|
|
Visioon — kunst vaadata kaugele |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Sõna visioon on kõvasti “ületarvitatud”. Visioon (ladina visio — nägema) tegeleb tulevikuga. 1995-1996 oli aastani 2000 just parasjagu niipalju aega, et inimesed armastasid usus välja öelda, mida kõik peaks aastaks 2000 tehtud saama. Visioonikad hääled on vaiksemaks jäänud. Mitte kõik asjad, mis tegelevad tulevikuga, ei ole veel visioon. Klaarime termineid.
Unistused on meie soovid ja mõtted, millisena me tahaks tulevikku näha ja millised tahame tulevikus olla. Unistustel pole reeglina reaalsusega palju pistmist, veel vähem räägib unistus sellest, kuidas soovitud tulemusteni peaks jõudma.
Head kavatsused on meie arusaamad sellest, kuidas asjad võiks ja peaks tulevikus olema ning mida me tulevikus tegema tahame hakata. Paljud head kavatsused lähevad luhta sellepärast, et nad ei võta arvesse, kui palju soovitud tulevikuni jõudmine maksma läheb.
Ennustused ehk prognoosid püüavad kõiki asjaolusid arvesse võttes öelda, millised saavad asjad tulevikus olema. Ennustusi kasutatakse valdkondades, kus ei saada või ei kavatsetagi asjade käiku muuta.
Visioon, vähemalt selles tähenduses, nagu meie seda vaatame, on samuti tulevikku vaatav, kuid visioonist järelduvad loogiliselt ka sammud, kuidas selle soovitud tulemuseni jõutakse.
Kiire elutempo ja rohked muutused võivad tekitada mulje visioonist. Me liigume, järelikult peab siin olema visioon. Küsimus on selles, kas me liigume või meid liigutatakse ja kes meid liigutab. Ka surnud kala liigub vooluga kaasa.
Visiooni tähtsust ei saa alahinnata. Visioonid mõjutavad meid palju, mõnikord rohkem, kui me sellest teadlikud olema. 89% sellest, mida me selgeks saame, tuleb nägemise kaudu, 10% kuulmise kaudu ja 1% muude meelte kaudu.
Mõnikord on jäänud inimestel mulje, et visioon on see kõige algus ja sealt läheb kõik liikuma. Oleks meil ainult visioon, siis me… Õige, visiooni otstarve on kutsuda esile lootust, inspiratsiooni, entusiasmi, tegutsemist. Aga visioon ei ole asjade algus iseenesest. Et me võiks visiooni saada ja et meil sellega midagi peale oleks hakata, peame visiooni vaatama tema loomulikus kontekstis.
Siia kuuluvat
diagrammi nimetaksin ma mõtestatud tegevuse skeemiks. Vaatame seda siin väga
põgusalt.
Näeme, kuidas visioon ise «ripub» millegi küljes, ning kuidas ta on seotud muu tegevusega.
Jumala tahe, mis on väljendatud tema sõnas, Püha Vaimu vahetus ilmutuses ning Jumala tegudes, mida me enamasti tajume keskkonnana, annab meie tegevusele motiivid ja ressursid. Jumala tahte teadasaamine on meie esimene ülesanne.
Võime öelda, et Jumala tahe annab meie olemasolule (teo)loogilise põhjuse, Jumala tegu aga praktilise põhjuse ja võimalused.
Väärtused on järgmine asi, see määrab kuidas me oma «asja ajame». Siia võivad kuuluda nii usutunnistuslikud laused kui ka mitmesugused muud tõekspidamised. Sageli ei sõnastata väärtusi enne kui alles töö käigus. Praktiline elu toob esile olukordi, kus me peame paratamatult otsustama ühe või teise toimimisviisi kasuks, mis viivad samale tulemusele, kuid on põhimõttelt erinevad. Näiteks: Üldiselt kehtib see: «Inimeste elu on tähtsam kui ülesande täitmine». Aga sõjaolukorras võib olla ka vastupidiseid juhtumeid.
On hea, kui õnnestub väärtused enne sõnastada, kui tegutsemiseks läheb. See aitab õigesti otsustada (väärtus-arusaamad võivad näiteks raskes olukorras moonduda) ja oma tegutsemise adekvaatsust hinnata.
Otstarve on teiste sõnadega olemasolu põhjus. Miks me oleme siin? «Sellepärast, et...» algab tavaline vastus. Õigem oleks teistsugune mõteviis. Me ei ole siin millegi «pärast» (igaüks on siin «pärast» oma sündimist), vaid millegi jaoks, millegi saavutamiseks, elluviimiseks. «Millegi pärast» ja «millegi tarvis» vahel on sama erinevus, mis elamisel nägu eilse poole ja nägu homse poole.
Otstarve ei ole niivõrd seotud meie võimalustega kui funktsiooniga. Niisiis: «Miks oleme siin ja miks jätkame oma olemasolu?» Näide: Koguduse otstarbeks on austada Jumalat.
VISIOON on seotud tihedalt meie otstarbega, otstarve jaguneb missiooniks ja visiooniks. Missioon on meie otstarve tänastes tingimustes. Visioon räägib sellest, kuidas me saame oma otstarvet täita tulevikus (veel paremini). Kuigi visioon räägib tulevikust, mõjutab see meie tegevust juba täna.
Keskkond avaldab meie tegevusele mõju. Jumal on loonud vaba tahtega olendid, seega ei võrdu keskkonna (loe: peamiselt keskkonnas tegutsevate olendite) mõju alati Jumala tahtega. Meie tegutsemise eesmärgiks või kõrvalmõjuks on keskkonna muutmine. Kuigi me peame keskkonna mõjuga arvestama, tuleb tähele panna, et olukorrad ei kujundaks meie visioone, vaid meie visioonid kujundaksid olukordi.
Me tuleme selle skeemi juurde tagasi workshopis, kus räägime sellest, kuidas viia tasakaalu Jumala juhtimine ja planeerimine — sellega tegeleb diagrammi alumine pool.
Sa näed seda, mille nägemiseks sa oled ette valmistunud.
See on seotud taju- ja kujutlusvõimega. Konrad Adenauer ütles: „Me kõik elame ühe ja sama taeva all, kuid mitte kõigil pole üks ja sama silmapiir.“
John Maxwell rääkis edasi vana loo ühest piiskopist, kes külastas kord oma diötseesi seminari. Ta jäi ööks seminarijuhataja juurde, kes ühtlasi keemia- ja füüsikaõpetajana teenis. Õhtul arenes neil mõnus jutuajamine, kus piiskop arvas, et maailmalõpp ei saa ilmselt enam kaugel olla. „Miks?“ küsis seminarijuhataja. „Seepärast, et kogu loodus on läbi uuritud ja näib, et midagi pole siin taeva all enam leiutada ega avastada.“ Seminarijuhataja arvas ettevaatlikult, et siiski on jäänud veel paljugi, mida leiutada. „No nimeta kasvõi üks asi!“ päris ärritunud piiskop. „Ma usun, et viiekümne aasta pärast oskavad inimesed lennata,“ pakkus juhataja. „Tobedus!“ viskas piiskop, „ainult inglid on loodud lendama.“ Selle piiskopi nimi oli Wright ja tal oli kodus kaks poega, kelledel oli suurem visioon kui nende isal. Nende poiste nimed olid Orville ja Wilbur Wrightid.
Kaks inimest võivad olla samal ajal ja samas kohas, kuid näha asju täiesti erinevail viisidel. Miks? Sest me ei näe mitte seda, kuidas asjad on, vaid seda, mille nägemiseks me oleme ette valmistatud. Seepärast küsi: Mida teised näevad? Miks nad asju nii näevad? Kuidas ma võiksin asju teisiti näha?
See, mida sa näed on see, mida sa saad.
Moishe Rosen (http://members.aol.com/mitymo/) on soovitanud järgmist harjutust:
Harjutus:Kui mul oleks _______________________________________________________________Siis ma _____________________________________________________________________
Kui sul oleks kõike, mida sa vajaksid: piiramatult aega, raha, informatsiooni, tööjõudu, ükskõik mida sa oskaksid küsida, mida sa siis teeksid. Võta üks hetk ja mõtle. Su vastus võiks saada su visiooniks. Olgu see üks väärt vastus!
Visioon ei “tule lihtsalt pähe”. Visiooni saamiseks tuleb vaadata.
Visiooni leidmine on seotud uuringutega. Reeglina visioon ei tule „lihtsalt pähe“, vaid on seotud nägemisega ja veel enam: vaatamisega. Kui puudub visioon, siis hoia silmad lahti ja vaata!
Vaata üles
Mida ootab sinult Jumal. Ära ole kiire Jumalale sõnu suhu panema, seepärast kuula edasi.
Vaata sisse
Mida sa tunned? Mis sulle on antud? See, mis kuhugi viib, on pigem sisemised kui välised omadused. Kui sul on visioon, siis sa saad seda selgesti ja arusaadavalt väljendada igas olukorras ja igal juhul. Segane hämamine ja arusaamatu pasundamine ei ole visioon. Kui juhikohal on keegi ilma visioonita või võõra inimese unistusega, on tulemuseks segane pasunahääl.
Vaata taha
Mida sa oled õppinud. Kogemusteta inimene näeb idealistlikke visioone. Kogemustega inimene teab, et inimesed usaldavad enne inimest ja alles seejärel tema visiooni.
Vaata ümber
Mida teeb Jumal? Sellele küsimusele on kergem vastata, kui sa märkad, mida teevad inimesed sinu ümber. Kannatamatu inimene ei sobi hästi visiooni ellu viima. Kui sa oled oma visiooniga liiga kaugel ees, siis sa enam ei mõjuta teisi.
Vaata ette
Milline on pilt suures plaanis. Visioon on kunst vaadata kaugele. Kui sa pead end lakkamata koormama küsimustega „kuidas teha“, siis jäävad vastamata küsimused „mida teha“ ja „miks teha“.
On hea, kui sa saad kõige sellega arvestada, mida on eespool räägitud. Veel parem, kui sa saaksid sellesse tõmmata võimalikult palju inimesi. Haara võimalikult palju inimesi visiooni otsimisele ja kujundamisele.
Visioon on kasutu, kuni see jääb juhi pähe. Harva räägib visioon üksnes sellest, mida juht peab tegema. Enamasti räägib see ka sellest, mida inimesed peavad tegema.
Leia asjaolud, mis takerdavad visiooni.
Enamasti on selleks teatud mõtteviisid. Takistusi tuleks kõrvaldada enne visiooni paatosega esitlemist niipalju kui võimalik.
Näited: Piiratus, dogmatism, luuserlus, stagnantne enesega rahulolu, mugavus ja traditsiooniarmastus, probleemiekspertiis, isekus, kõigile meeldida püüdmine.
Identifitseeri need, sõnasta neile vastand-mõtteviisid ja kultiveeri neid enda juures ja enda ümber. Kasutatud kirjanduse loetelus on mitmeid kirjutisi, mis räägivad lähemalt, kuidas seda teha.
Räägi visioonist
Hakka varakult inimesi informeerima.
Arvesta, et võtab aega, enne kui asi «kohale jõuab». Sina oled asja sees ammu
olnud ja harjunud. Hea koht oma varases staadiumis visioonide jagamiseks on
palvekoosolekud. Sellest on mitmekordne kasu – sa saad inimesi informeerida
ja haarad kaasa eestpalvetajaid.
Pööra rohkem tähelepanu võtmeisikutele, kelle kaasatulekust või vastupanekust sõltub palju. Tavaliselt on neid igas organisatsioonis 10-15%. Nad ei ole alati formaalsel juhtpositsioonil. Küsi, kes on need 2-3-4-5-6 (sõltuvalt sinu mõjupiirkonna [kui soovid siis juhtimisvaldkonna] suurusest) inimest, kelle absoluutne vastuseis võik kõik ära rikkuda. Järgmine koht, kus oma visioonidest rääkida, on juhtide nõupidamised.
Tõmba paljusid kaasa otsuste tegemisele
Räägi visioonidest isiklike kontaktide raames ja avalikel koosolekutel, küsi
inimeste nõu ja arvesta sellega võimaluse korral. Palu inimeste abi üksikute
küsimuste lahendamisel.
Arvesta, et inimeste radikaalsus on nende poolt tehtava
lärmiga võrdelises seoses, nende arvukusega aga pöördvõrdelises.
Radikaalsed uuendusmeelsed (revolutsionäärid) ei ole rahul asjade muutmise tempoga,
radikaalsed konservatiivid ei taha muutustest midagi muuta. Neid ei ole kuigi
palju, aga nad nõuavad oma asja väga häälekalt. Tark juht ei lase end sellest
segadusse viia, sest määravaks saab «vaikiva enamuse» reageering.
Juhid kipuvad mõtlema üldisi
huvisid silmas pidades, enamiku silme ees on aga isiklikud huvid.
Inimesi ei kõiguta silt: «Ära seisa ukse juures, see segab juhti!» Silt sõnasta
nii: «Ukse juures seistes paned ohtu oma elu!»
Mõnikord mõtlevad juhid nii: «Mida vähem inimesed asjadest teavad, seda vähem on neil, mille vastu vaielda.» Kuid inimestel ei ole vastuvaidlemiseks fakte vajagi, nad on üsna õnnelikud ka siis, kui nad saavad vaielda kuulduste ja väljamõeldiste vastu. Juhtidel on kiusatus oluliste muutuste käigus vähendada suhtlemist, kuid selle asemel tuleks suhtlemise ja informeerimise osakaalu suurendada.
Joonista neile pilt
Igal suurel visioonil on oma koostisosad. Juht „maalib“ need inimestele, et nad näeksid ja mõistaksid seda. Kui visioon on hästi „välja joonistatud“, siis see meeldib inimestele.
Pane pildile
Horisont: Visiooni horisont lubab inimestel näha, kui kõrgele nad selle piires saavad minna.
Sinu asi on panna pildile piisavalt palju taevast. Paul Harvey ütles, et pimeda maailm on piiratud tema puudutustega, võhiku maailm on piiratud tema teadmistega, suure inimese maailm on piiratud tema visiooniga.
Päike: See on element, mis annab soojust ja lootust. Valgus teeb inimesed optimistlikeks.
Juhi ülesanne on hoida inimeste lootus elavana.
Mäed: Igas visioonis on midagi väljakutsuvat. Las inimesed tunnevad, et visioon on midagi väga olulist ja peaaegu võimatu. See äratab neis võidujanu.
Rada: Inimesed vajavad suunda, kohta kust alustada ja rada, mida mööda minna.
Lilled: Iga suure visiooni realiseerumine võtab aega. Hoolitse, et stseen visiooniga sisaldaks puhkepaiku, kus võib nuusutada lillede lõhna muidu nii pingelisel teekonnal, saada värskendust nii vaimselt kui füüsiliselt. Edu on määratletud ja väärt eesmärkide järk-järguline realiseerumine.
Sina: Ära unusta ennast visioonipildile panemast. Inimesed tahavad näha, kas sa tahad koos nendega läbi kogu protsessi minna. Neil on vaja sinu eeskuju järgimiseks. Nad ütlevad sulle: kui sa tahad meid tõsta, siis pead ju ise kõrgemal olema. Aga mitte pildilt väljas.
Meeldivaid asju: Neid on Jumala käes rohkesti. Selles visioonis peab olema asju, mille saavutamine annab inimestele rahuldust ja õnne. Janu ja vajaduse rahulduse ja õnne järele on Jumal meie sisse ehitanud ning tahab ka ise seda pakkuda. Olgu sinu visioon osa sellest.
Kui see pilt on valmis, tuleb seda inimestele tihti näidata. Nad vaatavad ning oskavad olukordi ja detaile paigale panna. Leiavad koha ka iseendale.
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland
Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee