|
|
Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik ja kristlik vanglatöö |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik
EKEK alustas oma tööd Eestis 14. septembril 1996. seoses Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikuhoone sisseõnnistamisega. Sellega seoses konfirmeeriti ka peapiiskop Howardi (Jacksonville, Florida, USA) poolt viis esimest liiget. EKEK töö algus on seotud USA-st naasnud Heigo Ritsbeki nimega. 1996. aasta lõpus ühinesid EKEK-ga mitmed «Uue Elu» kogudused, kes varem moodustasid Eesti Evangeelsete Karismaatiliste koguduste Liidu.
EKEK peab oma eesmärgiks liturgilis-sakramentaalse, evangelikaalse ja karismaatilise konvergentsiliikumise tutvustamist Eestis. EKEK peamine teenimisviis on Kristuse kuulutamine jumalateenistuste kaudu.
EKEK-ga seob end 22 kogudust või gruppi, mis asuvad peamiselt Tallinna ümbruses, Lääne-Virumaal ja Põlva maakonnas.
Kristlik vanglatöö algas sõjajärgses Eestis 1988. aastal. Tegutses mitu väikest rühma. Eesti Kristliku Liidu halastustoimkonna tööst kasvas välja Kristliku Ühenduse Õiguslike Hälvetega Noorukite Sotsiaalse ja Psühholoogilise rehabilitatsiooni Keskus (1989), mis omakorda sai aluseks EELK ja EKN eri uskkondi ühendavale Kriminaaltöö Keskusele (1990) ja Eesti Kristliku Ühenduse Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusele (1993). Nende asutuste kaudu toimub vangide, vabanenute, aga ka kuritegevuse ohvrite vaimulik teenimine.
Kriminaaltöö Keskus tegutseb EELK ja EKN volitustega, selle põhiülesandeks on vaimulike ja vabatahtlike töötegijate ettevalmistamine vanglatööks, nende atesteerimine ja töö koordineerimine. Leping on sõlmitud (1994) 14 vaimuliku ja ilmikuga, on peetud seminare, mille lõputunnistus tagab sissepääsu tööks kinnipidamsasutustes. Kinnipidamiskohtade Amet aktsepteerib ka mõningate teiste organisatsioonide volitusi, kes põhiliselt vahendavad välismaiste gruppide külastusi. Kriminaaltöö Keskus kuulub Põhjamaade, Euroopa ja Rahvusvahelisse Vanglavaimulike Assotsiatsiooni, teeb koostööd inimõigusi kaitsvate organisatsioonidega ning osaleb vanglareformi läbiviimisel Eestis.
Esimene palvela avati 1989. aastal Viljandi noortekoloonias, järgnesid Rummu kolmas (1990) ja teine tsoon (1991). Praegu on vähemalt «usulisteks talitusteks eraldatud ruum» kõigis vanades (6) vanglates ja eeluurimisisolaatorites (2). Teenistusi püütakse pidada regulaarselt vähemalt paar korda kuus. Igal kinnipeetaval on õigus kokku saada oma uskkonna vaimulikuga.
Vanglates on toimunud ristimisi ja laulatusi. Matuseid ei peeta, sest vanglas hukkunu põrmu omastele tavaliselt välja ei anta, surmamõistetute puhul on see koguni seadusega välistatud. Toimunud on hingehoidlikke vestlusi surmamõistetutega. Tavalisemad teenimisvormid on jumalateenistused, piiblitunnid ja leeriõpe.
Vanglavaimulikud ei allu otse vanglate administratsioonile, Kriminaaltöö Keskuse ja Kinnipidamiskohtade ameti koostööd reguleerib leping. Kriminaaltööd finantseerib riik vähesel määral, enamus toetusest tuleb annetustest, kirikute ametlikest eraldistest või sihtannetustena välismaalt.
Ülevaade koostatud Tiiu Aasmäe artikli põhjal.
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee