Kehra Kogudus

Hea sõnum ja mitu viisi

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Jumalateenistus Kehras 22.3.1998

Alland Parman

Kui Jumal kutsub mind midagi tegema, siis on see midagi põnevat ja erutavat, ent samas ka hirmutavat. Ma pean tunnistama, et põnev ja huvitav on see, kui ma puutun kokku Jumalaga, ent mind hirmutab kokkupuutumine inimestega. Olen püüdnud seda enesele seletada, ent pole suurt selgust saanud. Hiljaaegu kuulsin ka ühte Jumala meest tunnistamas, kes ütles, et ta armastab Jumalat ja armastab inimesi, kuid lõpuni aus olles ei oska neid kahte armastust kokku tuua. Tundsin, kuidas ma samastusin selle kõnelejaga.
Ma olen südamest rõõmus, kui meie keskel on kristlasi-lõvisüdameid, kes probleemideta, sundimatult ja häbenemata räägivad Kristusest igal pool kus nad on - kodus oma pereliikmetele, rongis sõites, koolis või tööl. See tuleb neil välja loomulikult ja pealetükkimata ja ilmselt palju inimesi võtavad Jeesuse vastu oma Päästjaks. Aga minu elus see nii ei ole. Esiteks olen ma kristlane olnud nüüd üle seitsme aasta ja mul on üsna vähe sõpru, kes ei tunneks Jeesust. Teiseks ei oska ma mõistlikul viisil igapäevase suhtlemise tasandil Jeesusest Kristusest kõnelema hakata.
Ma sõidan üsna vähe rongiga, ent kunagi kui ma seda rohkem tegin, lugesin nii mõnigi kord vagunis Piiblit. Ma lugesin mõttega, et keegi minult küsib, et mida loed ja siis saaksin talle kõnelda Kristusest. Ma palvetasin, et Jumal juhataks mu juurde kedagi. Haruharva, kui keegi küsis, et mida sa loed ja nii edasi - te olete kindlasti kuulnud mõnda lugu, kuidas keegi niimoodi tunnistada sai. Ma pean tunnistama, et see evangeeliumi kuulutamise viis oli üsna väheefektiivne, sest isegi kui mõni inimene Jumalaga tuttavamaks sai, läksid meie teed tunni aja pärast lahku ja ma ei tea, kas see inimene kunagi kuhugi kogudusse jõudis.
Ma pole leidnud ka viisi, kuidas evangeeliumi kuulutada poes käies või tänaval kõndides. Võib-olla sellepärast, et ma arvan, et paljud inimesed mõtlevad samamoodi kui ma ise. Kui ma poes käin, siis ma tahan rahulikult sisseoste teha. Ma väldin suhtlemist neiukestega, kes uue Rakvere suitsurulaadi tükikesi või Diroli maasikanätsu maitsta pakuvad. Millegipärast arvan, et enamus tänapäeva inimesi ärritub, kui keegi nende privaatsusesse tungib. Mul pole mingit tahtmist inimesi ärritada, veel vähem ärritunud inimestele evangeeliumi rääkida.
Võiksin sarnaseid näiteid tuua veel muudelt elualadelt, millega kokku puutun. Ma ei tea, kui palju sa minuga sarnased. Aga kui sa oled tundnud, et tahaksid küll viia inimesteni rõõmusõnumit, ent ei tea, kuidas seda õigesti teha, siis sa pole üksi.
Jumal on minu südamesse pannud usku, et meie ees on ajad, kus Kehra Kogudus muutub evangeeliumi kuulutamisel palju tõhusamaks. See ei juhtu mitte kuulsate kõnemeeste ja suurürituste korraldamise läbi. See juhtub, sest Jumal tõstab üles väga paljusid just siit, meie seast ning teeb meist enneolematult efektiivsed Jumala sõnumite kuulutajad.
Ma tahan ka teie sees seda usku üles ehitada, sest see on väga oluline valmistumine Jumala liikumiseks. See, mida Jumal tegema hakkab, on Tema töö ja Tema initsiatiiv. Meie saame tähele panna ja valmis olla Jumala töödeks ning imeline on see, et Jumal kutsub meid kaastöölisteks.
Täna tahaksin veel lisada pisut õpetust, mida meil läheb vaja, kui valmistume käima teedel, mida Jumal meie ette paneb.
Meil on mitmeid viise evangeeliumi kuulutamiseks ja erinevad inimesed on varustatud andidega kuulutada evangeeliumi just temale omasel viisil. Koguduse kui terviku seisukohalt vaadates toimivad need viisid koos ja täiendavad üksteist.
Esimene viis Klassikaline viis evangeeliumi kuulutamiseks on teha seda Jumala Sõna kuulutamisega. Usk tuleb kuulutusest, aga kuulutus Kristuse sõna kaudu (Rm 10:17). Meil on muutumatu sõnum sellest, et Jumala Poeg Jeesus Kristus löödi risti meie pattude pärast ja tõusis surnuist üles. Igaüks, kes Temasse usub, saab Jumala lapseks, päästetud oma pattudest ning igavese elu. Teades, mis on Jumala kartus, me püüame inimesi veenda uskuma (2Kr 5:11).
Enamus inimesi tahavad enne teada, kui saavad nõustuda. Keegi ei saa nõuda pimesi usus kuhugi hüppamist. Iga kristlane peaks oskama seletada, mida ta siis ikkagi usub.
Teine viis Heade tegude tegemine on teine viis evangeeliumi kuulutamiseks. Jeesuse elust näeme, et Ta tegeles ka selliste inimestega, kes ametliku religiooni mõttes olid juba «maha kantud». Igas ühiskonnas on inimesi, kes on teiste poolt põlatud ja hüljatud, kristlased ei tohiks neist mööda vaadata, samas pole see mitte ainus asi, mida kogudus tegema peaks.
Sellist heategude tegemisega evangeeliumi kuulutamise viisi nimetatakse mõnikord ka sotsiaalevangeeliumiks. Me peame aru saama, et niisuguste tegude tegemine, mis inimesi aitavad, ei ole iseenesest veel evangeelium. Kui see nii oleks, siis linna või valla sotsiaalosakonnad oleks palju evangeelsemad kui ükski kogudus. Evangeelium pole iseenesest isegi veel see, kui mõni kristlane heategusid teeb. Mis siis on see sotsiaalevangeelium?
Evangeelium on see, et Jeesus Kristus on meie ellu tulnud nii, et meil on nüüd elu ja seda ülirohkesti (Jh 10:10). Evangeelium on see, et Jeesus Kristus, kuigi Ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks Tema vaesusest (2Kr 8:9). Evangeelium on see, et Jumal on vägev teile andma kogu armu rikkalikult, et teil oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis, nagu on kirjutatud: «Ta on jaganud, andnud vaestele, Tema õigus kestab igavesti.» (2Kr 9:8-9). Evangeelium on see, et Jumal on andnud meile armu rohkem, kui me seda isiklikuks tarbimiseks vajame ning andmine ja heategude tegemine on lihtsalt Jumala töö väljendus oma laste kaudu.
Kolmas viis Kolmas evangeeliumi kuulutamise viis on Jumala väe osutamine. Paulus kirjutab (1Kr 2:3-5), et ta oli Korintose koguduses nõtruses, kartuses ja suures värinas (mulle tuleb meelde jutluse algus!) ning ta kõne ja kuulutus ei püüdnud veenda tarkusega, vaid Vaimu ja väe osutamisega, et teie usk poleks inimlikus tarkuses, vaid Jumala väes.
Jumala väe ilmnemine toob sisse põhimõttelise muutuse. Kui kristlik usk oli seni heade ja sõbralike inimeste elufilosoofia, siis nüüd on see midagi, millega peab arvestama teisiti. See on kokkupuutumine elava Jumalaga. See ei ole enam ohutu, aga see on hea.
Pole vist vaja pikalt seletada, et Jumala väe osutamine on üleloomulik. Kui Jumala sõna võib keegi kuulutada ka oma õpitud võimeid kasutades ja heategusid teha kõhu kõrvalt kokku hoides, siis Jumala väge ei saa me omaenese ressurssidest osutada. Küsimuse all on enam, kui sümpaatsete palvete palumine haigete pärast - «kellele nad panevad käed peale, need saavad terveks» (Mk 16:18)!
Sõber, see on koht, kus sa hädasti vajad Jumalat! Ja hea sõnum on see, et Jumal on valmis. Uskujaid saadavad tunnustähed. Möödunud nädalal kuulsite tunnistusi sellest, et Jumal teeb imesid meil ja Soomes liikudes nägin, et Jumal teeb imesid seal.
Jumal teeb imesid, kui avad oma suu Tema sõna rääkimiseks ja inimesed saavad uue elu Vaimus. Jumal teeb majanduslikke imesid meie elus ja Tema armust saame anda välja ning see toob au Jumalale. Jumal teeb imesid, kui me palvetame haigete eest või kui on vaja võidelda pimeduse jõududega. Olge julged tegema kõike, milleks Jumal oma märguande annab.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord


© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee