Jõulud ja rahu
|
|
Jõulud ja rahu |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Räägitakse ja soovitakse eriti palju «rahulikke jõule». RLE saatis oma klientidele selle sõnumi mobiilidele: Jõulurahu! Linnades kuulutati välja jõulurahud. Kogudusele on saabunud mitu kaarti küll pangalt ja energiakompaniilt ja muudelt muidu täitsa ilmalikelt asutustelt. Ja kõigil on muude seas üks soov: Rahulikke jõule.
Miks me soovime seda jõulurahu? Kas sellepärast, et inimesed on nii rahutud jõulude eel ja nüüd lõpuks - jääge ometi rahulikuks! Poed on enamasti kinni - kellele sai kink ostetud, sellel sai, kes jäi ilma, see seekord ilma. Side on kinni. Kellele läks kaart, sellele läks, aga kes jäi ilma, see jäi seekord ilma. Ja nii edasi. Kas see on jõulurahu?
Jõulurahu ja rahu mõte on sügavam, kui eelpoolkirjeldatud resignatsioon. Rahu ei tähenda elutut «kalmistuseisundit», kuigi kalmistul on enamasti väga rahulik. Rahu tähendab harmooniat ja eesmärgistatud tegevust, Jumalaga kooskõlas olevat tegevust, sest Vaimu mõtteviis on elu ja rahu (Rm 8:6).
Muuseas, seepärast on ka kalmistul nii rahulik. Need, kes sinna on jõudnud, ootavad Jumala tahtega kooskõlas oma aega - ülestõusmise päeva.
Jõulurahu soovimine algas arvatavasti inglite sõnumist karjastele, kus Jumala ja inimeste uus ajastu juhatati sisse ütlusega: «Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu tema heameele inimeste seas!» See pole niisama tore hüüdlause, vaid väljendab Jumala plaani armuajastule, mis oli just siis algamas.
Lause esimene pool ütleb, et Jumal hakkab nüüd austatud saama. Selle Jumala au küsimuse juures me peatusime korraks seoses usupuhastuse pühaga ja me tuleme selle juurde uue aasta alguses tagasi. Aga inimestele, Jumala heameele inimestele ehk siis inimestele, kellest Jumalal on hea meel - neile kuulutati välja rahuajastu.
Kust me saame jõulurahu? Kuidas me saame üldse rahu?
Mis puutub jõulurahusse, siis võib-olla meenutavad inimesed aegu 10 või 50 aastat tagasi ja mõtlevad - siis olid alles rahulikud jõulud. Sa mõtlesid juba pikalt ja kaugele ette, kuhu sa lähed ja mida sa teed ja aega oli külluses. Aga nüüd - jõulud tulevad peale nagu laviin - ja sa vaatad, kuidas sa sealt elu ja tervisega pääsed. Nad tormavad ühelt jõulupeolt teisele [töö juures ja lastel koolis ja lasteaias ja nii edasi], sekka kiire linnasõit ja shopping, jõuab kirikussegi. Kus see rahu on?
Paljud on lugenud evangelist Billy Grahami raamatut «Rahu Jumalaga». Selles on räägitud lihtsalt ja selgelt, miks inimese rahu sõltub eelkõige sellest, kas tal on rahu Jumalaga. Kui seda ei ole, siis ei aita kõik järgnev.
Rahu ei ole mingi ühekordne leping. Kui pooled on vaenujalal, siis võib see võtta pikka aega, kuni jõutakse selgusele, et edasine sõda on mõttetu. Sõlmitakse rahuleping, ja siis algab rahu - see on sõjast sootuks erinev tegevus. Sellepärast ei ole ka rahu Jumalaga mitte üksnes rahuleping, vaid elustiil.
Rahuleping Jumalaga (kui me pattude andestust ja päästetud saamist nii nimetaksime) loob eeldused rahuks. Rahu peame aga ise viljelema. Siit lähevad niidid edasi igasse meie eluvaldkonda ja need tuleb ümber korraldada rahuaja vajadusteks ning võimalusteks.
Rahu toob meie ellu suhtlemine Jumalaga. Kui meil on rahu Jumalaga, siis meil pole tõrkeid temaga suhtlemisel ja see on meie elu loomulik osa. Me palvetame ja loeme Jumala sõna, püüame kuulda tema häält ja juhtimist ning oma elu otsuseid püüame teha Jumala tahtega kooskõlas.
See on tegelikult rahu tänu turvalisusele. Koos Jumalaga liikudes ei ole meie ümber alati rahulik. Peame purjetama mõnikord üsna tormisele merele, aga me oleme rahulikud nagu kogenud kapten hea laeva kaptenisillal. Isegi veel enam - me tunneme teda, kelle käes on vaigistada torm, kui seda vaja peaks olema.
Rahu Jumalaga annab meile turvalise tunde, kindluse ja sisemise rahu. Me teame, kes on siin maailmas valitseja ja võime kindlad olla, et tema ei jää hätta, isegi kui meie jääme.
Üks suur rahutuse põhjus on inimesed meie ümber. Enamasti on nad ebatäiuslikud. Aga rahutuks teevad nad meid mitut moodi. Kord on nendega tarvis võistelda, siis teevad nad meile liiga ja vahel lihtsalt tüütavad. Kuidas saada rahu?
Olen mõnikord huviga jälginud, kuidas on inimeste sees tasakaalus õigluse tunne ja armulikkus ja halastus. Mõlemad iseloomujooned on omased Jumalale - Jumal on täiuslikult õiglane, me ei suuda oma õigluse taotlustega talle muljet avaldada. Jumal on ka armuline, armastav ja halastav, andestav. Võiks arvata, et kui inimene on Jumalast eemal, siis mõlemad Jumalast päritud omadused - nii õiglustunne kui arm ja halastus - tuhmuvad.
Aga oma üllatuseks olen märganud, et tegu pole mitte niivõrd vähenemisega, vaid tasakaalust väljaminekuga. Ma usun, et siin on üks rahu puuduse põhjusi (sest eks rahu ja tasakaal ole sugulased?), seepärast näitan seda tasakaalutust lähemalt.
Kõigepealt läheb välja tasakaal õigluse ja armu vahel. Üks võtab ülirohkesti maad ja seda teise arvelt. Kumma poole kasuks enamasti? Olete kohanud inimesi, kes on kohutavalt õiglased, valmis asuma otsekohe kogu maailma kohtumõistjateks - ja kui vähe armu sealt leiame! Ma möönan, et võimalik on ka vastupidine tasakaalutus, kuigi see on märksa haruldasem.
Teiseks läheb tasakaal paigast iseenese ja teiste arvelt. Enamasti juhtub see nii, et meie ise saab rohkem armu ja teised saavad rohkem tunda meie «õiglast» kohtlemist. Aga ma möönan, et võimalik on ka vastupidine. Tunnen selliseid inimesi, kes hävitavad pisitasa oma elu, olles enda suhtes ülekohtuselt armutud.
Kui meil on rahu Jumalaga, siis hakkavad need tasakaalud paika minema. Arm ja halastus saavad meie elus palju ruumi ja tegelikult isegi võidurõõmutsevad (ehk kaaluvad alla) kohtupidamise üle (Jk 2:13).
Selles maailmas rahu säilitamiseks tuleb meil väga palju andeks anda. Me ei saa seda teha, kui me ei ole armulised. Me ei saa olla armulised, kui me ise ei ole armu saanud. Me peame saama Jumala armu, ja saama seda rohkem, kui ise endal vaja läheb, siis saame armulised olla ja armu ka välja anda. Siis saame ka rahu.
Jumal juhatas Jeesuse Kristuse tulekuga sisse uue ajastu maa peal, mis peab andma inimestele rahu. Rahu Jumala heameele inimestele, rahu neile inimestele, kes Jumala plaani kohaselt tahavad toimida.
Seda rahu ei tule kellelegi lahus Jeesusest Kristusest (Rm 5:1), tehku ta mida tahes, püüdku ta kuidas iganes.
«Oma rahu ma jätan teile,» ütleb Jeesus, «mitte nii nagu maailm annab,» vaid see on Jumala riik - õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus (Rm 14:17). Jeesus ise on meie rahu, ütleb Jumal (Ef 2:14).
Sain täna hommikul ühe jõulukaardi, kus saatja ütles: «Võib-olla on jõulude õnnistus see, et me igal aastal saame ühest ja sellest samast sõnumist osa, aga iga kord üha uut ja aina sügavamalt.»
Soovin, et sa saaks täna Jumala armust ja halastusest ning sõprusest Jeesuse Kristusega osa uuesti ja põhjalikumalt. Tunned sa Jumalat kaua või lühikest aega - otsi ja palu teed tema juurde, vastuvõttu tema juures.
Kui sa ei tunne täna Kristust, siis tahan, et sa teda tundma õpiksid, siis võiks ju tasakaalu ja rahu leidmine ka sinu elus alata.
Armu teile ja rahu, meie Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1999. Teostus Alland
Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee