Jutlus: Jumala viis asju teha ja meie võimalus sellele vastata

Jumala viis asju teha ja meie võimalus sellele vastata

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

	Me oleme olnud arvatavasti aegades ja momentides, kus me tunneme, et Jumal tegutseb meie kallal. Ma olen enda juures tähele pannud, et Jumal puudutab mu mõistust ja ma hakkan mõningatest asjadest aru saama; siis Ta puudutab mu südant ja see asi hakkab mulle korda minema; viimaks puudutab Jumal ka minu tahet, et ma suudaksin tegutseda.
Igavikuline ja ajalik	Jumal planeerib asju igavikulisest perspektiivist lähtudes. Meie mõtleme ajalikes mõistetes ja piirides. See on väga palju piiratum, kui see, mida Jumal silmas peab. Me mõtleme homsest, paremal juhul aasta või paar ette. Aga Jumal peab, tehes igat liigutust meie elus, silmas igavikulisi tulemusi. Me ei oska Tema viisil mõelda. Me oleme lukustatud ajaliku mõtlemise raamidesse. Sageli me lihtsalt vabatahtlikult valime sellise mõtlemisviisi, mis ei pea silmas igavikulisi, vaid ajalikke väärtusi.
	Me arvame, et kõige olulisem on see, mis juhtub minuga nüüd ja praegu või varsti. Aga tegelikult see pole kõige olulisem. Palju tähtsam on see, kuidas Jumal meid juhib. Olulisem on see, kuidas asjad, mis juhtuvad praegu, mõjutavad Jumala suuremaid eesmärke.
	Me tahaksime, et asjad läheksid meeldivalt ja kõik hea juhtuks siin ja praegu, kuid see tuleneb sellest, et me mõtleme ajalikes raamides. Palvetame, et me võiksime olla Jumala Kuningriigi kodanikud kelle on ka muudetud teadvus, kes on võimelised mõtlema natuke kõrgemal oma argipäeva tasandist.
	Sest Jumal, kes on alati olnud ja jääb igavesti, lõi lihtsalt vahepeal aja. Aga Jumal ütleb, et ma tahan, et sina võiksid olla minuga igavesti! Ära võta aega liiga südamesse, see läheb niikuinii mööda ja siis on ees veel terve igavik. Küsimus on pigem selles, kuidas kavatsed veeta oma igaviku?
	Aga patt on väga reaalne, see tuleb ja tahab röövida sinult parima, mida Jumal sulle annab. Sellepärast Jumal ütleb, et ma olen saatnud oma Vaimu, kes tuleb ja juhatab sind. Jumal annab sulle suuna ja plaani. See ei ole nuhtlus Jumalalt, et Ta sind juhtida püüab, see on kingitus Temalt. Ainult Jumala abiga saad sa üle patu probleemist ja selle jubedatest tagajärgedest.
Meeleparandus õigetes värvides	Meeleparandus on tegelikult väga positiivne kogemus. Kui kurat tuleb, siis tema toob süü, mis hävitab. Jumala Vaim toob patutunnetuse, mis viib elule. Igal pool Piiblis, kus Jumal kutsub inimesi meeleparandusele, lisab Ta juurde ikka ühte ja sedasama: «Et te võiksite elada, et ma võiksin teid õnnistada!» Kui Jeesus kutsus üles meeleparandusele, ütles Ta ka põhjuse: «Sest Jumala riik on lähedal!» Jumala positiivne kutse on selline: «Sa ei teagi, kui palju ma tahaksin teid õnnistada, kui te pöörduksite patust minu poole!»
	Kurat tahab, et me näeksime Jumala kutset meeleparandusele millegi kohutavana: Jumal tahab meid karistada ja teha meile seda ja teist ja piirata meie vabadust ja kitsendada meie õigusi ja nii edasi. Aga sel pole midagi tegemist meeleparandusega. Jumala kutse meeleparanduseks on kutse tulla Tema juurde, et Ta võiks sind vabastada kõige selle hea jaoks, mida Jumal on sinule valmistanud ja see on sulle parim.
	See on meie tragöödia, et nii sageli on meie südamed kinni selle vana küljes. Just nagu Iisraeli rahvas, kes igatses kõrbes mitte tõotatud maa järele, vaid hoopis Egiptuse lihapottide juurde tagasi. Lihapotid olid need meelitajad, kuid asja tragöödia seisnes selles, et nad eelistasid mõne kõhutäie eest orjust vabadusele.
	See näide on pärit ajast, mil Iisraeli rahvas oli kõrbes. Ainus asi, mis neid huvitas oli nende kogemus kõht oli tühi ja hirm puges nahka. Neil oli raske näha seda, mida Jumal oli tõotanud. Kahjuks on ka tänapäeval mõnikord nii, et me teeme oma otsused pigem sellest lähtudes, mida me kogeme, kui sellest lähtudes, mida Jumal pakub.
	Pane aga tähele, et see, mida Jumal ütleb, on mitte üksnes sama tõsi, vaid isegi enam tõsi, kui see, mida ma kogen. Sest see, mida ma kogen, on paljuski subjektiivne, mõnikord ka üksnes illusioon ja ettekujutus. Me igatseme tagasi seda, mis oli enne, sest see tundub meile tuntud ja turvaline, kuid me peaksime usaldama Jumalat ka selles, mis tuleb.
	Kas sa näed seda, et kõik su ootused ja hirmud tulevase suhtes sõltuvad tegelikult sellest, kui palju sa usaldad Jumalat, kelle käes on homne päev ja kõik, mis seal tulla võib? Kui sa armastad Jumalat kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma südamest ja kõigest oma jõust, siis ei saa tulla midagi, kus poleks tunda Jumala juhtivat kätt.
	Jumal on sama tõeline nagu igaüks meist. Ent kuna sa ei näe Teda, siis võib sul esineda probleeme. Mõnede jaoks on Jumal saanud mingiks põhimõtteks, printsiibiks või vägevaks jõuks, kuid ta on isik. Ma tahaksin sulle meelde tuletada lugu, mis juhtus jüngriga nimega Toomas. Kuigi kõik, kes olid Jeesust näinud ülestõusnud olevat, kinnitasid temale, ta keeldus uskumast ja ütles, et enne kui ta pole saanud panna oma kätt Jeesuse naelaarmidesse, ta ei usu. Ja Jeesus tuli veelkord ning ütles: «Toomas, kui probleem on selles, siis palun, siin on mu armid, katsu neid. Aga vaata, üks asi on näha ja siis uskuda, ent õnnis on see, kes usub ka siis, kui ta ei ole veel näinud.»
	Jeesus rääkis meist. Me usume, kuigi me pole näinud. Aga me tunneme Teda, sest Ta on ennast meile ilmutanud. Me enne usume ja siis saame kinnitatud. Kuid meie usk ei rajane sellel, mida me ei tea, vaid sellel, mida me Jumalast teame.
	Vaatasin Matteuse evangeeliumist seda lõiku, kus kirjeldatakse kuidas Peetrus salgas Jeesuse. Mis oli see, mis sundis Peetrust kolm korda järjest salgama Jeesust, oma Issandat, keda ta hästi tundis? Ta oli tulnud ju Jeesuse järel kohtuõue. Seal olid võõrad inimesed ja eemal oli Jeesus. Aga Peetrus nägi ainult neid inimesi ja kuulis vaid nende hääli.
	Kui Peetrus oli kolmandat korda salanud, siis vaatas Jeesus lihtsalt tema poole. Ja kõik pöördus Peetruse sees teistpidi. Ta oli olnud sõiduvees, aga korraga sai aru, mida oli teinud. Ja alles siis tuli Peetrusel meelde, mida Jeesus oli talle varem öelnud. Jeesus oli Peetrust selleks momendiks juba valmistanud, aga varem ta ei saanud aru. Ta kuulis aga ei kuulnud. Nüüd Peetrus jooksis välja ja nuttis.
	Me võime sattuda samasugustesse olukordadesse nagu Peetrus. Ära ole kärmas Peetrust hukka mõistma. Pane parem tähele, kui suur on Jumala arm. Või kuidas muidu sai Jumal seda kelkijat meest aidata? Peetrus mõtles, et ta oli hirmsa asjaga hakkama saanud ja oligi. Kuid ka siis oli kontroll Jumala käes, asi ei olnud nii parandamatu, kui sellele kalurile näis. Ja ka siis, kui Jeesus ristil rippus ja kõik arvasid, et nüüd on läbi, teadis Jeesus, et see on vajalik selleks, et läheks täide Isa tahtmine.
	Ära karda ega satu segadusse olukordadest ja raskustest. Asjad on Jumala kontrolli all. Sellepärast on hea lasta oma elu korraldada Jumala plaani järgi.
	Jumal korraldab asju täiuslikult. Ta ei jäta asju mitte poolikuks. Oma elu korraldamine Jumala tahte kohaseks on seotud sõnakuulmisega see ongi kuulekus Jumalale. Ei ole võimalik tulla Jumala juurde ning olla Temale sõnakuulelik, ilma et selle tagajärjeks oleks tõsised ümberkorraldused su elus.
	Jumal toimib võimsalt oma väes ja Tal on midagi mõttes, mida Ta tahab teha. Ja Tal on midagi mõttes ka sellega, mida Ta sinu elus tahab teha. Jumal ei asjata juhuslikult ja Ta annab sulle võimalusi teha oma elus ümberkorraldusi. Ta ei suru seda vägisi peale, vaid annab võimalusi.
	Niisiis, Jumal on rääkinud ja sa oled saanud puudutatud. Nüüd on see kriitiline moment, kus tuleb astuda samme. See ongi usk, usk ajab sind tegutsema. See on aktiivne sõna, mitte passiivne. See, mida Jumal ootab, võib näida nii erinev sellest, mida sa ise plaanitsesid. Su usk võib sulle tuua usukriisi, sa hakkad kahtlema, kas see saab olla Jumalast, sest see ei sobi sinu plaanidega. Kas ma usun, et Jumal on ustav? Kas ma usun, et Jumal võib selles olukorras minuga olla, kuhu Ta mind juhib?
	Võib-olla tahad sa siis vaadata Piiblist ja nähe neid inimesi, kes on Jumala plaanide kohaselt teinud suuri muudatusi oma elus. Sa võid vaadata meest nimega Noa. See oli suur pööre tema elus, kui Jumal teda kõnetas. Ta jättis oma äri ning hakkas hoopis suurt laeva ehitama. Mõtle Taavetile, kes oli karjapoiss ja kellest sai kuningas. Aga kui sa teaks, milline tee oli karjamaalt kuningatroonile? Ole samamoodi valmis selleks, et Jumal paneb asju su elus paigale ja valmistab sind ette selleks momendiks, kui Ta kasutab sind oma töös. Kas tead, kui kaua aega oli möödas Pauluse pöördumisest, kui ta paganatele evangeeliumi viima läks? Vähemalt 14 aastat valmistati seda meest. Oled sa valmis kõrvale minema ja pisut valmistuma? Sul on kiire? Mooses pidi minema läbi paljude asjade, enne kui Jumal andis ülesande.
	Jeesus ütles, et igaüks, kes tahab olla minu jünger, peab tegema läbi ühe protsessi, mis on iseenesest kaunis ebameeldiv. Ta peab ennast salgama. Kui sa vaatad enesesalgamist lähemalt ja detailsemalt, näed sa seal asju, mis mitte põrmugi sulle ei meeldi.
	Ma mõistsin mitte väga ammu oma elus, et Jumal ei ole mind mitte jutlustajaks ega pastoriks kutsunud. Ta on kutsunud mind, et oleksin osaduses Temaga, olema sõnakuulelik Temale ja tegema, mis on Tema tahtmine minu suhtes. Sõnakuulmine on parem kui ohver, tuletas Ta mulle meelde.
Kumba hinda maksta?	Saatana suurim relv on hind, mida sa pead maksma Jumala tahte kohase muutuse eest, sest ta püüab sinu vaate kinnitada sellele. Kurat püüab sinule maalida kohutavaid pilte sellest, mida läheb sulle Jeesuse järgimine maksma. Aga ta ei räägi sulle kunagi seda, mida läheb sulle maksma see, kui sa ei järgi Jeesust. See kahju on aga tohutu. Tegelikult ma ei oska seda ette kujutada, kuid olen mõelnud, milline oleks mu elu võinud olla, kui ma poleks mõningates olulistes kohtades Jumala tahet järginud. Ükskord näitas Jumal mulle pilti sellest, mis oleks juhtunud, kui ma poleks vastu võtnud kutset minna tema kuningriigi tööle jääda «niisama kristlaseks». See oli jube, mitte üksnes mulle, vaid mu perele ja lastele.
	Aga seda näitas Jumal mulle, mitte mu hirmutamiseks, vaid seepärast, et ma olin olnud järelejätmatult uudishimulik. Ainus asi, mida Jumal meie mõjutamiseks kasutab on Tema armastus. Paulus ütleb: «Sest Kristuse armastus sunnib meid ning me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest, siis on kõik surnud; ja Ta on surnud kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam enestele, vaid Temale, kes nende eest on surnud ja üles tõusnud.» (2Kr 5:14-15) Kui Jumala armastus sind ei liiguta, siis ära küsi Jumalalt muud vahendit sinu paigast saamiseks. Meil on hirmusid, kuid täiuslik armastus ajab hirmu ära.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord