Kommunikatsiooni barjäärid

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Misjonikooli Loengukonspekt

Kui keegi üritab sulle midagi «müüa», siis tekitab see vastureaktsiooni, mis on sageli tõrjuv. Sarnane reaktsioon on sageli auditooriumil kõnepidaja suhtes.

Kujutame ette olukorda, kus oled end mugavalt sisse seadnud (töökohal, kodus, ...). Koputus. Ukse taga seisab soliidne, ent tundmatu härrasmees diplomaadikohvriga. Selgub: kindlustusagent. Sa aimad, mida ta pakkuma hakkab. Sinu suhtumine on tõrjuv.

«Meie ühine tuttav X arvas, et ma võiksin teie juurest läbi astuda, sest ehk see, mida me pakuma, saab teid aidata...»

Sinu tõrjuv suhtumine leebub ühise tuttava nimetamisega, asendudes ükskõiksusega. Agent teab seda ja ütleb: «Meie firmal on pakkumine kristlastele (väike-ettevõtjatele, koolidele, kogudustele, omavalitsustele, neile, kes opereerivad kitsa eelarvega...).»

Sinu ükskõikne suhtumine asendub skeptilisusega. «See on erakordselt soodne paljulapselistele peredele (alla keskmise sissetulekuga inimestele, mittetulunduslikele organisatsioonidele ...),» väidab agent.

Sul tekib huvi asja vastu, kuid sa pole kindel... Tekib tahtmine viivitada. Sa arvad, et pead nõu pidama naisega (juhatusega, kaastöölistega, ...). Agent on sellega nõus, aga ta rõhutab, et pakkumine lõppeb täna õhtul. Võib-olla on agent pisut lahkem ja ta joonistab pildi: «Elu on täis ettenägematusi ja õnnetus võib tulla väga ootamatult. Oled sa kunagi mõelnud, mis saab su naisest ja lastest, kui sa peaksid... Ma vihkan selliseid asju, aga kujuta ette, kui peaks juhtuma, et ...»

Sa oled nõus, sest pakkumine näib soodus ja elu on täis ettenägematusi. Kui leping on vormistatud ja vaja on see allkirjastada, tunned kartust. Allkirjade panemine on alati sind hirmutanud, sest juba varakult õpetati, et loe hoolikalt üle kõik, millele alla kirjutad.

Agent julgustab sind rahulikult kõik läbi lugema ning lisab, et mingeid «salajasi lisaprotokolle» ei ole. Usalduslikult ütleb ta: «Nüüd võite rahulikult kinnitada oma allkirjaga selle paikapidavust, millest me just äsja rääkisime.»

Ülalkirjeldatud näitlik stsenaarium toob välja kõik olulisemad barjäärid, mis tekivad uue kommunikatsiooni puhul. Loetleme need veel:

• Enne veel, kui oleme alustanud, on reaktsioon tõrjuv
• Kui oleme üle saanud tõrjuvast hoiakust, tuleb meil hakkama saada ükskõiksusega
• Järgmine faas on skeptitsism - inimene ei kiirusta sind uskuma
• Ja kui nad ka usuvad, on nad edasi viivitajad
• Otsuse langetamise eel nad kardavad

Kommunikatsiooni eri faasides peame teadma, kuidas neid barjääre ületada.

1. Tõrjumisest ülesaamiseks tuleb äratada inimeste tähelepanu. Selleks on mitmeid viise. Mõned näited:
   • Kõnelda parasjagu aktuaalsetest asjadest
   • Pöörduda võimalikult isiklikult
   • Nali
     * Nalja ning huumoriga tähelepanu tõmbamisel peab olema ettevaatlik, sest kui nali on halb, on see igav ja tõrjumine kasvab. Liiga huvitava nalja puudus on see, et nali saab endale kogu tähelepanu ning raske on teemaga edasi minna.
   • Ebatavaline
     * Üks kõneleja kasutab aeg ajalt võtet kõnepulti minnes tobedalt komistada
   • Kompliment
     * Siiras kompliment on parimaid tähelepanu saamise viise
2. Ükskõiksusest ülesaamiseks tuleb äratada inimestes huvi.
   Huvi äratamiseks tuleb esitada SUUR VÄIDE. Seda kuuldes peaks inimesed küsima: «Kas see võib olla tõsi?» Kaalujälgijate koosolekul: «Ma räägin teile, kuidas te võite kuu ajaga kümme kilo alla võtta, kusjuures te ei pea loobuma lemmiktoidust ega palju higistama.» Loengus: «See, mida ma õpetan, on väärt 1000$, aga täna saate selle tasuta.» Kuulaja reaktsioon: «Kui see, mida ta väidab, on tõsi, siis ma kuulan igat tema sõna.»
3. Skeptitsismile («Kas ta suudab seda tõestada?») vastatakse faktidega ja saadava kasuga.
   Kuivad faktid iseenesest pole enamikele inimestele veenvad. Siin aitavad illustratsioonid, näited ja lood.
4. Viivitusest ülesaamiseks tuleb luua igatsus.
   Igatsuse loomiseks tuleb kuulajate vajadust intensiivistada ning öelda, et meil on see, mida nad vajavad ja meenutada, et neil veel ei ole seda. Kaasa aitavad lood inimestest, kellel juba on see, või kellel veel ei ole seda.
5. Kartusest saab üle julgustamise ja kinnitamisega.
   Inimesed tahavad seda, kuid nad kardavad langetada otsust. Võib-olla nad kardavad hinda, mis tuleb maksta. Neil tuleb aidata näha, mida neil tuleb maksta (vanamoodi jäädes), kui nad loobuvad sellest. Kui nad on hirmul tundmatu ees, tuleb neil aidata näha, taas aitab lugude rääkimine, pildi joonistamine. Kui nad kardavad, et nad ei saa hakkama, siis tuleb neid julgustada, et saavad küll. Selles faasis tekkiv kartus on enamasti ebaratsionaalne. Kõneleja entusiasm aitab sageli sellest parimal viisil üle.

Maailma edukaim ja veenvaim evangelist Billy Graham oli kord harjade müüja. Sellest ärist õppis ta, et harjamüüja on edukas, kui tal õnnestub harju müüa. Evangelism on edukas, kui keegi evangeeliumi vastu võtab.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee