Mida tähendab: Kuus päeva tee tööd, siis puhka?

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Õpetuskoosolek, Kehra 9.12.1997
Kasutatud kirjandus: Evangelical Dictionary of Biblical Theology, ed Walter A. Elwell

Oleme jõudnud oma usutunnistuse alaste piiblitundidega lõpusirgele. Täna räägime hingamispäeva pidamisest. Meie alusdokument räägib nii: «Me usume, et nädala esimene päev - pühapäev - on sobilik Jumala teenimiseks. Kristus äratati üles sellel päeval, Nelipüha toimus sellel päeval, samuti algkristlaste jumalateenistused.» (Lk 24:1; Ap 2:1; Ap 20:7)

Nii nagu eelmiste piiblitundide jooksul, loodame ka seekordse teema kaudu kõigepealt Jumalat paremini tundma õppida. Selle kõrval saame ka praktilist kasu igapäevaseks eluks ja Jumala teenimiseks.

Me näeme hiljem, et Jumala Sõna annab meile piisavalt alust võtta nädala esimene päev - pühapäev - selleks, et pühendada see erilisel viisil Jumala teenimisele. Enne veel süvenegem pisut sellesse, mis on Jumalal üldse hingamispäevaga mõttes olnud.

Vana Testamendi viited

Me oleme oma seitsmepäevase nädalatsükliga nii harjunud, et enamasti ei pane me seda tähelegi. Võib-olla on keegi vahel mõelnud, miks seitsmepäevane nädal muude ajaarvamise ühikutega nii hästi kokku ei sobi. Nädalapäevad jooksevad omas rütmis ning kuupäevad teises rütmis, põhjustades mõnikord ebamugavusi ajaplaneerimisel. Ometi jätkab suur osa maailmast seitsmepäevase nädalarütmi järgimist. Tundub, et see sobib inimestele?

Loeme Piibli esimestelt lehekülgedelt (1Ms 2:1-3): «Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud. Ja Jumal lõpetas seitsmendal päeval oma töö, mis Ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis Ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest Ta oli siis hinganud kõikidest oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.»

Käsuõpetuses, millest meile niinimetatud «kümme käsku» tuttavad on, seisab kirjas nii (2Ms 20:8-11): «Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala, hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su lojus ja võõras, kes su väravais on! Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja Ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.»

• Hingamispäevaga seitsmepäevane nädalarütm toob esile meie sõltuvuse Jumalast. Me oleme osa Jumala maailmast, mille Jumal on inimestele «üle andnud lõpetamata olekus», ka meile on siin midagi teha jäetud. Kuid meie ei hoia seda maailma üleval oma tööde, talituste ja tegemistega. See, et me võime oma ajalikud talitused üheks päevaks jätta, näitab, et me ikka veel sõltume Jumalast. Need, kes püüavad elada oma jõule toetudes, ei saa muidugi hetkekski tööd ega talitusi katkestada, sest nende maailm kukuks siis kokku, kui nad oma «õla alt võtavad».
• Seitsmepäevane nädalarütm on üldine kogu Jumala loomingule, kuid see tähendas juudile enamat. Käsuõpetuses manitseti Iisraeli lapsi pidama Jumala hingamispäeva, sest Jumal oli Iisraeli Egiptuse orjusest vabastanud. Iga nädal pühitses Jumal hingamispäeva ja Jumala rahvas koos Temaga, sellega meenutati Jumala päästvat tööd läbi aegade pidevalt. Hingamispäev pidi olema märgiks Jumala ja Iisraeli rahva vahel kõigiks sugupõlvedeks. Jumal pühitses hingamispäevi ning sellega ühtlasi oma rahvast, kes hingamispäevi pidas (2Ms 31:12-17).
• Hingamispäev on puhkuseks, igapäevane töötegemine sinna ei sobi. Oma talitused pidid peatama kõik - nii vabad kui orjad, isegi loomad. Isegi sellistel pakilistel ja hooajalistel töödel nagu künni- ja lõikuseajal tuli puhkuseks aega võtta (2Ms 34:21). See nõuab meilt Jumala usaldamist rohkem, kui lihtsalt pühapäeval kojujäämine. Seitsmendal päeval puhkuse võtmine tähendas seda, et mõningad vältimatud tööd sai varem ära teha (2Ms 16:5,23).
• Hingamispäeva pidamine tähendab enamat kui töö peatamine või päeva otsa voodis lesimine. See on aeg, et tunda rõõmu Jumalast. Hingamispäeva pidamise juures on küll oluline töö peatamine, kuid sellel on eesmärk, mille avab meile Js 58:13-14 : «Kui sa hingamispäeval peatad oma jalga ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks, Jehoova püha päeva austusväärseks, ja austad seda, ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu, siis sa tunned rõõmu Jehoovast: Mina sõidutan sind üle maa kõrgendike ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga!» Prohvet püüab edasi anda mõtet, et hingamispäeval on kohane tõmbuda tagasi enese eest hoolitsemises ja oma vajaduste täitmise taotlemises ning pöörata rohkem tähelepanu Jumalale. Selle juurde kuulub ka eriohvrite toomine, nagu nähtub 4Ms 28:9-10.

Uue Testamendi viited

Evangeeliumid tunnistavad mitmel korral, et Jeesus tekitas inimestes küsimusi seoses hingamispäeva pidamisega. Kord jalutasid jüngrid läbi viljapõllu sünagoogi poole ja katkusid nälja pärast viljapäid ning sõid (Mt 12:1-8), seejärel tegi Jeesus otse juutide kogudusekojas terveks invaliidi (Mt 12:9-14). Mõlemad juhtumid ärritasid varisere väga. Ühes teises kogudusekojas oli samasugune vahejuhtum küürus naisega (Lk 13:10-17) ning ühe variseri kodus vesitõbisega (Lk 14:1-6), kelle Jeesus parandas hingamispäeval. Lisaks sellele invaliidi tervendamine Betsaida tiigi ääres (Jh 5:1-8) ja pimedana sündinud mehe tervendamine (Jh 9).

Näib, et Jeesus «tekitas» teravaid situatsioone hingamispäeva ümber teadlikult. Judaistlik käsitlus oli moonutanud hingamispäeva mõtte. Inimesest oli saanud hingamispäeva ori, Jeesus pidi välja tooma tõe, et hingamispäev on loodud inimese pärast, mitte inimene hingamispäeva pärast (Mk 2:27) ning Jeesus Kristus on hingamispäeva Issand.

Jeesuse tervekstegemised hingamispäeval näitavad eriti kujukalt mõtet, mida Jumal oli selle päevaga algselt silmas pidanud - heategemine inimestele. «Kui teil kukub lammas auku hingamispäeval, eks te tõmba teda sealt välja?» küsis Jeesus variseridelt. Sellega olid variserid nõus - aukukukkunud lammas tuleb välja tõmmata hingamispäevast hoolimata, sest looma elu on ohus. «Kui suur vahe on nüüd inimese ja lamba vahel!? Sellepärast sünnib küll head teha hingamispäeval!» (Mt 12:11-12).

Apostliteloost on näha, et kristlus, mis levis esialgu juutide keskel, jäi juutide sabatile ustavaks (Ap 13:14-44; 15:21; 17:2; 18:4). Paulus järgis nähtavasti juutlikku hingamispäeva oma põhimõtetest lähtuvalt kui ka misjonieesmärgiga, sest tema töö algas reeglina juutide juurest. Tundub, et Paulus ei pannud kristlaseks saanud paganatele kohustust juutliku tava kohaselt hingamispäeva pidada. Mida enam kristlus eraldus juutlusest, seda enam hakkas domineerima juutliku laupäeva (ehk nädala viimase päeva) pühitsemise asemel kristlik pühapäeva (nädala esimese päeva) pühitsemise tava.

Milline päev?

Kuni Seitsmenda Päeva Adventistide väljailmumiseni möödunud sajandi keskpaigas olid kristlased rahul pühapäeva pühitsemisega. Mitmete ebaõnnestunud maailmalõpu ennustamise katsete järel tekkinud liikumine hakkas eriliselt rõhutama vanatestamentlikke seadmisi, sealhulgas hoolikat hingamispäeva pidamist. Selline rõhuasetus on pannud kristlasi küsima, milline päev on Jumala teenimiseks sobilik.

Kõigepealt peab märkima, et päevade loendus ja nimetamine on iseenesest kokkuleppeline küsimus. Me ei saa täpselt teada, kas meil täna kehtiv laupäev oli samamoodi laupäev ka näiteks Jeesuse ajal. Seepärast ütleb ka Paulus, et mõni arvab üht päeva paremaks teisest, teine peab kõik päevad ühesuguseks - oluline, on et tähelepanu keskmes oleks Issand isiklikult (Rm 14:5-6).

Näib, et algkoguduses ja eriti mittejuutidest kristlaste seas hakkas aja jooksul üha suuremat rolli mängima nädala esimene päev. Jeesus tõusis surnuist üles nädalal esimesel päeval (Mt 28:1; Mk 16:2; Lk 24:1; Jh 20:1) ja nelipühasündmus toimus nädala esimesel päeval (Ap 2:1; 3Ms 23:15). Troas (Ap 20:6-7), Korintoses ja Galaatia kogudustes (1Kr 16:1-2) toimusid kristlaste jumalateenistused nädala esimesel päeval. Varajaste kirikuisad kirjutised kinnitavad seda veelgi tõhusamalt. Kas siis pühapäev on õigem päev?

Küsimus õigest päevast pole arvatavasti üldse õige küsimus. Kaks kirjakohta tahaksin siia lisada.

«Ent nüüd, kus te olete Jumala ära tundnud, või õigemini, Jumal on teid ära tundnud, kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algjõudude poole, mida te jälle tahate uuesti orjata? Te arvestate päevi ja kuid ja aegu ja aastaid. Ma kardan,» ütleb Paulus, «et ma teie kallal ehk asjata olen vaeva näinud.» (Gl 4:9-11)

«Sellepärast ärgu ükski mõistku kohut teie üle sööma või jooma ja pühade või noorkuu või hingamispäevade pärast, mis on vaid tulevaste asjade vari, kuna ihu on Kristuse oma. Ärgu siis teie võiduandi teilt riisugu ükski, kellele meeldib alandlikkus ja inglite austamine ning kes tungib sellesse, mis ta nägemuses on näinud, lastes ilmaasjata ennast täis puhuda oma lihaliku meele poolt, ja kes ei pea kinni peast, kelles kogu ihu kokku liidetakse ja koos hoitakse kõõluste ja sidemete abil ning kasvab Jumala poolt seatud kasvamist. Kui te nüüd ühes Kristusega olete surnud maailma algjõududele, miks te siis, nagu elaksite maailmas, lasete endile teha määrusi: «Ära puuduta! Ära maitse! Ära katsu käega!» - seda, mis kõik on määratud kadumisele kulutamise teel - inimeste käskude ja õpetuste järgi? Sel kõigel on küll tarkuse nägu omatehtud jumalateenistuse, alandlikkuse ja ihu kurnamise tõttu, aga mis on ilma erilise väärtuseta ja mis sünnib liha rahuldamiseks. Kui te nüüd ühes Kristusega olete surnuist üles tõusnud, siis otsige seda, mis on ülal, kus Kristus on istumas Jumala paremal käel. Mõelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal!» (Kl 2:16-3:2)

Kokkuvõtteks

Hingamispäeva pidamine ei tähenda täpset aegade arvestust ega karmi regulatsiooni küsimustes, mida täpselt teha tohib ja mida ei tohi. See tuletab meile meelde, et maailm ei kukugi kokku, kui peatame hetkeks oma rügamise, sest Jumal hoiab seda alles. Hingamispäev tuletab meelde, et maailmas on tähtsamaid asju, kui ajalik toimetamine ning elatise hankimine.

Tõsta nina oma tähtsate paberite kohalt, pühi higi palgelt, aja väsinud selg sirgeks ning tuleta meelde, et Jumalalt tuleb kõik hea and - ka see, et sa üldse suudad ja saad midagi teha. Usalda Jumalat, et Tema on võimeline täitma kõik vajadused - nii füüsilised, hingelised kui vaimulikud, sina otsi esmajärjekorras Tema riiki, siis kõike muud antakse sulle peale selle.

***

Tahan lõpetuseks tänada teid, kes olete olnud ustavad õppima koos minuga. Nende piiblitundide ettevalmistamine on olnud nauding minule, sest olen kogenud, kuidas Jumala sõna on minule uutes perspektiivides avanenud. Mul on olnud mugav seda ka teile jagada, sest olen kogenud samasugust janu ja igatsust Jumala sõna järele ka teie poolt. Loodan, et sellest, mida siin oleme koos vaadanud, on ka teile kasu olnud.

Sellega oleme oma usulausetele pühendatud piiblitunnid ammendanud. Kui Jumal lubab, siis tahan kevade poole asuda uue sarja kallale, milles pöörame tähelepanu nendele usuelu momentidele, mida me oma koguduse elus olulisemateks peame.

Jumal õnnistagu teid!

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee