju, see pole probleem. Aga vaata, kui tõsised need inimesed on, vaata kui viletsad nad välja näevad! Vaata nende teenistusi. Me peaksime andma inimestele põhjuse laulda.» Nii tegi Jeesus veest veini. Mõned kriitikud väidavad, et tolleaegne vein ei sisaldanudki alkoholi. Mis siis Nelipühil pidi juhtuma? «Vaadake neid naljakaid apostleid, nad on vist liiga palju mahla joonud! Peaks neilt selle mahla ära võtma, muidu nad liialdavad sellega!» Mida te arvate, miks Paulus ütles: «Ärge joovastuge veinist, kust tuleb õnnetu elu, vaid saage täis Vaimu»? Ta ütles, et te ei pea minema joomapaikadesse ja jooma veini, et endid hästi tunda. Teile on midagi paremat, te võite saada täis Püha Vaimu! Jumala riigis on õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus. Ja Jeesus tegi veest veini. See leidis aset pulmapeol.
	Ja kui nüüd Taavet on toomas Jumala laegast, siis ta ilutseb, pidutseb. Ta on täis suurt rõõmu. Ta on nii erutatud rõõmust: «See on tore, halleluuja! Hõisakem! Puhuge sarve! Rõõmustage!» See on see Jumala ligiolu. Taavet tantsis kõigest väest Jehoova ees, öeldakse 2Sm 6:14. Ta polnud seal mingi jäik ja väljapeetud ja väärikas, vaid ilutses Jumala headusest. Ta oli oma kuninga ameti- ja auriietuse kõrvale pannud ja kandis üksnes kerget linast õlarüüd. Ta tantsis. Ja kui ta tuli oma pere keskele tagasi, siis Miikal, Sauli tütar, tema naine, tuli talle vastu ja noomis teda: «Kuidas küll lisraeli kuningas on ennast täna «austanud», paljastades ennast täna oma sulaste ees nagu alp, kes sel kombel ennast täiesti paljastab!» See, millest Miikal hoolis, oli religioosne väärikus. «Väärikus» tähendab ladina keeles «täis iseenast». Mis juhtub, kui me saame ise ennast täis, täis oma kavasid, mõtteid, programme ja plaane? Meil pole enam aega Jumalat otsida, Teda oodata, Teda teenida ja lasta Temal meid teenida. Meil pole enam aega, et veeta seda Jumalaga, me saame täis iseennast. Me võime olla päästetud ja taevateel, kuid Jumala ligiolu on haruldane meie seas. Rõõm Issandas suuremalt jaolt puudub.
	Ma ei räagi siin emotsionalismist. Ma räägin Vaimu viljast, mis on sügaval sinu vaimus. Ma räägin Jumala rahust, mis ületab kõik meie mõistuse. Ma räägin Jumala võidmisest, mis vabastab vangid ja ravib haavatud südamed. See on selline asi, mis võib tulla vaid Jumala ligiolust ja seda ei saa millegagi asendada. Miikali religioosne väärikus sai nüüd puudutatud, kui tema mees, pealegi veel kuningas, rõõmustas nii siiralt Jumala ees.
	«Sa tantsisid seal tänaval!» Sa võid kujutada tema huuli põlgusest kõverdunuina. Samal toonil võib keegi öelda: «Neil seal inimesed naeravad kirikus!» Miks meil ei võiks olla suur rõõm, kui Püha Vaim puudutab inimesi. Igal pool maailmas on paari viimase aasta jooksul antud tuhandeid tunnistusi sellest, kuidas inimesed, nende visioonid ja pereelu on saanud uuendatud. Inimesed loevad innukamalt Piiblit, palvetavad, kuulutavad evangeeliumi. Inimesed lähevad misjonitööle, nad räägivad teistele Jumala armastusest vaid ühel põhjusel: Nad on täidetud Jumala rahu, rõõmu ja armastusega. Täieline armastus ajab välja arguse ning seal kus on Jumala Vaim, seal on vabadus.
	Nõnda tantsis Taavet Issanda ees, aga ta naine oli pahane. Naine pani pahaks kuninga ebaväarikat riietust sulaste ja ümmardajate ees. Asi ponud siiski riietes, asi oli vabaduses. Siin on küsimus tagasisaamisest, mille Aadam ja Eeva Eedenis kaotasid.
	On veel üks aed. Ketsemani aed. Selles aias võitles Jeesus oma inimlikkusega just nagu Aadam ja Eeva. Aga Jeesus ei andnud alla. Ta pidi 3 korda paluma: «Isa, luba, et see karikas läheks minust mööda, aga mitte minu tahtmine, vaid Sinu tahtmine sündigu.» Lapsemeelses kuulekuses pani Ta maha oma soovid, suri iseenesele. Ja kui Jeesus suri ning andis oma Vaimu Isa hoolde, siis kärises templis eesriie, mis eraldas kõigepühamat paika templis. See tähendab, et igaüks, kes tahab võib Jeesuse vere kaudu tulla Isa osadusse.
	Esimese aia needus murti teise aia õnnistuse tõttu. Sellepärast Jeesus suri, et anda sulle tagasi võimalus tulla osadusse Jumalaga. Igavene elu pole mitte mingi «tasuta elukindlustus» ega kuldsed tänavad taevalinnas. See on suhe elava Jumalaga. Sellepärast on Püha Vaim sinu sees, kui oled andnud elu Jeesusele. Jumal tahab, et sa tunned Teda. Ta tahab sind täita. Ta tahab, et sa teaksid Tema armastust, armu, vabadust ja rõõmu.
	Küsimus on vabaduses. Kas julged ära võtta oma religioossed katted? Kas julged välja tulla oma peidupaigast. Religioossed inimesed tunnevad end just siis väga häirituna, kui inimesed saavad Vaimu poolt elavaks ja vabaks tehtud. Mõned ütlevad, et osa sellest on lihalikku. Oo jaa, muidugi on siin midagi lihalikku. Me oleme inimesed ja pole veel perfektsed, kuigi Jumal teeb oma parandustöõd meie juures. Pole kunagi olnud Jumala tööd inimese juures, mille juures poleks jälgi lihalikkusest. Isegi taevas oli mäss.
	Kriitikud ütlevad, et OK, siin võib olla midagi Jumalast, aga eile ma nägin ühte naist, selle juures oli ilmselt lihalikud ilmingud. Ja mis siis kui oli? Meie koguduse on täis liha. Ainult see on «külm liha» ega tõuse eriti palju esile. Aga kui see on nüüd «kuum liha», siis on korraga probleem? Halloo? Meie koguduse on täis külma, tundetut ja ükskõikset lihalikkust. Nüüd me erutume, kui pisut lihalikkust ilmneb?
	Mis siis juhtus selle Taaveti naisega? Ta jäi viljatuks ega saanud lapsi elupäevade lõpuni. Heebrea kultuuris peeti neid naisi neetuteks, kes ei saanud lapsi. Muidugi, me teame, et see pole päriselt nii, kuid see naine pidi selle teadmisega elama. Ma usun, et see on paljude koguduste pilt. Jumal valab välja oma Vaimu, jõgi voolab. Issand kutsub kogudust sisse astuma, prohvetlusse, rõõmusse Jumalalt, Jumala Vaimu vabadusse, Tema väkke ja võidmisse, sest ärkamine tuleb. Suur ärkamine tuleb. Aga kogudused ja kristlased, kes astuvad selle vastu, mida Jumal teeb, ma usun, neile saab osaks kohus. Ma tahan kõigepealt öelda, mida ma ei taha öelda: Ma ei taha öelda, et kõikides kogudustes peab olema ilminguid. Ma ei taha öelda, et igas koguduses peavad inimesed kukkuma või Vaimus joobuma. Ma ei taha öelda, et kõigil meie koosolekutel peaksid inimesed naerma. Kui see ka juhtub, ei tee see paha, ma arvan. Aga asja sisu on meie süda.
	Ja pilt sellest on Mt 21 . Seal on Jeesuse viimane teenimisreis Jeruusalemma. Ta ratsutab eeslisälu seljas. lnimesed võtavad pealisriided seljast ning laotavad need teele. Nad austavad Jeesust. Nad hüüavad: «Hoosianna kõrges!» Usuliidrid on kadedad ja pahased. Pilt on sellest, et me võime võtta ära oma religioossed pealisriided ning teenida Issandat tões ja Vaimus. «See on Jeesus! See on prohvet Jeesus!» karjus rahvas. Prohvetlik sõna on tulemas kogudustesse. Kogudustes saab ilmsiks see, mida Joel räägib 2. peatükis.
	Jumala Vaim räägib. Noored mehed ja naised näevad nägemusi, vanad uinuvad unenägusid nähes, prohveteeritakse. Jumal hakkab kogudusele ilmutama, mis saab juhtuma, kui ärkamine algab.
	Jeesus läks templisse ja Ta tekitas seal suuri probleeme ja segadusi. Ta rikkus kõik korra. Inimesed seletavad: «Jumal on korra Jumal, see naermine ja värisemine ja kukkumine on üks suur segadus, see ei või olla Jumalast!» lnimesed lausa karjuvad: «Vaata, mis on minu Piiblis: Jumal on korra Jumal!» Jah, Ta on korra Jumal, kuid Tema kord pole meie kord.
	Kui Jeesus läks templisse, siis ta pööras lauad kummuli ning päästis lambad ja tuvid ja pullikesed lahti. Ta ütles: «Minu Isa maja peab hüütama palvekojaks!» Ta on ütlemas, et ma olen väsinud teie oma plaanidest, programmidest ja kavadest. Ilmselt on meil vaja struktuure, kuid need ei pea rajanema sellele, mida Jumal tegi kümme, kakskümmend või viiskümmend aastat tagasi. Me oleme kaotanud omaduse otsida Jumalat ja kuulda ning kuuletuda väga tähelepanelikult tema juhtimisele.
	Nii pöörab Jeesus lauad ümber ja ütleb, et mina tahan, et te oleksite rahvas, kes paneb mind tähele, kes ootab mind, otsib mind, kuulab mind ja tahab veeta aega minuga koos! Siis hakkab templis imetegusid ja tunnustähti juhtuma. Saab olema suur vabadus Jumala tööle ja see töö saab olema imeline. Õnnistuse laine tahab tulla koguduse peale ja niipalju tervenemisi ja imesid, kui te pole harjunud nägema!
	Sel nädalalõpul olen palju rääkinud paranemisest. Aga veel lapsed hakkavd Jeesuse juurde tulema. Meie sugupõlv on üks orbude ja isata sugupõlv, kuid Piibel ütleb, et Jumal on orbude Isa. Jumala mõju saab olema tulevase sugupõlve peal selline, mida varasemad põlved pole kogenud, elame väga märkimisväärsel ajal.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord