Käesolevate loengute eelduseks on see, et 90% juhtimisega seonduvast on õpitav ning ülejäänud 10% kannab vilja üksnes siis, kui õpetus, treening ja eeskuju järgimine sellele lisanduvad.
1. Juhtimine on vältimatu.
Sõnapaar Jumal juhib on mõnikord kaotanud sisu ning muutunud vabandussildiks motivatsioonipuudusele ja ebakompetentsusele (maakeeles: laiskusele ja lollusele).
2. Juhtimine on mõju.
Kui meie ei avalda mõju, siis keegi teeb seda ikkagi. Tulemused pole siis aga enam need, mida me sooviksime. Küsimus pole selles, kas me avaldame mõju või mitte, vaid millist mõju me avaldame.
3. Juhtimine sõltub juhist.
Juhtimine ei ole üksnes info vastuvõtt, töötlus (otsuste langetamine) ja väljastus, kuivõrd juht pole lihtsalt raal. Juht on inimene, kes töötab inimestega; isiksus, kes lävib isiksustega. Võtmeküsimuseks on juhi isiksuslikud kvaliteedid.
Väärtushinnangud
Meil on alati aega ja ressursse selle jaoks, mis on tähtis. Seepärast on tähtis, mis on meile tähtis.
Usaldatavus
See, kes me oleme, määrab selle, mida me teeme; see, mida me teeme, kujundab selle, kes me oleme. Mida inimesed kuulevad, seda nad mõistavad, mida nad näevad, seda nad usuvad, mida nad usuvad, sellele vastavalt nad toimivad.
Suhtumised
Me kalduma nägema seda, mille nägemiseks me oleme ette valmistatud ja see on meie suhtumise küsimus.
Enesedistsipliin
Tavaliselt leiame lõpuks kellegi, kes on nõus täitma ülesannet, kuid nii harva kohtame neid, kes tahavad võtta vastutuse. Siin on vahe teise distsipliini ja enesedistsipliini vahel, Me ei saa juhtida teisi, juhtimata enne iseendid.
Kui kõik need omadused oleks inimestele kaasa antud, siis võiksime loobuda juhtide arendamisest. Aga neid omadusi saab omandada ja ümber kujundada. Seepärast oleme me juhtidena ka nende eest vastutavad.
4. Juhtimine kätkeb eneses positiivse muutuse esilekutsumise.
Positiivne muutus nõuab inertsi (olgu paigalseisu või ebasoovitava liikumise) ületamist kasuliku töö tegemiseks. Sõltumata sellest, kas peame muutuste läbiviimist triviaalseks toiminguks või mitte, toob see enesega kaasa probleeme. Me ei salli neid. Juhiks osutub see, kes tahab probleemidega tegelda. Heaks juhiks osutub see, kes edukalt tegeleb suurte probleemidega. Suur juht on aga see, kes inimesi õpetab tegelema nende endi probleemidega.
5. Juhtimine on inimeste pärast ja inimestele.
Inimesed on suurim väärtus, mida juht võib omada. Juhtimine ei seisne selles, et inimesi üksnes kuhugi viia, vaid selles, et seejuures neist saaksid need, kes neist võiks ja peaks saama.
6. Juhtimine tegeleb tulevikuga.
Juhid teavad, kuhu nad on minemas. Nad teavad, milleks nad eksisteerivad täna ja homme. Kuigi visioon kõneleb sellest, mis hakkab juhtuma tulevikus, mõjutab see meie tegvust juba praegu.
Prioriteedid ehk väärtushinnangud on need asjad, mis on meie jaoks olulised.
Meil on alati aega ja vahendeid asjade jaoks, mis on meile olulised. Seepärast on oluline see, mis on meile oluline.
Mitte see ei maksa, kui kõvasti sa töötad, vaid see, kui targasti sa töötad.
Sa kas mõtled asjad läbi või sebid niisama tühja.
Tee vahet tähtsate ja kiirete asjade vahel, sest kiired asjad võivad näida tähtsamatena, kui nad tegelikult on.
Otsusta, mida tuleb teha ja tee seda. Otsusta, mida ei tule teha ja ära tee seda.
Pareto printsiibi rakendus: 20% sinu prioriteetidest annab 80% sinu tulemustest, kui sa pühendad peatähelepanu ja -energia neile vähestele (20%) asjadele. Teisitöeldes: kõik ei ole tähtis.
Prioriteetide omistamine
Küsi: Mida minult nõutakse? Pane tähtsuse järjekorda asjad, mille eest sina oled vastutav ja mida mitte keegi sinu eest ära teha ei saa.
Küsi: Mis annab minu juures parimaid tulemusi.
Küsi: Milline töö pakub kõige enam rahuldust?
Prioriteedid muutuvad aja jooksul.
Raske on ülehinnata peaaegu kõige tähtsusetust.
Õpi eelistama parimat heale.
Sa ei saa siiski kõike.
Prioriteetide omistamine on risk - panuste tegemine vähestele ent õigetele asjadele.
Põhjus, miks nii palju jääb saavutamata, on see, et me teeme ära teisejärgulised asjad enne.
Hädaolukorrad õpetavad meid prioriteete seadma.
Kahjuks mõistame me mõnikord liiga hilja, mis on tegelikult tähtis.
Distsipliin - alguses on see valik saavutada asju, mida me tahame, tehes seda, mida me nii
väga ei taha. Hiljem osutub, et distsipliin on valik teha asju, mida me tegelikult tahame, et
saavutada seda, mida me tahame.
Juhi vastutus number üks on isiklik distsipliin ja kasvamine.
Juht on see, kes on nõus kandma vastutust selle eest, kes ta on; selle eest, mida ta suudab; selle eest, mida ta on saanud; nende eest, keda ta juhib.
Juht elab seda, mida ta õpetab ja teeb seda, mida ta ütleb. Edukad on need, kes teevad asju, mida mitte-edukad teha ei taha.
Ainus viis kutsuda ellu muudatusi on saada ise muudetud.
Hakka kirjeldama oma tegevust muutuste kaudu, mida see esile kutsub. Väldi lauseid nagu: Toimub pidev kasv, on olnud nihkeid paremuse poole. Ole spetsiifiline ent aus.
Kui oled ise muutunud ja näed muutuste vajalikkust, siis võid saada muutuste elluviijaks.
Muutustele vastupanemine on universaalne nähtus - inerts. Kas sellest võib kasu olla.
Muutustele vastupanekul on kahte laadi põhjusi: tehnilised põhjused (muutusi ei saa läbi viia); suhtumuslikud põhjused (muutusi ei taheta).
Muutustele vastupanemise põhjusi:
Hirm tundmatu ees
muutus tuleb väljastpoolt
muutuse otstarve pole selge
mugav harjumus ja rutiin ohustatud
läbikukkumise hirm
muutuse hind ei näi vastavat tagajärje tasule
inimesed on rahul asjade olemasoleva seisuga
negatiivne mõtlemine
ühe- või mõlemapoolne usaldamatus juhi ja järgijate suhetes
kaotused isiklikus plaanis
nõudmine täiendava pühendumuse järele
traditsioonid
lihtsalt inimlik nõmedus
Soodus õhkkond muutusteks
Muutusi ei toimu, kui inimesed ei muutu.
Inimesed ei karda muutusi, vaid muudetud olekut, muutuste tagajärgi.
Muutusi saab läbi viia vaid sellises järjekorras: Mina - mõjukad isikud - kõik ülejäänud.
Näita inimestele, kuidas muutus neile kasuks tuleb.
Anna inimestele osalus muutuses.
Me ei saa kunagi selleks, kes me tahaksime olla, kui jääme nendeks, kes me oleme.
Suured ja vajalikud muutused ei sünni raskete otsusteta.
Meie vastutus otsuste tegemisel:
võimaluste leidmine ja eristamine
võimalike tagajärgede prognoosimine
asju, mida meie peame otsustama, ei otsusta keegi meie eest
mitteotsustamine on otsus, sageli halvim võimalikest
Miks on otsuseid raske teha?
Algul me ei taha tunnistada, et meie peame otsustama, ootame, et ehk olukorrad kujunevad sellisteks, et me ei peagi otsustama.
Siis tundub meile, et meil pole veel piisavalt andmeid, et otsust langetada. Me püüame otsust edasi lükata, kuni andmeid koguneb rohkem.
Meid kohutab valikute ja alternatiivide rohkus.
Meile näib, et ükski variant ei ole küllalt hea, st ideaalne.
Õigete otsuste tegemine ei olegi mitte ideaali taotlemine, vaid antud tingimustes parima valimine.
Probleemide lahendamine
Soov tegelda probleemidega võib teha sinust juhi.
Probleemid on keskkond eduks. Edu pole muu, kui probleemide lahendamine.
Probleemid võivad sind takistada ajutiselt. Ainuke, kes saab seda teha pidevalt, oled sa ise.
Probleem on miski, mille suhtes sa saad midagi ette võtta. Kui sa ei saa, siis pole see sprobleem, vaid elu tõsiasi või lihtsalt teise probleem.
Juhi omadus on ära tunda probleem enne, kui see muutub ähvardavaks hädaohuks.
Probleemi suurus sõltub inimesest, kes sellega tegeleb.
Probleem-ülesanded on lihtsamad kui probleem-isiksused.
Probleeme saab harva lahendada kõrgemal nende tekkimise tasemest.
Probleemi lahendamise käik:
Tee kindlaks, milles seisneb probleem - küsi õigeid küsimusi, räägi õigete inimestega, kogu raskeid fakte, võta probleemist osa.
Pane probleemid olulisuse järjekorda.
Otsi inimesi, kes võiksid sind probleemide lahendamisel aidata.
Kogu probleemi põhjusi.
Kogu probleemi lahendusi.
Vali välja parimad lahendused.
Rakenda see ellu.
Hinda tulemust, vajadusel korrigeeri.
Tööta välja põhimõtted, mis väldiksid sarnase probleemi teket tulevikus.
Pea meeles: suur juht pole see, kes edukalt inimeste suuri probleeme lahendab, vaid see, kes aitab inimestel probleeme lahendada ja õpetab neid seda iseseisvalt tegema ja aitama teisi, kellel on probleeme.
Motivatsiooni kahandajad: pisendamine; manipuleerimine; tundetus; isikliku
arengu takistamine; hägusus.
Õiged küsimused inimeste suhtes: Kas ma ehitan inimesi, või ehitan oma unistusi,
kasutades selleks inimesi? Kas ma söandan vastu astuda inimestele, kui see on oluline? Kas
ma kuulan inimesi? Mis on selle inimese tugevad küljed? Kas ma olen tema tööd piisavalt
tähtsustanud? Kas ma olen olnud talle eeskujuks?
Õige abi inimestele: Ma aitan neid. Ma toon esile nende tugevused ja teen tööd nende
nõrkustega. Ma panustan neisse iseennast. Ma annan neile osaluse. Ma annan neile võimaluse edukas olla. Ma hoolitsen nende eest. Ma annan neile arenemiseks aega.
Usalda inimesi ja nad näitavad üles ustavust. Kohtle neid suurepärastena ja nad peavad end üleval suurepäraselt.
