Jutlus: Kuidas Jumal räägib?

Jumal räägib ja Jumal ei räägi

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Kehra, 5. juuli 1997

Alland Parman

	On olemas palju viise, kuidas Jumal räägib. Eliihu noomis Iiobit, kes oli Jumala vastu raskeid sõnu öelnud: «Jumal kõneleb ühel ja teisel viisil, aga seda ei märgata!» Küsimus polegi sinu jaoks niivõrd selles «Kas Jumal räägib?» vaid «Kuidas ma tean, mida Jumal räägib?»
	Piibel näitab meile, et Jumal räägib inimesega. Alates esimestest lehekülgedest võime seda jälgida Jumal rääkis Aadama ja Eevaga. Piibli viimastel lehekülgedel räägib Jumal Johannesega ja tema kaudu kogudusele. Heebrea kirja alguses öeldakse: «Jumal, kes muiste mitmejaoliselt ja mitmetaoliselt esivanematele on rääkinud prohvetite kaudu, on nüüd, aegade lõpul meile rääkinud Poja kaudu.»
	Jumal räägib väga-väga paljudel viisidel. Kas te ütleksite, mis teile meenub Vanast Testamendist kuidas Jumal rääkis siis? Unenäod Joosep, inglite kaudu Aabraham, Jumal kasutab sõnumitoojaid. Häälega Saamuel. Looma kaudu Bileamile. Ilmutused Joosuale, Taanielile.
	Just enne Jeeriko vallutamist ilmus Joosuale Jumala sõjavägede kindral. Joosua küsis: «Kas sa oled meie poolt või nende poolt?» Mida vastas see väejuht? Meil on hea teada, et Jumala saadikud pole tulnud selleks, et olla meie poolt ja teiste vastu, vaid selleks, et teha teatavaks Jumala tahtmine.
	Jumal rääkis väga erinevatel viisidel, ent alati, kui Ta rääkis, mõistsid sõnumisaajad, et see oli Jumal. Tähtis pole see, kuidas Jumal rääkis, vaid see, et Ta rääkis ja inimesed said aru, et Jumal rääkis ning said aru ka seda, mida Jumal ütles.
	Oled sa veendunud, et Jumal räägib tänapäeval oma laste vastu? Kui Jumal räägib, siis Ta räägib nii, et sõnumisaajal ei jää kahtlust selles, et see oli Jumal ning mida Jumal ütles.
	Sageli olen kuulnud sellist rahvalikku arusaama, kus kristlased ütlevad: «Jumal, ma ei tea täpselt, mida teha, aga ma tahan teha seda, mis on õige Sinu silmis. Niisiis, kui olen õigel teel, siis õnnista mind ja kui valel teel, siis peata mind!» Olete kuulnud inimesi nii ütlevat? Ainus probleem selle juures on, et Piiblis ei leidu mingit eeskuju sellisele käitumisele. Kui Jumal tahab, et sa midagi teeksid, siis Ta annab juba ette teada ja on selge, mida Ta ütleb.
	Kuidas on lugu Uue Testamendi ajal? Johannese evangeelium ütleb meile, et Jumala sõna sai lihaks ja elas meie keskel. See oli Jeesus. Jeesus on Jumala sõna ning kes on kohtunud Jeesusega, on kohtunud ka Jumalaga. Seda inimest on Jumal kõnetanud.
	Jünger Filippus ei olnud asja veel mõistnud, kui ta küsis Jeesuselt, et too ilmutaks neile Isa. Jeesus vastas: «Kes mind on näinud, see on näinud Isa... Uskuge mida, et mina olen isas ja Isa on minus.» (Jh 14:9,11).
	Kui Jeesus oma maapealse tegevuse lõpetas, saatis Ta meile teise trööstija, see on Püha Vaim. Nii et alates apostlite tegude päevist kuni tänaseni kõneleb Jumal meile Püha Vaimu kaudu. Jeesus ise ütles: «Kui Tema, tõe Vaim, tuleb, siis juhatab Ta teid kõigesse tõesse, sest Tema ei räägi iseenesest, vaid mida Ta kuuleb, seda ta räägib ja tulevasi asju kuulutab Ta teile. Tema austab mind, sest minu omast Ta võtab ja kuulutab teile.» (Jh 16:13-14).
	On huvitav, kui selgelt öeldakse Jh 16, et Püha Vaim ei tee midagi omal initsiatiivil, vaid Tema ülesandeks on õpetada ja juhatada meid ning tuua meile selgus Jumala tahtmise kohta. Ma lisaksin siia veel kaks kirjakohta, mis räägivad Jumala Vaimu tööst.
	Rm 8 räägib Paulus, et me mõnikord ei tea, mille eest palvetada, ent Jumala Vaim, kes teab, mis on Jumala tahe, tuleb meile appi. Teine koht on 1Kr 2:10 jj. Paulus räägib seal, et «silm pole näinud ega kõrv pole kuulnud seda, mis Jumal on valmis pannud neile, kes Teda armastavad. Aga Jumal on meile selle ilmutanud Vaimu läbi, sest Vaim uurib läbi ka kõik Jumala sügavused!» Paulus läheb edasi, öeldes, et maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala vaimust, pidades seda tobeduseks. Aga vaimulik inimene mõistab selle vaimselt ära!
	Ef 6 räägib meile, et Jumala Vaim kasutab ühte tööriista ja see on Jumala Sõna. Seda nimetatakse mõõgaks. Jumala sõna on elav ja teravam, kui ükski päris mõõk, ütleb Heebrea kiri (Hb 4:12-13) ning see on läbitungiv, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi ning on ühtlasi südame meelsuse ja mõtete hindaja. Jumala Vaim teeb seda tööd, kasutades oma mõõka, Jumala sõna.
	Jumala Vaim kasutab Jumala Sõna, et teha sulle teatavaks Jumala tahe. Kirjutatud Sõna ilma Vaimu ilmutuseta on suretava mõjuga. Kuid koos Jumala Vaimu tööga puudutab see su mõistust, tundeid ja tahet, nii et sa tead, mis on Jumala tahe ning oled ühtlasi võimeline seda järgima.
	On sinu elus olnud niiöelda «vaikuse perioode»? Võib-olla olid ajad, kui Jumal oli väga aktiivselt tegev su elus, aga korraga on taevas kinni ja midagi oleks nagu sinu ja Jumala vahel? Sa ei kuule Jumala häält ja palved otsekui põrkaksid tagasi.
	On muidugi olemas üks kindel põhjus, miks Jumal ei kuule meid, kui me palvetame. Mis põhjus see on? Patt. Kui ma oleks märganud nurjatust oma südames, poleks Jumal mind kuulnud, ütleb psalmist (Ps 66:18). Ja nii on meil alati hea nõuanne neile, kes kurdavad, et nad pole kuulnud Jumalat tükk aega.
	Mõnikord aga oleme me oma vaikuseperioodil läbi võtnud kõik, mis võtta annab, aga ikka on vaikus. Mõni inimene on siis hakkanud arvama, mis probleem see võiks olla. Sageli on tal palju nõuandeid ja nii võib kohutatud inimene minna ränga enesepiitsutuseni.
	Kui sa ei tea, milles on asi, siis ära mõistata. Küsi Jumalalt, milles on asi. Tema võib ainsana öelda, mis toimub. Vaatame ühte lugu Jh 11.
	Marta ja Maarja vend Laatsarus oli haigestunud ja Jeesusele saadeti sõnu, et Ta appi tuleks. Jeesus armastas neid inimesi, kuid teadlikult viivitas tulemisega. See oli vaikus Jeesuse poolt. Iga kord, kui Teda oli kutsutud, Ta oli ka läinud, aga seekord mitte. Ja viimaks Laatsarus suri oma haigusesse. Siis Jeesus arvas, et nüüd on aeg minna ja nad läksid.
	Laatsaruse õed ütlesid mõlemad Jeesusele: «Kui Sina oleksid siin olnud, meie vend poleks surnud!» Täiesti õige! Sest nad teadsid, et Jeesus võib tervendada igast haigusest. Kui Jeesus oleks seal olnud, Ta oleks tervendanud Laatsaruse. Kuid siis poleks nad Jeesusest ka rohkem teada saanud, kui nad juba teadsid Jeesus võib terveks teha.
	Kuid Jeesus tahtis, et need inimesed, ja meie ka, võiksime teada Temast palju rohkem. Jeesus tahtis, et me teaksime, et Tema käes on anda tervis, kuid Ta tahtis, et me teaksime ka seda, et Jeesus on ülestõusmine ja elu!
	Vaikus Jeesuse poolt, see viivitus, polnud mitte tunnus sellest, et Jumal on nad hüljanud, vaid ettevalmistus, et nad võiksid saada suurema ilmutuse, kui neil iial oli olnud!
	Jumal avagu see tõde sinulegi. Kui Ta on vait ja sa oled teinud kõik endast sõltuva, siis oota. Jumal tahab sulle ilmutada suuremaid asju, kui sa seni kogenud oled. Muidugi, kui Jumal ei räägi, siis peame me ikkagi oma vaimuliku olukorra üle vaatama. Patt sinu ja Jumala vahel rikub osaduse ja ja sa võid ülejäänud elu kulutada ootamisele, kuid Jumal ootab, kuni sa korraldad ära oma patu. Js 59 kõneldakse meile, et meie patt küll ei takista Jumalat kõnelemast, Jumal ütleb, et Tema käsivars pole jäänud lühemaks. Kuid Ta on ise otsustanud meid mitte kuulda, ja kui sein on vahel, siis me ei kuule ka Jumalat. Mõnikord võib patt minna nii valdavaks, et see haarab kogu rahva. Nii oli Saamulei päevil ja Jumala kõne oli haruldane neil päevil, öeldakse meile.
	Jeesus ütleb meile veel mittekuulmise kohta väga olulist asja Jh 8:47. Ta ütleb juutidele: «Kes Jumalast on, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule sellepärast, et teie ei ole Jumalast!»
	Me ei «avasta» tõdesid Jumala sõnast. Me ei ime neid välja sulepeast ega ammuta tarkadest raamatutest. Tõde ilmutatakse meile. Kuid me ei saa seda ilma Jumala Püha Vaimu ilmutuseta. Peame mõistma, milline tähtsus on Jumala Sõnal ja Jumala Vaimul, et tuua meid Jumala tahtmisse. Mõnikord ülerõhutatakse ühte neist kahest teise arvel.
	Ma tooksin veel näite oma lapsepõlvest. Me elasime väikeses külas, kus kõik lapsed koos mängisid. Sageli oli kosta vanemate hüüdeid, kes kutsusid oma lapsi koju. Me ei tohtinud nii kaugele minna, et hõikamist poleks kuulda olnud. Ometi me mõnikord läksime. Ja kui ema küsis: «Miks sa ei tulnud, kui ma kutsusin?» oli meil vastus: «Ma oleksin tulnud küll, aga ma ei kuulnud.» Kui elame oma elu nii, et oleme Jumalast kaugel, siis on meil mõnikord tahtmine öelda: «Jumal, ma olen sõnakuulelik küll ja tulen, kui Sa hüüad, aga ma tõesti ei kuulnud...»
	Jumal tahab meiega rääkida ja Ta tahab, et meie osadus oleks Temaga nii hea, et me ei peaks ei meelega ega kogemata minema Tema hääle ulatusest ja kuuldekaugusest välja.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord