Jutlus: Mida teha Vana Testamendiga?

Mida teha Vana Testamendiga?

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Kehras 13.9.1998

Kasutatud materjal Nicky Gumbel, Challenging Lifestyle

Matteuse 5:17-20 Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud. Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis. Sest ma ütlen teile: Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki.
II sajandil elas üks piiskopi poeg ja laevafirma omanik Marcioni, kes arvas, et see Jumal, kellest Jeesus evangeeliumides räägib, pole sama, kellest on juttu Vanas Testamendis. Ta hülgas VT. Seal oli tema arvates tegemist tigeda Jumalaga. Koos VT hülgamisega ta pidi ära viskama ka suure osa UT-st. Ta võttis käärid ja asus kirju ning evangeeliume lõikama. Järgi jäi mõni tükk Luuka evangeeliumist ja mõned Pauluse kirjad.
Oled sina mõelnud Piibli kallale kääridega minemisest? Võib-olla mitte päris kääridega ja päris Piibli, vaid nii mõttes - oled leidnud asju, mida nagu ei soovikski Piiblis näha ja mõtled, et kui sina oleks Jumal, siis neid kohti seal poleks. Õnneks sa ei ole.
Hereetik Marcioni, kes muide täiesti ebamoraalse käitumine pärast enne oma elu lõppu kogudusest välja pandi, näitas, et kui kääridega juba korra Piibli kallale minna, siis ei saa enam pidama - kõik on üksteisega seotud.
Inimestel on mõnikord küsimusi Piibli lõikude kohta, millest nad aru ei saa. Mõnikord on need tõsiseltvõetavad probleemid, mõnikord ka ettekäänded. Mark Twain ütles, et kui paljusid häirivad Piiblis kohad, millest nad aru ei saa, siis teda häirivad need kohad, millest ta aru saab - hea ateisti tunnistus.
Kui paljud teist loevad Vana Testamenti? Kui paljud on selle läbi lugenud? Kui paljud teist loevad seda regulaarselt?
Mõnikord olen kuulnud mõtteid VT-st, mis kuuluvat sellesse ajajärku, mis oli Ťenne kui Jumal kristlaseks saiť. Nähakse, nagu oleksid UT ja rõõmusõnum Jeesusest Kristusest vastuolus VT ja sealse käsuseadusega.
Kuidas Jeesus suhtus VT-i? Ilmselt nagu Jumala Sõnasse. Jeesus ei ole UT-i lugenud. Aga VT-le andis Jeesus oma täie tunnustuse. Mt 5:17-18. Jeesus ütles, et Pühakirja ei saa tühjaks teha (Jh 10:35).
Jeesus ütles, et Ta tuli mitte tühistama Vana Testamenti, vaid täitma seda. Mida see tähendab?
Me võime Vana Testamenti vaadata kolmel viisil.
Jumala maailma ja päästmistöö ajalugu See on lugu sellest, kuidas on arenenud Jumala ja inimese suhted loomisest alates. Me teame, et seal on olnud palju probleeme. Inimesed ei ole üksteise vastu alati väga kenad olnud ja seepärast on mõned Vanas Testamendis kirjeldatud stseenid üsna jubedad. Kahjuks pole inimesed üksteise vastu oluliselt paremaks muutunud. Kui VT oleks kirjutatud XX sajandil, oleks selles ilmselt palju kohutavamad stseenid aset leidnud - tuumapommist koonduslaagriteni sajandilõpu Euroopas.
Me peaksime VT ajaloo kultuuriliste seikade ja tegevuse üksikasjade juures nägema Jumala päästva plaani arengut. VT räägib meile Jumala päästmistöö käigust, mis algab ühe mehe kutsumisega, kellest saab Jumala rahvas Iisrael. Iisraeli ajalugu on Jumala päästmistöö võrdkuju, mida Looja on kavandanud kogu maailma jaoks. See Jumala töö saab väärilise lõpu Jeesuses Kristuses, kes sünnib valitud rahva sekka.
Jumal on nii suur ja vägev, tema plaanid ja kavad on üle meie mõistuse. Meie planeerime päevades ja ettenägelikumad meist aastate peale ette - Jumal planeerib põlvkondade kaupa ja terveks igavikuks. Et meiegi võiksime näha Jumala suurt plaani linnulennult, on Ta lasknud tekkida VT. Muidu me näeks ainult tänast olukorda ega teaks midagi.
Katsu nüüd mõelda suurelt! See oli Jumala pikk ja põhjalik plaan, mis lõppes Jeesuse Kristuse tulekuga ja Tema lunastuse tööga. Ilma Jeesuse Kristuseta ei oleks võimalik VT-st võimalik aru saada.
See oleks nagu loeksid sa mõnda viimase peal põnevat Christie kriminulli (oled sa mõnda kunagi lugenud?), mille viimased kolm lehekülge on välja rebitud. Seal on kogu lahendus. Sa peaksid olema Christie ise, et seda ilma nende viimaste lehekülgedeta taibata. Samamoodi - Jumal ise pidi tulema Jeesuses Kristuses, et anda oma päästmise loole selgitus, mis lahendas kõik. Variserid püüdsid asjata taibata VT olemust. Jeesus ütles neile: ŤTe uurite hoolega pühi kirju, arvates neist saavat igavese elu.ť Variserid isegi teadsid, mida sealt otsida tuleb, ent ei leidnud, kuna nad ei tahtnud midagi teada Kristusest. Jeesus jätkab: ŤJa just need kirjad on, mis tunnistavad minust, aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.ť (Jh 5:39-40)
Keegi võrdleb seda liikumisega pimedas toas. Käsikaudu saad sa aru, et seal on pehmemaid ja kõvemaid mööblitükke ja mõni piltki seina peal. Aga alles siis, kui tuli põlema süüdatakse, mõistame, kus me viibime. Jeesuse Kristuse valguses näeme Vana Testamenti õigesti. See on nii, nagu juba kirikuisa Augustinus ütles: UT on vanasse peidetud, VT on uues ilmutatud.
Asi on tõene ka vastupidi - võtame veelkord sellesama Christie kriminulli. Kui sul oleks vaid need viimased kolm lehekülge, siis teaksid nähtavasti kõiki tegelasi ja sul oleks lõpplahendus, ent kogu mõnu asjast jääb olemata. Sa ei tea, mis probleem üldse alguses oli, kuidas asjad arenesid ja lõpliku kuju võtsid. Spordivõistluse ülekandes võiks ju ka näidata vaid viimast mänguminutit - mängu lõpplahendus on teada ja seis on selge - aga mis oli enne??
VT aitab meil paremini mõista Kristuse tööd. Meile on UT-s antud lõpplahendus ja armuaeg, ent milleks oli see vajalik?
Vana Testament on Jumala tõotuste raamat. See on täis prohvetikuulutusi. Jumal annab oma tõotused Noale, Aabrahamile, Taavetile. Mõned neist tõotustest on täitunud, paljud neist täitusid just Jeesuses Kristuses. Ainuüksi Jeesuse kohta on VT-s üle 300 ettekuulutuse ja prohveteeringu. Ainuüksi ühel päeval Tema elus - ristisurma päeval täitus 29 tõotust. Mõnede tõotuste täitumine on alles ees ja paljud saavad teoks veel meie päevil.
Aga Jumala tõotused pole lihtsalt põnevad asjad, mida kuulutati ette ja mida peaksime siin kangesti ära arvama ja mõistatama. Testament tähendab tegelikult algselt Ťlepingť (alles hiljem sai see päranduse jagamise lepingu mõtte). Jumala tõotused on Tema leping inimesega. Jumal on teinud selles oma osa - Tema on valmistanud päästetee, tee inimesele tagasi Jumala juurde. Meie asi on sellel teel käia. Tee on Kristus.
Vana Testament on Jumala seaduste raamat. Nii variserid Jeesuse ajal kui tänase päeva usklikud näevad sageli Pühakirjas seadust, mille täitmine peaks tagama pääste. UT ei ole mingi seadus, mille täitmise tagajärjel keegi pääseb, ka VT ei olnud seda.
Päästab ikkagi Jumal. Jumal päästis Iisraeli rahva orjusest - seda õpitakse igas pühapäevakoolis. Ja seejärel andis Jumal oma rahvale seaduse - kümme käsku ja muidki. Seda õpetatakse ka igas korralikus pühapäevakoolis. Aga see seadus polnud selleks, et rahvas pääseks - nad olid juba pääsenud - vaid selleks, et nad jääksid elama!
VT seadus anti Jumala rahvale õnnistuseks, et nad jääks elama ja mitte ainult elama, vaid võiks kosuda ja minna jõukaks. 5Ms 6:24. Seadusetäitjatele mõeldud õnnistus ja mittetäitjatele mõeldud needus ei ole mitte kompvek meelituseks ja malakas hirmutuseks, vaid see, mis juhtub vastavalt seadust täites või seadust eirates. Nii seisab see 5Ms 28.
See peaks meile midagi õpetama ka UT kohta. Jumala seadused ja käsud, samuti keelud - need on kaitseks ja õnnistuseks, et meie käsi võiks hästi käia.
Jeesus ütles, et Tema tuli Jumala käske täitma. Ta näitas, mida nende täitmine õieti tähendab, sest inimesed olid selle arusaamise kaotanud. Nad arvasid, et pääste tuleneb sellest, kui hoolikalt ja täpselt käske täita. Kui võrrelda käsuseadust aiaga, kust ei tohi üle minna, siis käsutundjad tegid veel igaks juhuks ühe aia sinna ette, et keegi kogemata ühtegi seadust ei rikuks. Jeesus näitas, et asi pole välispidises, vaid seespidises.
Jeesus võttis käsud kokku lihtsalt: Mt 22:37. See kokkuvõte peab alati meeles olema, et mitte muutuda tähenärijaks ühes ja teises punktis. Kuid kas sellest kokkuvõttest alati piisab? Me võime kokku võtta ka liikluseeskirjad nii: ŤSõida alati tähelepanelikult ja teistega arvestades!ť See on hea kokkuvõte, ent peame ka teadma, mis on parema käe reegel ja kummal teepoolel tohib sõita ja neist üksikreegitest ka kinni pidama. Samuti on Jumala seadustikul omad konkreetsed sätted ja keegi ei saa abielu rikkuda vabandusega, et ta armastas seda ligimest kohe niiväga...
Jeesus täitis Jumala seadusi ja Ta tegi selle võimalikuks ka meile. Kristuse ristisurma ja ülestõusmise läbi on meile antud pääste ja tehtud meid õigeks Jumala ees. Meie pääste ei sõltu seadusest, kuid Jumala seadus on endiselt jõus, ükski kriips pole sellest kustunud. Endiselt on nii, et kes selle järgi elab, sellel on elu ja kes ei tee, see elu kaotab.
Hea asi Kristuses on see, et Jumal on teinud meid võimeliseks oma seadusi täita. ŤNii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses. Sest elu ja Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest. Sest seda, milleks seadus oli võimetu, kuna see oli jõuetu inimloomuse tõttu, on teinud Jumal, kes mõistis patu inimeses surma, läkitades oma Poja patuse loomuse sarnasuses ja patu pärast, et Seaduse nõuded oleks täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi.ť (Rm 8:1-4)
Meid on vabastatud küll hukkamõistust, kuid mitte seadusest. Meile on antud meelevald seadust täita.
Lugege UT, lugege VT, laske Jumala Vaimul valgustada oma südamed.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

*Matteuse 5:17-20*	Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud. Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis. Sest ma ütlen teile: Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis te ei saa taevariiki.
	II sajandil elas üks piiskopi poeg ja laevafirma omanik Marcioni, kes arvas, et see Jumal, kellest Jeesus evangeeliumides räägib, pole sama, kellest on juttu Vanas Testamendis. Ta hülgas VT. Seal oli tema arvates tegemist tigeda Jumalaga. Koos VT hülgamisega ta pidi ära viskama ka suure osa UT-st. Ta võttis käärid ja asus kirju ning evangeeliume lõikama. Järgi jäi mõni tükk Luuka evangeeliumist ja mõned Pauluse kirjad.
	Oled sina mõelnud Piibli kallale kääridega minemisest? Võib-olla mitte päris kääridega ja päris Piibli, vaid nii mõttes - oled leidnud asju, mida nagu ei soovikski Piiblis näha ja mõtled, et kui sina oleks Jumal, siis neid kohti seal poleks. Õnneks sa ei ole.
	Hereetik Marcioni, kes muide täiesti ebamoraalse käitumine pärast enne oma elu lõppu kogudusest välja pandi, näitas, et kui kääridega juba korra Piibli kallale minna, siis ei saa enam pidama - kõik on üksteisega seotud.
	Inimestel on mõnikord küsimusi Piibli lõikude kohta, millest nad aru ei saa. Mõnikord on need tõsiseltvõetavad probleemid, mõnikord ka ettekäänded. Mark Twain ütles, et kui paljusid häirivad Piiblis kohad, millest nad aru ei saa, siis teda häirivad need kohad, millest ta aru saab - hea ateisti tunnistus.
	Kui paljud teist loevad Vana Testamenti? Kui paljud on selle läbi lugenud? Kui paljud teist loevad seda regulaarselt?
	Mõnikord olen kuulnud mõtteid VT-st, mis kuuluvat sellesse ajajärku, mis oli Ťenne kui Jumal kristlaseks saiť. Nähakse, nagu oleksid UT ja rõõmusõnum Jeesusest Kristusest vastuolus VT ja sealse käsuseadusega.
	Kuidas Jeesus suhtus VT-i? Ilmselt nagu Jumala Sõnasse. Jeesus ei ole UT-i lugenud. Aga VT-le andis Jeesus oma täie tunnustuse. Mt 5:17-18. Jeesus ütles, et Pühakirja ei saa tühjaks teha (Jh 10:35).
	Jeesus ütles, et Ta tuli mitte tühistama Vana Testamenti, vaid täitma seda. Mida see tähendab?
	Me võime Vana Testamenti vaadata kolmel viisil.
Jumala maailma ja päästmistöö ajalugu	See on lugu sellest, kuidas on arenenud Jumala ja inimese suhted loomisest alates. Me teame, et seal on olnud palju probleeme. Inimesed ei ole üksteise vastu alati väga kenad olnud ja seepärast on mõned Vanas Testamendis kirjeldatud stseenid üsna jubedad. Kahjuks pole inimesed üksteise vastu oluliselt paremaks muutunud. Kui VT oleks kirjutatud XX sajandil, oleks selles ilmselt palju kohutavamad stseenid aset leidnud - tuumapommist koonduslaagriteni sajandilõpu Euroopas.
	Me peaksime VT ajaloo kultuuriliste seikade ja tegevuse üksikasjade juures nägema Jumala päästva plaani arengut. VT räägib meile Jumala päästmistöö käigust, mis algab ühe mehe kutsumisega, kellest saab Jumala rahvas Iisrael. Iisraeli ajalugu on Jumala päästmistöö võrdkuju, mida Looja on kavandanud kogu maailma jaoks. See Jumala töö saab väärilise lõpu Jeesuses Kristuses, kes sünnib valitud rahva sekka.
	Jumal on nii suur ja vägev, tema plaanid ja kavad on üle meie mõistuse. Meie planeerime päevades ja ettenägelikumad meist aastate peale ette - Jumal planeerib põlvkondade kaupa ja terveks igavikuks. Et meiegi võiksime näha Jumala suurt plaani linnulennult, on Ta lasknud tekkida VT. Muidu me näeks ainult tänast olukorda ega teaks midagi.
	Katsu nüüd mõelda suurelt! See oli Jumala pikk ja põhjalik plaan, mis lõppes Jeesuse Kristuse tulekuga ja Tema lunastuse tööga. Ilma Jeesuse Kristuseta ei oleks võimalik VT-st võimalik aru saada.
	See oleks nagu loeksid sa mõnda viimase peal põnevat Christie kriminulli (oled sa mõnda kunagi lugenud?), mille viimased kolm lehekülge on välja rebitud. Seal on kogu lahendus. Sa peaksid olema Christie ise, et seda ilma nende viimaste lehekülgedeta taibata. Samamoodi - Jumal ise pidi tulema Jeesuses Kristuses, et anda oma päästmise loole selgitus, mis lahendas kõik. Variserid püüdsid asjata taibata VT olemust. Jeesus ütles neile: ŤTe uurite hoolega pühi kirju, arvates neist saavat igavese elu.ť Variserid isegi teadsid, mida sealt otsida tuleb, ent ei leidnud, kuna nad ei tahtnud midagi teada Kristusest. Jeesus jätkab: ŤJa just need kirjad on, mis tunnistavad minust, aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.ť (Jh 5:39-40)
	Keegi võrdleb seda liikumisega pimedas toas. Käsikaudu saad sa aru, et seal on pehmemaid ja kõvemaid mööblitükke ja mõni piltki seina peal. Aga alles siis, kui tuli põlema süüdatakse, mõistame, kus me viibime. Jeesuse Kristuse valguses näeme Vana Testamenti õigesti. See on nii, nagu juba kirikuisa Augustinus ütles: UT on vanasse peidetud, VT on uues ilmutatud.
	Asi on tõene ka vastupidi - võtame veelkord sellesama Christie kriminulli. Kui sul oleks vaid need viimased kolm lehekülge, siis teaksid nähtavasti kõiki tegelasi ja sul oleks lõpplahendus, ent kogu mõnu asjast jääb olemata. Sa ei tea, mis probleem üldse alguses oli, kuidas asjad arenesid ja lõpliku kuju võtsid. Spordivõistluse ülekandes võiks ju ka näidata vaid viimast mänguminutit - mängu lõpplahendus on teada ja seis on selge - aga mis oli enne??
	VT aitab meil paremini mõista Kristuse tööd. Meile on UT-s antud lõpplahendus ja armuaeg, ent milleks oli see vajalik?
Vana Testament on Jumala tõotuste raamat.	See on täis prohvetikuulutusi. Jumal annab oma tõotused Noale, Aabrahamile, Taavetile. Mõned neist tõotustest on täitunud, paljud neist täitusid just Jeesuses Kristuses. Ainuüksi Jeesuse kohta on VT-s üle 300 ettekuulutuse ja prohveteeringu. Ainuüksi ühel päeval Tema elus - ristisurma päeval täitus 29 tõotust. Mõnede tõotuste täitumine on alles ees ja paljud saavad teoks veel meie päevil.
	Aga Jumala tõotused pole lihtsalt põnevad asjad, mida kuulutati ette ja mida peaksime siin kangesti ära arvama ja mõistatama. Testament tähendab tegelikult algselt Ťlepingť (alles hiljem sai see päranduse jagamise lepingu mõtte). Jumala tõotused on Tema leping inimesega. Jumal on teinud selles oma osa - Tema on valmistanud päästetee, tee inimesele tagasi Jumala juurde. Meie asi on sellel teel käia. Tee on Kristus.
Vana Testament on Jumala seaduste raamat.	Nii variserid Jeesuse ajal kui tänase päeva usklikud näevad sageli Pühakirjas seadust, mille täitmine peaks tagama pääste. UT ei ole mingi seadus, mille täitmise tagajärjel keegi pääseb, ka VT ei olnud seda.
	Päästab ikkagi Jumal. Jumal päästis Iisraeli rahva orjusest - seda õpitakse igas pühapäevakoolis. Ja seejärel andis Jumal oma rahvale seaduse - kümme käsku ja muidki. Seda õpetatakse ka igas korralikus pühapäevakoolis. Aga see seadus polnud selleks, et rahvas pääseks - nad olid juba pääsenud - vaid selleks, et nad jääksid elama!
	VT seadus anti Jumala rahvale õnnistuseks, et nad jääks elama ja mitte ainult elama, vaid võiks kosuda ja minna jõukaks. 5Ms 6:24. Seadusetäitjatele mõeldud õnnistus ja mittetäitjatele mõeldud needus ei ole mitte kompvek meelituseks ja malakas hirmutuseks, vaid see, mis juhtub vastavalt seadust täites või seadust eirates. Nii seisab see 5Ms 28.
	See peaks meile midagi õpetama ka UT kohta. Jumala seadused ja käsud, samuti keelud - need on kaitseks ja õnnistuseks, et meie käsi võiks hästi käia.
	Jeesus ütles, et Tema tuli Jumala käske täitma. Ta näitas, mida nende täitmine õieti tähendab, sest inimesed olid selle arusaamise kaotanud. Nad arvasid, et pääste tuleneb sellest, kui hoolikalt ja täpselt käske täita. Kui võrrelda käsuseadust aiaga, kust ei tohi üle minna, siis käsutundjad tegid veel igaks juhuks ühe aia sinna ette, et keegi kogemata ühtegi seadust ei rikuks. Jeesus näitas, et asi pole välispidises, vaid seespidises.
	Jeesus võttis käsud kokku lihtsalt: Mt 22:37. See kokkuvõte peab alati meeles olema, et mitte muutuda tähenärijaks ühes ja teises punktis. Kuid kas sellest kokkuvõttest alati piisab? Me võime kokku võtta ka liikluseeskirjad nii: ŤSõida alati tähelepanelikult ja teistega arvestades!ť See on hea kokkuvõte, ent peame ka teadma, mis on parema käe reegel ja kummal teepoolel tohib sõita ja neist üksikreegitest ka kinni pidama. Samuti on Jumala seadustikul omad konkreetsed sätted ja keegi ei saa abielu rikkuda vabandusega, et ta armastas seda ligimest kohe niiväga...
	Jeesus täitis Jumala seadusi ja Ta tegi selle võimalikuks ka meile. Kristuse ristisurma ja ülestõusmise läbi on meile antud pääste ja tehtud meid õigeks Jumala ees. Meie pääste ei sõltu seadusest, kuid Jumala seadus on endiselt jõus, ükski kriips pole sellest kustunud. Endiselt on nii, et kes selle järgi elab, sellel on elu ja kes ei tee, see elu kaotab.
	Hea asi Kristuses on see, et Jumal on teinud meid võimeliseks oma seadusi täita. ŤNii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses. Sest elu ja Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest. Sest seda, milleks seadus oli võimetu, kuna see oli jõuetu inimloomuse tõttu, on teinud Jumal, kes mõistis patu inimeses surma, läkitades oma Poja patuse loomuse sarnasuses ja patu pärast, et Seaduse nõuded oleks täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi.ť (Rm 8:1-4)
	Meid on vabastatud küll hukkamõistust, kuid mitte seadusest. Meile on antud meelevald seadust täita.
	Lugege UT, lugege VT, laske Jumala Vaimul valgustada oma südamed.