Jutlus: Sõnum äratusest mis on tulemas

Sõnum äratusest mis on tulemas

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Kõne Turu Vabakoguduses peetud seminaril 26-29. jaanuaril 1996

Marc A. Dupont

	Tahan täna jagada teile sõnumi, mida olen jaganud päris mitmel korral viimase paari aasta jooksul. See on sõnum, mis sobib teemaga «Söögem sama rooga, mida Jeesus sõi!» Paljudes Piibli kohtades on juttu söömisest koos Jeesusega või koos Jumalaga.
	Johannese evangeeliumis ütles Jeesus, et te peate sööma minu liha ja jooma minu verd. See on võimas pilt. Jeesus tahab, et Tema saaks samavõrd meie osaks, kui see toit ja jook, mida me tarvitame. 2Ms 24 on juttu Moosesest ja Aaronist, kuidas nad läksid 70 vanemaga koos mäele ja nad nägid Jumalat, kes siiski neid ei hävitanud. See on hämmastav, sest see juhtus nii palju aega enne, kui Jeesus tuli ja suri ristil meie eest. Aga Jumal oli öelnud Moosesele, et keegi ei või minu palet näha. Nad ei näinud küll Jumala täiuslikkust ja au, kuid nad istusid seal ja võtsid rooga Jumala ligiolus. Ning nad nägid seal otsekui klaasmerd.
	Ilmutusraamat räägib ka Jumala troonist, ka seal on kristallmeri. [Tõlk jäi hätta] Umbes 5 aastat tagasi, kui sa pidid jutlustama hea jutluse ja tõlk tegi viletsa töö, siis öeldi, et vilets tõlk. Nüüd öeldakse, et see on Püha Vaimu töö.
	Igatahes Piiblis on juttu, kui Jumal end ilmutab, klaasmerest. Meil on Jumal, kes tahab, et Tema rahvas tunneks Teda. Ta ütleb, et ma olen Jumal, kelle käsi pole liiga lühike päästmiseks ja kes pole liiga kaugel, et mitte aidata. Jumal on kogu aeg olnud Jumal, kes igatseb, et Ta võiks olla meie lähedal. Jeesus räägib, et meil peaks olema silmad, mis näevad ja kõrvad, mis kuulevad. Kuid koguduses on aina pingeid. Kontrolli püütakse saavutada variserliku käitumise või traditsioonide rõhutamisega. Pinge on nende vastu, kes tahavad elada Vaimu juhitavatena.
	Olin 1979 a. seminaris õppimas. Koguduses, kus olin teenimas, ütles pastor, et järgmisel pühapäeval tuleb jutlustama üks prohvetliku anniga mees. Sel ajal ma ei olnud kindel, kas on üldse olemas uustestamentlikku prohvetlust. Järgmisel pühapäeval tuligi keegi, kes oli karismaatilisest Jeesus-liikumisest. Ta oli juhtinud tuhandeid Jeesuse juurde.
	Sellest tuli üsna dramaatiline teenistus. Ta jutlustas meile sel pühapäeva hommikul... [Tõlk «kukkus ära». M. Dupont palvetab tõlgi pärast. «Kas Jari on siin? Tule tõlkima! Kas Hannu naine on siin?»] Niisiis see mees pidas jutluse. Ta ütles, et õhtusel koosolekul meil saab olema aeg Issanda ootamiseks. Mina mõtlesin: «Issanda ootamise?» Ma teadsin, et inimesed jäävad mõnikord koosolekule hiljaks, aga kas Jeesus ka jääb? Kas pole naljakas? [Jumala Vaim töötab võimsalt koosoleku peal, jutlust on raske jätkata] Kas paar kohalikku pastorit saaksid siia tulla? Vajaksin kohalikke pastoreid.
	Palvetame selle abielupaari pärast. Usun, et Issand tahab neid [Palve Hannu Vuorise ja tema naise pärast] kasutada rohkem, kui Turu ja ümbruse pärast.
	[Umbes pooletunnine palvekoosolek] Ma pean vist täna muutma oma sõnumit. Paljudel usklikel on raske mõista rõõmu ja naeru, mida Jumala on mitmetesse kogudustesse kinkinud. Seda sellepärast, et me ei mõista, kui «terve» on Jumal. Jumal on väga «terve», Temal pole neid probleeme, mis meil, neid eelarvamusi, mis meil on. Jumala riigis on suur rõõm. Jumal ei ole masendunud, Ta pole hirmsasti mures, mis saab inimesest, mis saab sest «hullust maailmast». Ta teab, mida Ta siin teeb ja Ta teab, kuhu Ta välja jõuab. Jumal teab, kuhu Ta meid tahab viia. Seepärast ütleb Paulus, et Jumala riik on õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus.
	Ps 2 öeldakse: «Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja? Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Jehoova ja Tema Võitu vastu?» Ja edasi: «See, kes taevas istub, naerab! Issand pilkab neid. Oma vihas Ta kõneleb siis nendega ja oma raevus teeb Ta neile hirmu: Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele! Ma annan teada Jehoova otsuse: Ta ütles minule: Sina oled minu Poeg, täna ma sünnitasin sinu! Küsi minult ja ma annan paganad su pärandiks ja maa ääred su omandiks.»
	Me peame aru saama, et sõda on juba võidetud, see võideti 2000 aastat tagasi, kui Jeesus võitis ristil selle. Jeesus avas põrgu väravad, et ükskõik, kes appi hüüab Tema nime, saab vabaduse. Isa annab rahvad Pojale päranduseks. Tuleb aeg, kui iga põlv nõtkub ja iga keel tunnistab, et Jeesus on Issand. Ha 2:13-14 saab meie eludes reaalsuseks: Jumala au tundmine täidab maad nagu veed katavad merepõhja. Issanda au tähendab Tema kaastunnet, Tema südant. Kui Mooses ütles Jumalale: «Näita mulle oma au!» siis Jumal pani Moosese kalju peale ja ta nägi Jumala au. Issand rääkis: «Mina olen Issand Jumal, olen armuline ja andeksandev, ülirikas headusest ja heldusest.» Seepärast öeldakse kirjas Koloslastele, et Jumala täius ilmutatakse Tema Poja Jeesuse kaudu. Jeesus on lõvi Juuda suguharust, kuningate Kuningas ja isandate Issand.
	Kuid Ta on ka Jumala Tall. Ta andis armastuse pärast oma elu, surres patuste eest. Kui prohvet Habakuk prohveteeris, et Jumala tundmine tuleb maale nagu veed katavad merepõhja, siis ta nägi Jumala Vaimus, et on tulemas aeg, kui Jumala Vaimu jõgi saab väga võimsalt voolama maailmas, kõigi rahvaste keskel.
	Vaadake, mis sünnib Hiinas, Ladina-Ameerikas, Aafrikas, viimase 15 aasta jooksul rohkem inimesi on andnud selle aja jooksul oma elu Jeesusele, kui kogu maailmas möödunud 2000 aasta jooksul. Kõike mida saab raputada, seda ka on raputatud kogu maailmas. Mitte saatan pole «roolis», mitte saatan ei vajuta nuppe. Lõppude lõpuks on saatan vaid tööriistaks Jumala käes. Saatana vägi pole võrreldav Jumala väega. Saatan on loodud olend, ainult Jeesus on Jumala ainusündinud Poeg.
	Meie eluajal on rahvaid rohkem raputatud, kui kunagi varem. On lõikuseaeg. See rõõm, mis koguduses on olnud viimased 2-3 aastat, on religioossete inimeste arvates väga ebareligioosne. Ja neil on õigus, see ei ole põrmugi religioosne. See on vaimulik. See pole inimeste plaanide tagajärg, mis panevad meile ette, et nüüd olge rõõmsad ja nüüd ilutsege ja nüüd jälle ärge olge rõõmsad, sest on kurb moment. Jumal ei mahu meie karpi. Me oleme harjunud oma religioossete kavade, programmide, tseremooniate ja liturgiaga ning ütleme, et see ongi kirik, see ongi kogudus, siin, meil peab neid ja teisi asju tegema ja seda just niimoodi, aga mitte teisiti. See võibki olla «meie» kogudus, kuid see pole siis Jumala kogudus.
	Me oleme elava Jumala rahvas, uuestisündinud ja uuendatud Tema Vaimu poolt, kes meis asub. Aga Jumala kogudus pole kätega ehitatud. Seda pole ehitatud väe ja võimuga, vaid Püha Vaimuga. Meetodid ja programmid ja struktuurid on head, kui need tulevad Jumalalt. Kuid programmid peavad teenima meid, mitte meie programme. Just nagu hingamispäev on tehtud inimese, mitte inimene hingamispäeva pärast.
	Püha Vaim tuleb seesugusesse templisse, kus Ta on teretulnud. Aga Ta pöörab ümber mõningad lauad ja ütleb, et minu koda peab kutsutama palvekojaks, kuhu inimesed võivad tulla ja leida rõõmu ning tervenemise. See Vaimu töö, millest me räägime, on toonud suure rõõmu ja vabaduse endaga kaasa. See on eelmaitse sellest, mis on tulemas. Mitte üksnes taevast, kuhu me läheme, vaid lõikusest, mis on tulemas. Üks «Iisaki lõikus» on tulemas kogudusse. See on kauaoodatud tõotuse poeg. Me teame, et Iisaki sündimine oli peaaegu võimatu. Aabraham oli üle saja aasta vana. Saara oli üheksakümnendates. Nad olid juba loobunud Jumala usaldamisest järeltulija küsimustes. Aga siis, kui asjad olid päris võimatud, siis Jumal tuli. Ja Ta ütles: «Aasta pärast sel ajal sinul saab olema poeg.» Saara naeris selle üle. Aga see naer polnud Pühast Vaimust, see oli ebausu- ja pilkenaer. Saara ütles, et meie eas olen üheksakümnene ja Aabraham juba sada mis lapsesaamisest siin rääkida. Seda oli nii raske mõista inimese arusaamise järgi.
	Just samal põhjusel naer koguduses pahandab niipaljusid kristlasi. Ärkamine, rõõm, arm see on nii kaugel meie mõttemaailmast, me ei oska kujutledagi, et see võiks aset leida. Aga Issand ütleb: «Ei, prohvetlik vaim on teie peal, minu Vaim tuleb ja annab teile silmad, mis näevad ja kõrvad, mis kuulevad.» Jumal annab meile taeva maitset tunda. Me hakkame aru saama, et Jumala ligiolek toob suure rõõmu.
	Avagem Ps 16, vaatame seda koos. Salm 9: «Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu hing ilutseb, ka mu ihu võib julgesti elada! Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist! Sina annad mulle teada elu teerada» see tähendab, et Jumal räägib meiega, juhib ja suunab meid. «Rõõmu on rohkesti su palge ees, meeldivaid asju on su paremas käes alatiseks!» Olen mõnikord mõelnud, mida küll inimesed arvavad taevast, kuidas seal saab olema? Sageli inimesed arvavad, et taevas, see on nagu üks koguduse jumalateenistus, mis kestab terve igaviku. Just selline teenistus, nagu meie nendega oleme harjunud ja kui see peaks nii olema, siis igavik saab olema e-e-e-e-riti pi-i-i-i-i-i-ikk. Sellest saab siis kõige igavam kümme miljardit aastat, mida sa iganes oled veetnud. Sellepärast on inimesed hoolikad jälgima, et jumalateenistus ei kestaks üle poolteise tunni.
	Me pole harjunud rõõmuga koguduses, me pole harjunud vabadusega koguduses, me pole harjunud väega koguduses, me pole harjunud armastusega koguduses (otsime neid asju mujalt, kas pole?), me pole ehk harjunud Jumalaga oma koguduses? Me oleme harjunud oma programmide, kavade ja traditsioonidega ja ütleme, et see on Jumala teenimine. Pole siis ime, kui inimesed maailmast tulevad ja ütlevad: «Kui selline on Jumal, siis meil pole Teda vaja...» Aga kui me loeme Jumalast Piiblist ja seda mida Ta tegi ja loeme, mida koges ja elas läbi Tema rahvas, siis seal polnud mingit igavat ja tüütavat elustiili. Seal oli raskusi ja probleeme, kuid seal ei olnud igavust ja tüütut «jumalateenistust». Seal oli suuri läbimurdeid ja rõõmu, seal oli suuri võite.
	Mõelge esimesele imele, mida Jeesus tegi. Oli pulmapidu, seal oli lõppenud vein. See vein oli alkoholi sisaldav, kindla peale. See annab mingi tähenduse ka nelipühisündmusele. Aga tol ajal ei olnud häid külmutuskappe, kus hoida värsket viinamarja mahla. Kui loete Õpetussõnu, siis leiate, et seal oli vein, mis võis olla vägagi kange ja inimesed võisid purju jääda. Ma mõtlen, et see on oluline, kui võtame arvesse, mida Peetrus ütles nelipühil. Ta ütles, et see mida te näete vaadake lavale, see mida te näete neist meestest ja naistest [laval on pikali üks tõlk ja üks abielupaar], näib nagu oleks nad tulnud baarist ja magavad siin end välja. See pole aga baar kusagil kõrvaltänaval, see on Joeli baar. Vaadake seda pastorit siin laval [Hannu Vuorinen]! Mida te arvate sellest «pastorilaibast» siin? Ta magab praegu maha oma elu parima jutluse! Ta magab kirikus!! Ta ei saa midagi aru!!! Keegi võib tulla ja rahulikult ta lipsu kaelast varastada. Miks? Jumala Vaim hingab tema peal.
	Jeesus tegi veest veini. Ta võttis igapäevase asja ning andis sellele oma võidmise. Ta tegi palju veini. Seal oli kuus suurt kivist astjat, igasse mahtus 60-80 liitrit vett, Ta palus need ääreni täita. Nelisada liitrit veini oli neil korraga. Nad poleks seda ära juua jaksanudki, pealegi oli neil juba ennegi veini olnud. Seal oli nii palju veini, et neil kõigil oleks tulnud sel õhtul takso võtta, et koju jõuda.
	Ma ei ütle, et kristlased peaksid nüüd hakkama veini või õlut jooma! Aga me peame aru saama, et kui Paulus ütles: «Ärge joovastuge veinist, vaid saage täis Vaimu!» siis ta ei osutanud mingile viletsamale aseainele, vaid paremale aseainele. Saage täis Vaimu! Saage täis ilmutust! Saage täis Jumala rõõmu! Saage nii Vaimu täis, et see ei mahu teisse ära! See juhtus nelipühipäeval. Kriitikud vaatasid neid ja ütlesid, et need mehed on purjus. Aga Peetrus ütles, et me pole joobunud selles mõttes nagu teie mõtlete! See on see, mida prohvet Joel on ennustanud! Et viimseil päevil Jumala Vaim valatakse välja. Ja minagi ütlen teile, et see on see. See on see, mida Peetrus ja apostlid kogesid nelipühil. See on see, mida Joel kuulutas ette tuhandeid aastaid tagasi.
	Prohvetlik aeg on käes! Ärkamine tõotatud poja Iisaki viisil on tulemas. Rahvad antakse Jumala Pojale pärandiks. Me loeme sellest Ps 2. Taevas oli naeru? Miks? Sest Jumal pole tusane, kes vaatab ringi ja kahtleb, kas Temal ikka on kõik meelevald või ei ole.
	Jumal ei vahi ringi. puistates kahele poole: «Oeh! Võeh!» Ta ei piilu kartlikult alla, öeldes: «Ei tea mis sest kõigest küll välja tuleb?» Ta ei ole viril: «Oh hoidku küll! No küll on alles lugu!» Jumal on õnnelik! Jeesus ütles, et ma olen tulnud selleks, et teil oleks elu ja seda ülirohkesti! Ma ei ole tulnud matustele.
	Jumal on oma kogudust millekski ette valmistamas, ette valmistamas suureks pidustuseks, mida universum pole veel näinud. Suurepärane pidu Jeesuse ja Tema pruudi pulmapidu. On tulemas suur rõõm, mitte suur ahastus. Sellest ei tule mitte üks meie harjumuspärane «lisateenistus».
	Kes teist igatseks naiseks kedagi kriitilist, morni, tusast, sapist, nurisevat, käsumeelset ja lehkavat pruuti? Ja miks Jeesus peaks tahtma? Jumal teeb koguduses ühte parandust. Ta tahab meid julgustada, et Jumala sõna on tõesti tõsi. Ta tahab, et meil oleks elu ja seda tõesti ülikülluslikult. Ta tahab meile anda Jumala riigi, mis on õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus.
	Me kuulsime täna head tunnistust Jumal saab austatud rõõmsate inimeste läbi. Inimestel on küllaldaselt probleeme. Nad ei taha kulutada aega ja energiat, et tulla koosolekule, kus neile vaid lisatakse probleeme. See, keda inimesed vajavad on Jeesus.
	Kui Jeesus tuleb kogudusse, siis võib-olla Ta peab mõned meie religioossete kavade kaubaletid ümber pöörama ja ohvriloomad lahti laskma. Selle asemele pakub Ta midagi paremat rõõmu, Jumala ligiolu ja Tema tundmist, osadust. Me peame mõistma, et Jumal on üle mõistuse «terve», Ta on elav Jumal ja mitte surnud.
	On nii palju küsimusi, mida esitatakse, millel pole midagi pistmist sellega, mida Jumal tegelikult teeb. Me ei koge rõõmu, rahu, väge, ja siis kulub meil tohutult aega, et kõnelda asjust, millel pole mingit tähendust. Räägitakse lõpuaegadest ja asjade vaimulikest tähendustest ja märkidest ning sümbolitest, aegadest ja muudest asjadest, mida tõepoolest Piiblist leida võib. Aga Jeesus tegi kord märkuse usuasjatundjatele, öeldes, et te uurite Pühakirja, arvates neis olevat elu. Aga te ei mõista, et need raamatud räägivad minust!
	Jeesus ütles saduseridele, et te eksite, kuna te ei tunne tegelikult ei Pühakirja ega Jumala väge. Jumal ei ole mitte surnute Jumal, vaid Ta on elavate Jumal!
	Jumal ei ole mitte teadmisesd, põhimõtted ja kontseptsioonid, vaid Ta on isik, elav isik. Ja Piibel räägib just sellisest, elavast Jumalast. Jeesus pidi imestama, kuidas ei saa teie, religiooni ja usu asjatundjad, sellest aru, et Piibel räägib elavast Jumalast? Ja seepärast, kui Püha Vaim langeb, inimesed hakkavad mõnikord naerma. Väike osake Jumala riigis valitsevast rõõmust, armastusest, võidust tuleb selle inimese südamesse ja miks ta ei võiks siis pisut naerda rõõmu pärast? Sellepärast mõnikord inimesed jäävad joobunuks, sest see on Jumala vägi, auhiilgus. See ületab kõik vägevad joogid ja kemikaalid, mida meie teame.
	Need kaks pastorit ja noormees on praegu lamamas Vaimu mõju all, sest Jumal on nad vallutanud. Kui sa näed, et oma sada inimest on siin saalis, kelle juures Jumal teeb väga võimsasti tööd, siis võib-olla paar-kolm on neid, kes teesklevad, et neil midagi on. Mõnikord me näeme ka deemonlikke vaimutöö imitatsioone. Kuid miks see üllatab meid?
	Loeme Piiblist meestest ja naistest, keda Jumal kasutas. Mitte keegi neist polnud täiuslik. Neil oli raskeid probleeme oma elus. Giideonil oli probleeme. Mooses ei jõudnud tõotatud maale uskmatuse pärast. Kõiges Jumala Vaimu töös on olnud kuigipalju «lihalikku», sest me oleme lihast. Isegi taevas oli mäss, vastuhakk Jumala vastu. Me oleme lihast ja verest. See, et me muutume pühitsetuiks Jumala töös, on protsess. Kui me hakkame ootama, millal oleme täiuslikud ja tuleb «täiuslik ärkamine», siis seda ei tule kunagi! Jumal toob oma ärkamise. Ta kasutab olemasolevaid ja elavaid inimolendeid, kellel on ka vigu. Aga Jumal võiab neid. Me kasvame. Meil on neid lihalikke ilminguid ja me suhtume armastava meelsusega inimestesse, kellel neid on.
	Me taotleme Jumala armastust. Me taotleme Jeesust Kristust. Nüüd pole aeg tagasi hoida, vaid kogudusel on aeg tõusta, et olla Jumala poolel. Teate, mis tähendab heebrea keeles «aamen»? «Jah, Issand!» Nüüd on aeg kogudusel prohvetlikult üles tõusta ja öelda: «Jah, Issand!» Nüüd pole kogudusel aega kahelda selles, mida ütleb Jumala sõna, vaid kogudusel on aeg öelda selle peale, mida ütleb Jumal oma sõnas: «Jah Issand!» Jumal armastab neid, kes on alandlikud südamelt ja kellel on rusukspekstud vaim.
	Ta annab meile silmad näha ja kõrvad kuulda seda, mida Jumal teeb. Me näeme asju, mida me pole enne näinud, millest me pole enne kuulnud ja millest me kohe arugi ei saa. Ja meil on aeg öelda: «Jah. Issand!» Las äratus tuleb! Las Joeli prohveteering täitub, jah Issand! Las Habakuki prohveteering täitub, jah Issand! Las Ps 2 täitub ja Jeesus saab rahvahõimud pärandiks! Jah Issand! Las Jumala Vaim olla meie peal, nagu Js 61 ütleb, et haavatud saaksid terveks ja vangid saaks vabadusse ja pimeduses istujad näeksid valgust! Kas kogudus ütleb selle peale «Jah, Issand!»?
	Jumal kutsub nüüd meid tegema üks prohvetlik samm astumine voolavasse Jordanisse. Sellega kaasnevad imed ja väeavaldused. Kuid asja sisuks ei ole imed. Siin on vägi, kuid asi pole väes. On armuande, kuid asi pole nendes, On usku, kuid peaasi pole usk. Asi on Jeesuses. Tema armastuses ja südames. Jumal tahab nüüd austada oma Poega.
	Kui me vaatame maailma, siis näeme vaimulikku sõjapidamist. Näeme tagakiusu. Näeme saatana vastikuid rünnakuid. Näeme alkoholismi, narkootikume, pornograafiat. Pered lagunevad, seksuaalne väärastumine on laialdane. Kui me seda vaatame oma loomulike silmadega, siis asi võib tunduda lootusetu. Oo Jumal, kuidas see nii võib olla!? Kus siin see ärkamine saab tulla? Aga Sõna ütleb meile, et ära toetu omaenese mõistusele, vaid looda Issanda peale!
	Seepärast Jeesus ütles, et ma saadan teile Püha Vaimu, kes tuleb ja juhatab teid kõigesse tõtte. Vaatame lõpuks Ap 4. Seal on olukord, mis peegeldab ühte algkoguduse olukorda. Inimesed tulid usule ja said terveks. Inimesed olid üles ehitatud, apostlid õpetavad. Aga ka probleemid, tagakius ja vaen kasvavad. Peetruse ja Johannese kaudu sünnib ime, kus halvatu saab templi juures terveks. Neid tabab tagakius, religioossed liidrid, Süneedrium, otsustab neid üle kuulata. Neis ei leitud süüd, nad lastakse ähvarduste saatel seekord vabaks. Peetrus ja Johannes tulid tagasi kogudusse ja kogudus oli sel ajal palvetamas ühel meelel. Nad hüüdsid Jumala poole: «Oo Jumal, kes Sa oled teinud taeva ja maa ja kõik ja mis seal sees on! Sina, kes oled Püha Vaimu läbi oma sulase Taaveti suu kaudu öelnud: «Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja? Ilmamaa kuningad on kokku astunud ja ülemad on kogunenud kokku Issanda võitu vastu?» Sest tõepoolest on selles linnas Sinu püha sulase Jeesuse vastu, kelle Sina oled võidnud, kogunenud ühte paganatega ja Iisraeli rahvaga Heroodes ja Pontius Pilaatus, et teha seda, mida Sinu käsi ja nõu oli enne määranud, et see pidi sündima.» Tõepoolest, kõik olid Jeesuse vastu. Isegi Tema parimad sõbrad jätsid Teda. Kuid Jumala Vaim oli seal. Vaim langes armuliselt nende peale. Väike palvetajate hulk oli seal.
	Jumala Vaim langes nende peale ja Nelipühi päeval sündis kogudus. Jumal oli lubanud sellisel asjal sündida, et Jeesus kannatas. Ja kui me näeme deemonlikke ilminguid, siis tõesti, keegi ei püüa musta valgeks teha see tuleb saatanast. Kuid saatanal ei ole mitte sinnapoolegi sellist meelevalda, kui Jumalal! Jumal on kõik meelevald ja kontroll asjade üle, mitte saatanal.
	Kogudus kannatas tagakiusu. Ja mida nad tegid? Kas nad peitsid end ära või palusid, et Jumal kaitseks neid? Nad ei hakanud kartma, vaid nad palvetasid: «Ja nüüd Issand, vaata nende ähvardamiste peale ja anna oma sulastele kõige julgusega rääkida Sinu sõna, oma kätt sirutades selleks, et tervekssaamised ja tunnustähed ja imed sünniksid Sinu püha sulase Jeesuse nime läbi!» Kui nad olid palvetanud, siis see paik kõikus, kus nad koos olid ja nad said kõik täis Püha Vaimu ning rääkisid Jumala sõna julgesti.
	Nad ütlesid: «Jah, Issand! Jah, Issand, tulgu Sinu riik nii taevas kui ka maa peal! Jah, Issand, rahvad tulevad Jeesuse juurde! Anna meile julgust kuulutada evangeeliumi ja siruta käsi, et imed sünniksid ja haiged saaksid terveks!» Kui nad palvetasid, siis Vaim langes jälle ja oli uuesti nagu Nelipühi! Kahe tuhande aasta jooksul on olnud palju selliseid nelipühikogemusi Jumala rahva seas. Viimased kolm aastat on olnud üks pikemaid ja võimsamaid nelipühikogemusi, mida on nähtud. Jumala Vaim on välja valatud ja seda igal pool üle maailma.
	Inimesed, kes on kiriku programmidest väsinud, ütlevad: «Jah, Issand, lase Sinu kuningriik tulla!» Osa sellest on rõõm, tervenemine, armastus. Siis me mõistame, et see on tõsi, mida Jeesus ütles, et Tema on tulnud, et meil oleks elu ja seda ülirohkesti.
	Sain kaks aastat tagasi ühe visiooni. See kirjeldab Jumala armutrooni klaasmerega. See oli lihtne pilt, kui Isa Jumal oli koos Jeesusega. Ära küsi mis värvi seal miski oli, seda ma ei tea. Aga ma nägin seda, mida Ta tegi. Ma nägin selle armutrooni ees maakera, mis pöörles. Maakera oli üsna väike selle armutrooni ees. Ja Jumal hingas maakera peale. See on heebrea sõna «ruah», mis tähendab tuult, hingust, aga ka Vaimu. See Püha Vaimu tuul on elavakstegev. Isa hingas maa kohal ja hoidis oma kätel maakera otsekui armastavas embuses oma süles. See ei olnud veel kohutmõistev, vaid armuandev hoidmine. Kui Ta embas maakera, siis kogu maailma ägas ja oigas pisut. Nagu Ps 68, mis ütleb, kui Jumal tuleb, siis maa väriseb. Kui Püha Vaim puudutas maad, siis Jumala au tuli rahvaste peale. Jeesus oli Isa juures ja oli märkimisväärne, mida Ta tegi Ta naeris suurest rõõmust! See polnud pilkenaer nagu Saaral ega kättemaksva alatooniga, vaid rõõmunaer. See oli rõõm, mis ootab meid tulevases elus.
	See ärkamine, mis tuleb, on «Iisaki-ärkamine». Kui Iisak sündis Aabrahamile ja Saarale, siis anti temale just see nimi: Iisak, see tähendab naeru. Seepärast on nüüd kuulda naeru kogudustes. See pole religioosne naer, vaid peegeldus sellest, mis on ootamas meid taevas. Seepärast nüüd mõned jäävad joobunuks Vaimust, sest see on Jumala parim, vana vein. Jumala riigis peabki olema parim! Ja seda parimat pakutakse kõige lõpuks, nii on Jumala riigi seadus. Seda veini on palju, seda on palju, seda on palju... Seda on rohkem, kui me mõistame.
	Nüüd tuleb vend ja laulab meile mõned laulud. Kui tahad, siis laula kaasa, ei ole patt, kui sa naudid koguduses head muusikat. Ma usun, et sa mõistad, et muusika on and Jumalalt. Jumal on loonud muusika ja laulmise, sest see on vahend, millega me saame teenida Jumalat ja Teda ülistama. Religioosne vaim on palju tüssanud kogudus, öeldes, et kõik on paha, ei, Jumal lõi kõik ja see oli hea, väga hea.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord