|
|
Eesmärgid vallandavad energia |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Prohvetlike sõnumite lihtsaim ja selgeim vorm DAWN-i (Discipling A Whole Nation - kogu rahva jüngriteks tegemine) programmis on rahvuslike eesmärkide püstitamine jüngrite tegemiseks ning koguduste paljundamiseks. Niisugused eesmärgid selitavad uurijate andmed ning Issanda sõnumi selgeks, mõistetavaks nägemuseks, mida on võimalik hõlpsasti edasi anda. Eesmärgid ajendavad Jumala rahvast võtma endale ülesandeid, mida varem poleks uneski teostatavaiks peetud.
See on üks oluline DAWN programmi aluskivi:
Eesmärkide püstitamisega tekib nn «Nehemja efekt». Kui Jeruusalemmas elavatele Iisraeli lastele sai selgeks nägemus müüride ja väravate taastamisest, asusid nad õhinal tööle. Linnapööbel, kes oli varem rahuldunud püherdamisega lüüasaamise ja enesehaletsuse poris, lõi nüüd energiliselt kaasa grandioosses ülesandes, mis oli paistnud ülejõukäivana. Nüüd aga terendas neil vaimusilmas pilt lõpptulemusest ning nad püüdsid kõigest jõust seda saavutada.
«Põhjustel, mida ma täielikult ei mõista,» kirjutab Peter Wagner, «vallandub positiivsete eesmärkide püstitamisega mingi vägi, mis muidu on varjusurmas. Ehkki ma ei suuda seda seletada nii hästi kui sooviksin, on see piibellik põhimõte, mida Jumal näib respekteerivat.
Eesmärkide püstitamine on tänapäeva vaste piibellikule usumõistele, ilma milleta on võimatu olla Jumalale meelepärane (Hb 11:6). Mis on usk? «Usk on veendumus selles, mida ei nähta.» (Hb 11:1). Nähtamatud asjad on muidugi tulevased. Veendumus tuleviku suhtes tekibki siis, kui me kanname usu sinna üle (püstitame eesmärgi)...»
Kaalukaid tõendeid selle toetuseks, et Jumal respekteerib eesmärkide püstitamises väljenduvat usku, on leitud kogu maailmast. Üks juhuslikult valitud näide Burundist Kesk-Aafrikas. Ühe sealse uskkonna juures töötav misjonär ütles, et nende kasv oli praktiliselt peatunud. 1964-1974 olid nad kasvanud kõigest 28%, mis vastab vaid 2%-le AAGR (Average Annual Growth Rate - aasta keskmine kasvuprotsent).
Kuid ühel koguduse kasvu seminaril, mida juhtis Vergil Gerber, seadsid nad sihiks kasvada järgmise viie aasta jooksul kümme korda kiiremini. See innustas uskkonda sedavõrd kuulutama ja kogudusi rajama, et tolle ajaga kasvasid nad tegelikult 20 korda kiiremini kui eelmisel kümnendil.
Kui pastor Paul Yonggi Chol Koreast oli 1958. aastal oma «koguduses» 4 liiget, püstitas ta eesmärgiks 30. See saavutatud, seadis ta järgmiseks 50. Kui 1974. aastal polnud tal enam mitte 30, vaid 30 000, muutus tema järgmiseks eesmärgiks 50 000 liiget 1980. aastaks, mille ta kogudus tegelikult ületas kahekordselt! Nüüd on tema kogudus oma poolemiljonilise liikmeskonnaga suurim maailmas.
Selle peadpööritava kasvu kohta ütleb Cho järgmist: «Eeltingimus number üks koguduse tegelikuks - piiramatuks - kasvuks on püstitada eesmärgid.»
CMA (Christian and Missionary Alliance - kristlaste ja misjonäride ühendus) oli kasvanud oma esimesest kogudusest 1899. aastal 500 koguduse ja umbes 25 000 liikmeni 75 aastaga. Seejärel seadsid nad sihiks lisada 400 kogudust ja 40 000 liiget vaid viie aastaga.
Selle saavutamiseks pidid nad teostama oma uskkonnas hulgaliselt muudatusi. Nad moodustasid uued komiteed ja koostasid uued õppeprogrammid. Nad rajasid sadu palvegruppe. Nad seadsid finantseesmärgid ja töötasid välja kavad nende saavutamiseks. Nad hakkasid avaldama igakuist sõnumilehte oma koguduste innustamiseks ning edusammudest teatamiseks. Nad seadsid sisse statistikaosakonna, mis pidi koguma, tõlgendama ja avaldama statistilisi andmeid. Nad määrasid igale kogudusele ülesandeks rajada oma eesmärgid, samuti komiteed seminaride, palvegruppide ja rahahankijate tegevuse kooskõlastamiseks.
Kõige selle tulemus oli soodsa kasvuõhkkonna kujunemine CMA Filipiinide töö igas valdkonnas. Harjumuslik vastuseis muudatustele võideti. Pastorid, kes algul selle plaani välja naersid, muutusid kirglikeks poolehoidjateks. Näivalt ületamatutest probleemidest saadi jagu kogu riigi ulatuses. Magav hiiglane oli üles äratatud ning kannustatud üha vastuvõtlikemate filipiinlaste võitmiseks Päästjale.
Ilma nende äärmiselt pingeliste eesmärkideta poleks kuulutamise ja koguduste rajamise intensiivistamiseks hädavajalikke muutusi kunagi ette võetud. Ent tänu eesmärkidele ning nendest tulenevatele sunnitud muudatustele toodi vaid viie aastaga Kristuse juurde ja kohalikesse kogudustesse umbes 32500 inimest rohkem, kui oleks suudetud senise kasvu jätkudes.
Veel enam, tänu mainitud programmi edukusele on nad püstitanud uusi ja pingelisemaid eesmärke. Praegu on teoksil programm nimega «2-2-2». Selle abil tahetakse kasvada kahe miljoni liikmeni 20000 koguduses aastaks 2000. Kui nad peaksid selle eesmärgi saavutama, on nad ületanud oodatava 25-aastase juurdekasvu umbes 1,9 miljoni pöördunud liikmega.
Issand ei õnnista ilmselt neid, kes püstitavad eesmärke kõrkuse, kadeduse või poliitilise profiidi ajel. Ometi näib, et eesmärkide seadmine on piibellik põhimõte, mis tõesti vallandab tohutu energia ja väe suureks edukäiguks jüngrite tegemisel ning koguduste paljundamisel.
Eesmärkide püstitamine DAWN-is toimub tegelikult mitmel tasandil. Rahvuslikul DAWN-i kongressil esitatakse, arvustatakse ja lõpuks kooskõlastatakse vastav eesmärk.
Enne kongressi lõppu kohtuvad omavahel uskkondade ja parakoguduslike gruppide juhid ja koostavad esialgsed eesmärgid oma organisatsioonile. Sageli kutsutakse seejärel uskkonna piirkondlikke ja isegi üksikkoguduste juhte üles oma eesmärke püstitama.
Niisugune sihiseadmine võib olla kogu riigi jüngriteks tegemise kasvu tegur. See võib olla väljundiks selgele ja jõulisele nägemusele, ilma milleta rahvas muutub üleannetumaks (Õp 29:18). See võib olla väljundiks usule, ilma milleta on võimatu olla Jumalale meelepärane (Hb 11:6).
Kui üldine eesmärk on õigesti mõistetud ja seatud, võib ta olla prohvetikuulutus Jumala rahvale selles riigis. Rahvuslik eesmärk võib olla ühendavaks jõuks Kristuse ihus. See võib aidata Ihul kõiges oma mitmepalgelisuses hakata end ühtseks pidama ja üksmeelselt tegutsema.
Kuna me oleme Kristuse ihu ja igaüks omast kohast tema liikmed (1Kr 12:27), ei suuda me teostada isegi murdosa oma potentsiaalist, kuni me ei toimi kooskõlastatult kui ühe ihu liikmed.
Veel enam, terve rahva jüngerdamise kindel, arvuline eesmärk pakub tõhusat ja praktilist lahendust murele oma rahva ja isamaa pärast. See annab väljundi John Knoxi meeleheitehüüdele: «Anna mulle mu isamaa, või ma suren.»
Tõesti, rahvusliku eesmärgi püstitamine võib anda aluse ja suuna iga antud riigi uskkonna, koguduse ja parakogudusliku ühenduse igale teenimisharule.
Samal ajal pole rahvuslik eesmärk mingi imeravim või antud rahva jüngerdamise muude vaimulike ja praktiliste ülesannete lahendus. Kui aga kõik muud osised on paigas, võib rahvuslik eesmärk osutuda protsessi käivitamise ja säilitamise katalüsaatoriks. See on oluline, kuid mitte ainuke osis.
Seda protsessi ilmestab viis, kuidas oma rahvuslikud eesmärgid püstitasid kristlased Salvadoris.
Esiteks tahtsid Salvadori kogudustejuhid püstitada eesmärgid, millel oleks ajalooline tagapõhi ja tähendus. Nad otsustasid seetõttu seada lühi-, kesk- ja pikaajalised sihid, mille usurahvas võiks kiiresti omaks võtta. Lühiajaline eesmärk oli 1990, kümnendi lõpp. Keskmine eesmärk oli 1996, protestantlike misjonäride Salvadori saabumise sajas aastapäev. Pikaajaline eesmärk oli aasta 2000, sajandi ja teise aastatuhande lõpp pärast Kristust.
Teiseks, eesmärgid pidid olema mõistlikud ja saavutatavad. Liiga kõrge eesmärk olnuks heidutav ja röövinuks iseendalt mõtte. Liiga madal eesmärk aga pärssinuks inimeste Kristuse juurde toomise kiirendamiseks vajalikku indu ja kujutlusvõimet.
Kolmandaks, eesmärgid tuli seada vastavusse inimeste suhtelise vastuvõtlikkusega. Majanduse, poliitika, piirkondliku sõjategevuse ja rahutuste ning katoliku kiriku languse mõjul näisid inimesed kõigilt elualadelt ja sotsiaalseilt tasandeilt muutuvat evangeeliumile avatuks. Sündmus, mis rahva vastuvõtlikkust suuresti süvendas ning ristikogudust oma tohutute võimaluste ärakasutamisele kannustas, oli 1986. aasta võimas maavärin. Eesmärgid tuli püstitada arvestades lõikust, mis oli silmanähtavalt valminud.
Neljandaks, sihte tuli seada täitmata ülesande valguses. Umbes 20 % Salvadori elanikkonnast võis lugeda evangeelseteks usklikeks. See on paljude standardite järgi kõrge, kuid sellega jääb ju ometi 80% karja hulgast välja. Palju maad oli vallutatud, aga ka väga palju maad oli jäänud vallutamata (Jo 13:1).
Viiendaks, juhtidel soovitati seada sihte nii Salvadori enda kui ka teiste sarnase arengukäiguga riikide minevikukogemuste valguses. See tõstis tunduvalt riigi kõigilt uskkondadelt kogutud andmete väärtust.
Saadud andmeid võib analüüsida mitmeti. Siinkohal muutub sihiseadmine kunstiks ja sügavalt vaimulikuks tegevuseks.
Salvadori ristikiriku juhid avastasid kiiresti ammuse tõe: andmed ei tundu ealeski olevat täielikud või isegi mitte tingimata täpsed. Olemasolevat infot peab üha töötlema ja töötlema, et leida sobiv lähenemisviis.
Isegi niisuguste katkendlikuvõitu andmete põhjal, mida suutis koguda uurija Bernardo Salcedo, DAWN Ministries misjonär, võib teatud kindlusega väita, et ristikogudus oli viimased viis aastat kasvanud kogu riigis väga hea 11% AAGP-ga
Veelgi raskem oli tuvastada, et viimased kolm aastat oli AAGP langenud 7,7%-le. Pealegi oli see suuremates uskkondades, mis moodustasid ristikirikust lõviosa, langenud 5,6 ja 7%-ni.
Seega võis üldjoontes öelda, et ristikirik võis kiidelda vaimustavate kasvuaastatega, kuid nüüd oli saabunud aeglasema juurdetuleku ajajärk. Sellega tuli arvestada üldrahvalike eesmärkide püstitamisel. Samal ajal mõningaid uskkondi, mis kasvasid endiselt suurepäraste ja koguni hämmastavate 15-25% AAGP-ga. Lisaks tekkis pidevalt juurde uusi uskkondi, kelle esialgne kasv oli peadpööritav. See näitas, et veel palju vilja on lõikuseks valmis.
Juhid vaagisid ka Filipiinide ja Guatemaala, sarnase arengukäiguga riikide ja koguduste kogemusele. Tõdeti, et sellal kui Filipiinide ristikirik oli suutnud säilitada 10% AAGP tosina aasta jooksul, ei suudetud Guatemaalas oma kavandatud 17% AAGP veel saavutatud.
Need andmed sillutasid teed pingelisele, kuid siiski saavutatavale eesmärgile või eesmärkidele kogu rahva jaoks.
Kuuendaks, tuli seada sihid, mis oleksid lihtsad ja selged. Et DAWN-liikumine leviks ja hoogustaks suure misjonikäsu lõpuleviimist Salvadoris, pidid need olema kergestiseletatavad ja meeldejäävad.
See vajas tõsisemat uurimist ja andmete igakülgset vaagimist. Koostati uute koguduste, koguliikmeskonna ja evangeelsete usklike eeldatavad kasvudiagrammid nii 11, 12, 13 kui ka 14% AAGP puhuks. See nõudis pingelist arvutamist ja arvutulpade koostamist.
Viimaseid seejärel analüüsiti, leidmaks eesmärgid, mis oleksid nii ajalooliselt mõttekad, saavutatavad, inimeste vastuvõtlikkuse, täitmata ülesande ja möödaniku kogemustega arvestavad kui ka lihtsad ja selged.
Kui juhid olid need punktid läbi võidelnud, selginesid lõpuks sihid, mis näisid rahuldavat kõiki tingimusi. Leiti, et 12% AAGP juures - mis oli nii raske kui saavutatav - tõuseks Salvadori evangeelsete usklike protsent koguelanikkonnast 29,5%-le 1990. aastaks, 50,5%-le 1996. aastaks ning 74%-le 2000. aastaks.
Täpsust kahjustamata ümardati need arvud 30% 1990. aastaks, 50% 1996. aastaks ning 75%-ni aastatuhande lõpuks.
Kõrvuti sihtidega liikmeskonna ja evangeelsete usklike osas seadsid nad selle ka rajatavate koguduste arvule. See nõudis sama 12% AAGP ning paistis parima meetodina vastava protsentuaalse osatähtsuse saavutamiseks rahvastikust.
Kui Salvadori DAWN-i - nimetatud Despertar87 (Ärkamine) - täitevkogu niisugusest lahendist kuulis, tundis ta selles otsemaid ära eesmärgi, millele Issand neid kutsus.
Kui mainitud lahendit ja eesmärke endid tutvustati Despertari kongressil 1987. aasta lõpus, leidsid need kohest heakskiitu, mis väljendus rõõmustuses ja aplausis. Delegaadid olid tulnud kongressile suure sisemise sunniga kuulutada oma kitsikuses rahvale Kristust. Tunnetati niisugust üksmeelt, nagu seda nende juhtide meelest senini keegi polnud tundnud. Paljud tunnetasid rõõmuga õhusrippuvat ärkamist.
Nüüd olid siis ristikogudusel eesmärgid, mida usuti pärinevat Issandalt. Nüüd teadsid nad selgesti, mida teha tuleb, ning asusid tegema kõike, mis iganes vaja oma uute eesmärkide saavutamiseks. Nad olid ilmutanud usku Issanda tahtesse ning tundsid joovastust ja juubeldust.
Taaskord vallandas eesmärkide leidmine ja püstitamine oma rahva jüngerdamiseks tohutu energia. See võimas DAWN-i aluskivi ülejäänud 11 kõrval aitas võimsasti edendada kogu selle Kesk-Ameerika riigi jüngerdamist.
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee