Piiblikooli loengu konspekt Uue Testamendi ülevaade - Apostlite teod

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

• Apostlite teod ja algkogudus
• Rooma keisririik
• Hellenistlik kultuur, valitsevad religioonid ja filosoofiad
• Apostlite teod
  • Autor
  • Aeg ja koht
  • Eesmärk ja omapärad
  • Struktuur
  • Ülevaade peatükkide kaupa

Kursuse plaan

• Sissejuhatus
• I osa: Jeesus ja evangeeliumid
• II osa: Apostlite teod ja algkogudus - see dokument
• III osa: Paulus ja epistlid
• IV osa: Teised kirjad ja apokalüpsis

Apostlite teod ja algkogudus

Liikudes UT ülevaates Jeesuse isikult, eluloolt ja tegevuselt edasi apostlite ja algkoguduse radadele, tuleb meil tähele panna veelgi laiemat ajaloolist ja geograafilist konteksti. Jeesuse maapealne tegevus jäi Palestiina alade piiresse, kuid algkogudus laienes UT ajal praktiliselt kogu Rooma impeeriumi territooriumile ja tõenäoliselt enamgi.

Rooma keisririik

Rooma keisririik oli UT ajastu domineeriv sõjaline ja poliitiline jõud. Rooma riik oli suhteliselt liberaalse ülesehitusega, andes kohalikele valitsejaile nii palju vabadust ja volitusi, kui vähegi võimalik. Rooma riigi ajalugu on pikk ja keeruline, vaatame üksnes väga lihtsustatud ülevaadet arengutest enne UT ja UT ajal, keskendudes valitsevatele keisritele.

Rooma riigi alade suureks ühendajaks oli Julius Caesar, suurepärane väejuht ja administraator, kes tegutses 40-tel aastatel viimasel eelkristlikul sajandil. Poliitiliste intriigide tagajärjel ta mõrvati ning kümmekonna aasta jooksul üritasid mitmed rivaalid võimu enda kätte saada. Sellest võitlusest väljus keiser Octavianus, UT lehekülgedelt tuntud kui Augustus, ta valitses 27 eKr - 14 AD. Tema ajal saavutas Rooma riik stabiilsuse ja levis praktiliselt kogu Vahemere kallaste aladele.

Vaatame järgmisi keisreid ülevaatlikult tabelis:

Paljude ajaloolaste arvates oli esimese sajandi Rooma keisririik evangeeliumi leviku seisukohast parim lahendus. Kuigi tingimused ei olnud «ideaalsed», valitses tolle ajastu kohta küllaltki kaua rahulik ja stabiilne sõjalis-poliitiline olukord, mida ajaloolased nimetavad pax romana. Vahemere kallastel kõneldi laialdaselt kreeka keelt, sotsiaalsed tingimused ja teedevõrk võimaldasid suhteliselt ohutut reisimist keisririigi piires. Kristlaste vastu ei olnud Rooma riik sugugi nii sõbralik. Võib-olla oligi hea, et muidu nii sünkretistlik rooma religioon ei kannatanud välja kristlaste absoluutset ja kompromissitut Jumala-usku. Muidu oleks algkogudus sulanud riiklikult tunnustatud usundite kirjupildis ja kadunud koos Rooma riigiga ajaloo areenilt.

Hellenistlik kultuur, valitsevad religioonid ja filosoofiad

Territoriaalselt, sõjaliselt ja poliitiliselt valitses keisririiki Rooma. Aleksander Suure ajast pärinev hellenistlik kultuur aga ei kadunud riigist ka siis, kui roomlased ülemvõimu saavutasid. Kuigi roomlaste emakeel oli ladina keel, ei mõistetud seda kogu keisririigis. Küll aga osati kreeka keelt, mille abil käis kaubandus ja mis oli kultuuri kandjaks.

Hellenistlik kultuur on linnade kultuur. See tootis massis sulanud üksikisikuid, kes sageli kaotasid personaalse isikupära ja elu tähendusrikkuse (isegi vabad kodanikud, orjadest rääkimata).

Hellenism oli hea pinnas religioossele sünkretismile, kreeka ja rooma jumalused elasid rahulikult kõrvuti, sageli arvati, et ühtedel ja samadel jumaluste on vaid erinevad nimed. Suure keisririigi eri osades viljeletud religioone sulatati meelsasti ühtsesse praktikasse, mille kohaselt oli olemas ühtne vaimu-reaalsus ja palju erinevaid väljendusviise. Üksnes kristlik eksklusiivne jumalapilt ei sobinud sellesse...

Kõrvuti religiooniga mõjutas inimeste mõtlemist filosoofilised õpetused, mille võib kokku võtta kolme suurema koolkonna alla.

Stoitsism

Stoitsism oli Pauluse ajal populaarne maailmavaade, sarnane panteistliku materialismiga. Stoikud uskusid saatusesse. Inimene ei suuda maailma kontrollida, seepärast tuleb endale tee leida liialdusi vältides kesktee. Stoik ei lase end tunnetel mõjutada, ta arvab, et maailm veereb oma ettemääratud rada. Ei ole head ega kurja, on vaid õige käitumine. Kui inimene õpiks ära, mis on õige, siis ta ei teeks midagi paha. Stoikud ise käisid rangete eetiliste reeglite järgi (need pidid siis maailmaloogikaga kooskõlas olema ja tagama minimaalsete probleemidega maailmast läbimineku), kuid nende katsed parandada maailma olid määratud läbikukkumisele.

Künitsism

Sellele filosoofilisele suunale pani aluse Sokratese sõber Antisthenes 5 sajandil eKr. Küünikud rõhutasid isiku teo- ja sõnavabadust. Nende arvates seisnes elamise kunst selles, kui inimene oli maksimaalselt vaba kõigist välispidistest piirangutest, näiteks nagu traditsioonid ja institutsioonid. Igasugused eetilised piirangud oli nende arvates naeruväärsed.

Skeptitsism

Skeptikud arvasid, et igasugused teadmised ammutatakse kogemustest, aga kogemused on igal inimesel teadagi erinevad. Nii pole nende arvates olemas objektiivset teadmist ega ammugi kõigi jaoks kehtivat tõde.

Apostlite teod

Autor

Apostlite tegude raamat viitab eelmisele teosele. Piibliuurijad on üsna üksmeelsed, et antud raamat on Luuka evangeeliumi järg. Evangeeliumi ja selle järje autoriks on siis Luukas, apostel Pauluse reisikaaslane, arst (Kl 4:4). Sama autori poolt räägivad sarnane pühendus raamatu alguses ning sarnane stiil ja sõnavara.

Apostlite tegude autor kasutab lugu jutustades aeg-ajalt «meie» vormi, justnagu reisiks ta koos Paulusega. Teised reisikaaslased (Timoteos, Siilas, Tiitus) ei sobi loogilisi võimalusi kõrvutades sellesse reisikaaslase rolli, jääb üle Luukas.

Aeg ja koht

Apostlite tegude raamatu kirjutamise aeg sõltub sellest, kuidas on paika pandud Luuka evangeeliumi kirjutamise aeg. On väga tõenäoline, et Apostlite tegude raamatut ei kirjutatud hiljem, kui 60-te aastate alguses, kui Paulus oli Roomas koduarestis. Vastasel juhul oleks autor lisanud sinna muidki üksikasju Pauluse edasisest käekäigust.

On veelgi raskem oletada, millal Luukas Apostlite tegude raamatu kirjutamist alustas. On usutav, et ta tegi seda pärast evangeeliumi kirjutamise lõppu. Mõned piibliuurijad arvavad, et Pauluse ütlus «minu evangeelium» (Rm 2:16; 16:25; 2Tm 2:8; vt 2Kr 8:18) ongi viide Luuka evangeeliumile. Võimalik, et Luukas kirjutas oma evangeeliumi koos Paulusega reisides ja teenides alguses ning lisas hiljem sellele loo, mida tunneme Apostlite tegude raamatuna.

Eesmärk ja omapärad

Raamatu pealkiri «Apostlite teod» ei ole mõnede arvates eriti õnnestunud. Räägitakse ju apostlitest pikemalt vaid Peetrusest ja põhjalikult muidugi Paulusest, kes ise küll end apostliks pidas, kuid kes ei olnud Jeesuse jünger. Sellest vaatepunktist sobiks raamatu pealkirjaks ka «Püha Vaimu töö ja koguduse kasv» või mõni muu sarnane.

Apostlite tegude raamatut saab hinnata kahest erinevast perspektiivist: koguduse ajaloo ja teoloogiline perspektiiv. Ajaloo mõttes on raamat eriline - Luukas nimetab üle kolmekümne maa ja maakonna, üle 50 linna ja asula ja ligemale sada isikut, kellest umbes 60 ei mainita mujal UT-s. Teoloogilises mõttes ei anna autor süstemaatilist käsitlust, kuid ta on siiski omamoodi allikaks teoloogidele. Apostlite tegudes sisalduvast materjalist umbes 20% moodustavad kõned ja jutlused. Kui lisada, et Apostlite teod moodustavad mahult üle veerandi UT-st, siis on mõistetav, miks raamatule on antud koht otse evangeeliumide järel - selle õpetuslikku ja teoloogilist tähtsust ei tohi alahinnata, isegi kui nõustuda väitega, et Luuka eesmärgid Apostlite tegude raamatuga polnud teoloogilist laadi.

Luukas on Apostlite tegude raamatu puhul huvitatud samadest asjadest, mida ta pidas silmas oma evangeeliumi kirjutamisel. Ta püüab anda ajalooliselt pädevat aruannet sellest, kuidas Jumala Püha Vaimu väes tekkis ja kasvas ristikogudus.

Nii nagu tema evangeeliumis, on Luuka erilise tähelepanu all Püha Vaimu tegevus. Kuni XX sajandi alguseni ei pööratud sellele nii erilist tähelepanu, ent alates nelipühiliikumise tekkest (kes oma traditsioonilise pneumatoloogia aluseks on võtnud just Apostlite tegude raamatu pretsedendikäsitlused) on Apostlite tegude raamat taas leidnud rakendust ka teoloogilise mõtte inspireerijana.

Iseloomulikke jooni lühidalt

• Teie olete minu tunnistajad
• Püha Vaimu tulek Nelipühi päeval
• Koguduse algus
• Esimesed tagakiusamised ja hajutamisest tulenev evangeelne töö
• Esimene märter Stefanos
• Sauluse pöördumine
• Peetruse nägemus - evangeelium paganatele
• Antiookia - misjonäre läkitav kogudus ja koht, kus võeti kasutusele sõna «kristlane»
• Jeruusalemma kontsiil ja paganamisjoni legitimiseerimine
• Pauluse kolm misjonireisi
• Pauluse keeruline teekond keisri ette
• Järsk ja viimistlemata lõpp - apostlite ja Püha Vaimu teod jätkuvad tänini

Struktuur

1. Sissejuhatus - nelikümmend päeva hiljem 1:1-26
   1. Püha Vaimu tõotus 1:1-11
   2. Ootel jüngrid 1:12-14
   3. Asendus-apostel 1:15-26
2. Tunnistus Jeruusalemmas 2.-7. ptk
   1. Vägi ülalt ja Peetruse jutlus 2:1-47
   2. Algkoguduse esimene kirjeldatud ime 3:1-26
   3. Tagakiusamise algus 4:1-31
   4. Õnnistused ja probleemid 4:32-5:16
   5. Jumala sõna peab enam kuulama kui inimeste sõna 5:17-42
   6. Esimene märter 6:1-7:60
3. Tunnistus Samaarias 8. ptk
4. Tunnistused kaugemal 9:1-13:3
   1. Märkimisväärne pöördumine 9 ptk
   2. Peetrus mõistab paganatele evangeeliumi kuulutamise vajadust 10:1-11:30
   3. Peetruse vangistamine 12:1-35
   4. Pauluse ja Barnabase läkitamine 13:1-3
5. Tunnistamine maailma äärteni 13:4-28:31
   1. Esimene misjonireis 13:4-15:35
      1. Küpros 13:4-12
      2. Perge 13:13
      3. Pisiidia Antiookia 13:14-52
      4. Ikoonium 14:1-6
      5. Lüstra 14:6-20
      6. Derbe 14:20-21
      7. Jeruusalemma kontsiil 15:1-35
   2. Teine misjonireis 15:36-18:22
      1. Paulus ja Barnabas lähevad lahku 15:36-41
      2. Paulus Lüstras 16:1-3
      3. Mitmed linnad Väike-Aasias 16:4-11
      4. Euroopa - Filippi 16:12-40
      5. Tessaloonika 17:1-9
      6. Beroia 17:10-14
      7. Ateena 17:15-34
      8. Korintos 18:1-17
      9. Tagasi Antiookiasse 18:1-17
   3. Kolmas misjonireis 18:23-21:17
      1. Efesos 18:23-19:41
      2. Siht Jeruusalemma 20:1-16
      3. Kohtumine Efesose koguduse vanematega 20:17-38
      4. Jeruusalemm 21:1-7
   4. Paulus võimude ees 21:18-28:31
      1. Süüdistus ja arreteerimine 21:18-40
      2. Kaitsekõned 22-26 ptk
      3. Tee Rooma 27 ptk-28:15
      4. Paulus jätkab kuulutamist 28:16-31

Ülevaade peatükkide kaupa

1 - «Olge minu tunnistajad»
2 - Püha Vaimu tulek Nelipühi päeval
4 - Kuulutustöö tagakiusust hoolimata
6 - Diakonide valimine
7 - Stefanos sureb märtrisurma
8 - Koguduse laialipillutamine
9 - Pauluse pöördumine
10 - Peetrus mõistab, et evangeelium on ka paganatele
11 - Kogudus Antiookias
12 - Jaakobuse surm
13 - Paulus ja Barnabas alustavad esimest misjoniretke
15 - Jeruusalemma kontsiil
16 - Teine misjoniretk, mis jõuab Euroopasse
17 - Paulus Ateenas
18 - Paulus Korintoses, kolmas misjoniretke
20 - Hüvastijätt Efesoses
21 - Paulus arreteeritakse Jeruusalemmas
26 - Paulus kaitseb end valitsejate ees ja nõuab keisri kohut
27 - Laevahukk teel Rooma
28 - Paulus Roomas

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

© Alland Parman 2000. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee