|
|
Usk imede Jumalasse |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Jumalateenistus Kehras 5.4.1998
| Materialistlik maailmavaade nõrgendab meie usku üleloomulikesse asjadesse. Sageli me käitume nii, nagu peaks me ainest koosnevat maailma «tõelisemaks» kui vaimset maailma. See on maailmavaate küsimus. Maailmavaade seletab meile, miks asjad on nii nagu need on, mis on võimalik ja mis on ilmselt võimatu. Materiaalse maailma põhjuse-tagajärje seadus kipub meile kõike seletama. | |
| Ühes koolis oli filosoofiaõpetaja, kes armastas kristlasi narrida, «tõestades» neile kogu klassi ees, et Jumalat ei ole ja imesid tänapäeval ei juhtu. Tavaliselt tegi ta seda kriidi näitega. Ta võttis auditooriumi ees kätte tüki kriiti ning väitis: «Ma lasen selle kriiditüki siit oma silmade kõrguselt maha. Kui Jumal on olemas, siis las ta muudab gravitatsiooniseadusi - see peab kriiditükk maha kukkudes terveks jääma. Aga kohe ma teile näitan, et Jumalat ei ole.» Ja ta lasi kriidi maha kukkuda. Ning see läks võiduka filosoofiaprofessori rõõmuks katki. Kuigi õpilaste seas oli kristlasi, ei söandanud nad pärast nii ilmekat katset professorile vastu vaielda. | |
| Kord kui uuel semestril alustas uus grupp, küsis õpetaja taas: «Ka selles klassis on ka mõni selline, kes Jumalat usub?» Üliõpilased teadsid, milline kriidikatse sellele küsimusele järgneb ning keegi ei kiirustanud märku andma. Üks noormees siiski tõusis: «Ma olen kristlane ja ma usun, et Jumal on olemas.» - «Ahaa!» rõõmustas ohvri leidnud filosoof, «tule õige siia klassi ette ja vaata hästi lähedalt.» Järgnes kriidikatse. | |
| Klass oli hiirvaikne. Kriiti käest lastes oli õpetaja pisut hooletu ning see kukkus tema varrukasse. Sealt vajus läbi pluusi ja pükste ning maandus vaikse sopsatusega õpetaja kingas. | |
| Mk 6:32-44 | Ja nad lahkusid paadiga üksildasse kohta omaette. Ent neid nähti minemas ja paljud tundsid nad ära ning jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja jõudsid pärale enne neid. Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist hale meel, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast, ja ta hakkas neile õpetama paljusid asju. Ja kui aeg oli läinud juba hiliseks, astusid ta jüngrid tema juurde ja ütlesid: «Paik on üksildane ja aeg juba hiline, lase nad ära minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse asulatesse ja küladesse ning ostaksid endile midagi süüa!» Aga Jeesus vastas neile: «Andke teie neile süüa!» Nemad ütlesid talle: «Kas me peame minema ja ostma kahesaja teenari eest leiba ja andma neile süüa?» Aga tema ütles neile: «Mitu leiba teil on? Minge vaadake!» Ja kui nad olid järele vaadanud, ütlesid nad: «Viis ja kaks kala.» Ja ta käskis seada nad kõik istuma rühmiti haljale rohule. Ja nad istusid maha sajakaupa ja viiekümnekaupa. Ja Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis leivad ning andis jüngrite kätte, et nad viiksid need rahvale, ning jagas ka need kaks kala kõigile. Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja korjati kokku kaksteist korvitäit leivapalukesi ja kalu. Ja nende leibade sööjaid oli viis tuhat meest. |
| See on üks neist kirjakohtadest, kus me näeme kuidas Jeesus harjutas jüngreid uskuma üleloomulikku Jumala sekkumist materiaalsesse maailma. Võib-olla meil ei ole nii raske oodata Jumala üleloomulikku vahelesegamist, aga näib, et jüngritel oli. Mõnikord mulle tundub, et Jeesus oli endale meelega saanud sellised jüngrid. Kui juba sellistele meestele õnnestus midagi selgeks teha, siis on meilgi lootust. Kas see julgustab sind? | |
| Jeesus oli motiveeritud kaastundest. Kui ta tühjade kõhtudega inimesi nägi, siis oli Tal neist hale meel. See on üks asi, mida me peaksime Jumalalt endile paluma, kui tahame kuidagi aidata inimesi. | |
| Jeesus ei kuulanud apostlite nõuannet, vaid Isa taevas. Jüngrid nägid, kui palju seal rahvast oli, nad teadsid, et inimestel olid kõhud tühjad ning teadsid ka seda, et kohapeal polnud piisavaid toiduvarusid. Nad arvasid, et nüüd oleks inimestel paras aeg laiali minna ja igaühel oma kõhumure eest hoolt kanda. See oli igati mõistlik mõte ja mingisuguse ime tegemine ei tulnud neile meeldegi. | |
| Kui Jeesus oleks toiminud «terve mõistuse seisukohalt» jüngrite nõuannet kuulates, poleks seda imet ka kunagi juhtunud. Inimesed ehk olekski kuidagi selle ühe õhtu toiduta vastu pidanud, aga me ei teaks Jumalast nii palju, nagu me teame nüüd. | |
| On sinul olnud vahest probleeme oma «terve mõistusega»? On sinu elus kaduma läinud Jumala imesid, sest «terve mõistus paneb enne asjad paika»? See on hea, kui meil on terve mõistus. Et Jumala imedel oleks kohta, selleks ei pea mõistust välja lülitama. Jumala imed ei sünni, mitte siis, kui mõistus otsas on, vaid siis, kui me oma mõistusega teeme ruumi Jumala tahtele meie elus. Jeesus kuulas, mida Tema Isa ütles ja ime sündis. | |
| Jeesus õpetas jüngreid selles olukorras. Jüngrite vaimulik pimedus selles punktis ei lasknud imede ja tunnustähtede mõttelegi tulla ja Jeesus otsustas neid õpetada. «Andke teie neile süüa!» ütles Jeesus jüngrite idee peale rahvas laiali saata. | |
| Käsk on käsk ja jüngrid tegid inventuuri oma vahendites. Neil oli ilmselt natuke raha ja järgmine mõistlik mõte oli keerulisest olukorrast välja rabeleda see raha mängu pannes. Aga raha oli liiga vähe ja süüa polnud praktiliselt üldse. | |
| Jüngritel oli kästud teha midagi, milleks neil polnud piisavalt vahendeid. On sul olnud mõnikord niisugune tunne? Oled sa kunagi palvetanud haige inimese pärast? Meie mõistus ütleb, et kui meil oleks pisut rohkem raha, siis ostaks sellele haigele mugavama ratastooli või paremad rohud. Aga see inimene tahab terveks saada. | |
| Mul on olnud Jumala kutset järgides peaaegu kogu aeg seesama tunne, mis jüngritel: Minult nõutakse enamat, kui ma suudan, enam, kui mul selleks vahendeid on. Meie mõistus ütleb, et sa pead välja rabelema. Sa pead midagi välja mõtlema. Sa pead ju selle kuidagi tehtud saama. Mängus on sinu au ja Jumala au ka veel. | |
| Sellistes olukordades on kaks võimalust - sa kas põgened sellest olukorrast või tuleb Jumal mängu. Ära imesta, et sa siiralt Jumala tahtmist järgides jõuad varem või hiljem olukorda, kus tunned oma ebapiisavust. Nüüd pole aeg nõrkeda ega põgeneda, vaid kuulata, mida Jumal järgmiseks ütleb. | |
| Jeesus käskis jüngritel teha midagi «tobedat» ja nad tegid. Inimesed pandi maha istuma, nagu kohe algaks söömaaeg. Jüngritel polnud aimugi, kust see söö peaks tulema, aga nad tegid seda, mida Jeesus käskis. Meil on täna sama olukord: Peame kuulama Jumala juhtimist, ilma, et lõpplahendus veel näha oleks. | |
| Viimaks juhtus jüngrite silme all ja jüngrite käes ka ime ise. Viiest leivast ja kahest kalast sai toitu nii palju, et viis tuhat, võib-olla rohkemgi, said söönuks ja kui palju veel üle jäi! | |
| Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti (Hb 13:8). Meie ülesanne on teha neid asju, mida Jeesus tegi ja veel suuremaidki. Meil endil ei ole selleks midagi enamat kui meil on. Sina ei ole Jumal, et teha kedagi terveks või saata korda ime. Võib öelda, et isegi kõik hea, mis sinus ongi, ei ole piisav selleks, et juhtuks ime. Me sõltume täiesti Jumalast. | |
| Midagi meil on, aga sellest ei piisa. Me kuuleme Jumala juhtimist ning teeme, mis meil on võimalik teha. Sellesama me paneme mängu ning usume et Jumal teeb ülejäänu. |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee