Kehra Kogudus: Koguduse leht nr 5 - Intervjuu vastsete volikogu liikmetega

Koguduse leht 5: Mina valisin ja sina valisid

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord - Koguduse leht 5

President sai äsja riigile valitud, kuid ega's tema tervet Eestit ihuüksi valitseda suuda. Selleks on igal linnal või vallal oma volikogu, kuhu 20. oktoobril liikmeid valiti. Miks siis sellest koguduse lehes kirjutada? Aga selleks, et äkki mõned koguduse liikmed ei teagi, et kandidaate volikokku jätkub ka meie endi keskelt. Alland Parman kandideeris Kehra linnas valimisliidus Kodulinn Kehra ja Tiina Nõlvak Anija valla valimisliidu Ühisel jõul nimekirjas. Tänaseks on selge, et mõlemad neist ka volikokku valiti.

Kuidas üldse selline mõte tekkis, et minna kandideerima?

Alland: Ausalt öeldes päris juhuslikult. Tuli vend Ilmo minu juurde ja rääkis, et teda käidi nii vallast kui linnast valimisliitudesse kutsumas. Kui Ilmo keeldus (ta on sisse kirjutatud Tallinnasse), siis küsitud, et kui sa ise ei kandideeri, ehk soovitad kedagi sealt teie ringkonnast (niimoodi huvitavalt nad end väljendasid). Ilmo tuli selle jutuga minu juurde. Mõtlesin. Mulle oli suureks julgustuseks see, et Kiviõli Vabakogudus on ise kokku pannud nimekirja. Juba kevadel hakati Kiviõli koguduse eestvedamisel valmistuma kohalikeks valimisteks, võeti ühendust direktorite, juhtide ja avaliku elu tegelastega, pandi kokku valimisliit. Pastor Allaniga kõnelesime asjust, mida linna volikogu otsustab ja kuidas mõningaid küsimusi käsitletakse ehk isegi vastutustundetult. Ja kui sa ise olla väljasseisja - ainult tänitad ja näägutad, et näe, mis nad seal kõik valesti teevad, kuidas linnas asjad korrast ära ja kõik on sassis... Milleks siis kritiseerida? Kui sul on võimalus ja sa tunned, et võid, siis mine ja proovi ise ka. Nemad (Kiviõli kogudus) tegid seda ja ma mõtlesin siis: lähen. Volikogu senine esimees Jaak Kalle koostas seda nimekirja ja me rääkisime põhimõttelistest küsimustest, mida see valimisliit hakkab taotlema, leidsin, et nendes asjades tasub sõna kaasa rääkida.

Tiina: Asi oli väga lihtne. Selle valimisliidu esimees, kus mina kandideerisin, oli Uku Praks, kes on minu poja Marguse klassijuhataja. Ütles, et tuled ja kõik, kui meie ei tee, kes siis teeb?!

Mida Sinu arvates suudab koguduse liige volikogus ära teha?

Tiina: Täpselt sama, mida ükskõik milline korralik inimene. Ega koguduse liige ei ole mingisugune eri kategooria maailmas. Kuidas seda nüüd öelda... me küll ei ole siit maailmast, aga elame ju ikkagi siin. See, et ma olen koguduse liige ei tähenda, et ma nüüd mingil moel erinen muudest Maa-asukatest.

Ehk räägite lähemalt oma valimisliidu taotlustest ja eesmärkidest?

Alland: Enne, kui ma andsin oma nõusoleku kandideerida, arutlesime põhimõtteid suuliselt ja kui hiljem tulime kokku juba kui valimisliit, siis me viimistlesime ja esitleme need ka inimestele kirjalikult, et nad saaks hinnata. Neid põhimõtteid on igaüks lugeda saanud Sõnumitoojast ja võib-olla leidnud voldiku oma postist. Kokkuvõtlikult tõstsime üles kolm suurt võimalust.

Loome võimalused eluks. Sinna kuulub kõik elementaarne, mis eluks vajalik on - alates hingatavast õhust ja tarvitatavast veest kuni turvalise elukeskonnani, et Kehra inimene võiks välja minna, kartmata libedas kohas või tänavaaugus jalaluud murda, kartmata, et pimedas kallale kiputakse. Ja kui midagi peakski juhtuma, siis ta on kindel, et päästeteenistused ruttavad appi.

Võimalused arenguks. Siia kuulub ihu, hinge ja vaimu arendamine. Teisitiöeldes: haridus, tervisesport, kultuurielu ja vaimuelu. Sinna kuulub ka see, mida kogudus saab pakkuda. Linnal on palju probleeme - näiteks lagunenud kultuurimaja, millega keegi midagi peale ei oska hakata, siis nigelad sportimisvõimalused. Vaevalt selles osas jõuab kohe midagi suurt ette võtta, ent selle nimel tasub tööd teha, et parandada kultuuri, hariduse ja spordi olukorda. Loomulikult tean, et sellel kõigel ei ole alati vaimulikkusega midagi pistmist, kas meile meeldib või mitte, aga kõik kehrakad pole veel ka kristlased... Samal ajal tahaks tuua siiski esile kristlaste häält. Toon näite: Keda me kutsume Kehra päevi sisustama? Kas mõne diskori, kes paneb sellise peo püsti, et paljud rahulikult magada ei saa? Või on see kultuuriprogramm hoopis mitmekesisem ja avaram.

Võimalused tööks. Meie eesmärk on edustada Kehra majandust sedavõrd, et me ei sõltuks üksnes paberivabrikust. Et kui vabrik elab, siis linna elab, ja kui vabrikuga midagi juhtub, siis Kehra peab ära kolima. Tahaksime luua võimalusi ka väikeettevõtetele, et inimestel oleks tööd. See pole töö vabriku vastu, ent ma usun, et see on tervem suhtumine, et kõik Kehras ei sõltuks vabrikust. Jah, me anname endale aru, et ta toob väga suure osa Kehrale nii töökohtade panuses kui ka maksude näol, tahame julgustada vabrikut töötama puhtamalt ja loodussäästlikumalt.

Tiina: Meie eesmärk on ühisel jõul midagi ära teha. Tõsta jõusse haridus, normaalsed eetilised elunormid, raha õigesse kohta panna (nii vähe kui seda on).

Mis arvate, kas koguduse elus ka midagi muutub?

Alland: Kogudus on eelkõige vaimulik asutus, selle käekäik sõltub esmalt sellest, kuidas on meie suhted Jumalaga. Aga sellest järelduvad ka suhted inimestega. Koguduse elus peaks midagi muutuma sõltumata sellest, kas keegi liikmetest kuulub omavalitsusse või mitte.

Muuseas, kõnelesin ühe pastoriga, kes rääkis, et nende paikkonnas doteerinud omavalitsus küllalt asjaliku summaga kultuurimaja, kus tegelikult toimus palju vähem üritusi kui koguduses. Tahaks tuua inimeste ette asjaolu, et kogudus teenib ka ühiskonda. Ja kui toetust saavad aeg-ajalt seltsid, klubid ning üleüldse see, kes küsib, siis mis takistab, et kogudus võiks ka avalikku toetust saada, kuna ta teeb avalikku tööd? See pole muidugi kellegi motiiv linnavalitsusse kandideerimiseks, veel vähem on mingid riiklikud toetused koguduse majanduse aluseks - selleks on usklike ja ka teiste inimeste annetused ning kümnis.

Aga mismoodi see meile tagasi võiks paista?... Ma muidugi ei taha, et ma oleksin mingi kole hõivatud linnaisa, kellel ei ole aega enam vaimuliku töö ega inimeste jaoks. Jumalariigi töö jääb ka edaspidi kõige olulisemaks.

Tiina: Ma küll ei arva, et koguduses peaks midagi muutuma. Me oleme ju kogu aeg koguduses, ega sellest siis midagi ei muutu. See on täpselt samamoodi, et kas muutub midagi koguduses siis, kui ma vahetan töökohta või lähen kuhugi naiste näputööringi. Ma ei arva, et koguduse autoriteet peaks nüüd tohutult tõusma, et me kandideerime volikogusse või ükskõik millisesse ühiskondlikku organisatsiooni. Kogudus ei ole mina ja kogudus ei ole Alland.

Kuidas üldse suhtuda sellesse, et kristlased sellise asja juurde tungivad?

Alland: Küsitakse, kas see on piibellik, kas see ei aja su pead segamini, kas sa äkki ei taha võimu, kristlased peaksid kasutama asjade muutmiseks teisi vahendeid jne. Ma tunnen peale enda veel mitut kristlast, kes kandideerisid. Ja nad tunnevad vastutust. See on üks viis, kuidas asju saab teha ja muuta, kristlased teavad, et see pole ainuke meetod. Mujal maailmas ei ole see mingi imeasi, kui riigi juht on kristlane. Ma usun, et meil on taas aeg oma hääl kuuldavale tuua. Kui nõukogude ajal ei olnud selleks mingit võimalust, siis seda enam on nüüd. Muidugi on asjad kõik Jumala käes. Ma ei tahaks siin negatiivseid näiteid tuua sellest, kus kristlased said raha või võimu juurde, aga neil hakkas pea pööritama - neid näiteid on leida, teatud inimesed ei olnud lihtsalt valmis selleks, kuhu nad sattusid. Me peame oma kõrgust teadma.

Tiina: Maa sool me oleme ju lõppude lõpuks. Ei tohi lasta maal hapuks minna. Samas näiteks Ameerikas on küll ja küll selliseid negatiivseid näiteid, kus kristlased on poliitikasse trüginud ja kasu asemel hoopis kahju toonud. Igatahes mina ei taha võimu.

Rahva hulgas on kuulda kriipimisi linna ja valla vahel. Nüüd kandideerib üks koguduseliige linnas ja teine vallas. Mida see tähendab?

Alland: Selle põhjuseks on asjaolu, et inimene saab kandideerida elukohas või seal, kus ta end vastavalt valmisseadusele on hääleõiguslike kodanike nimekirja kandnud. Mina elan Kehra linnas, Tiina Aasa talus, mis jääb Anija valda. Ma usun, et see tähendab erilist võimalust teha koostööd. Kui juhtub, et meid valitakse, siis ma leian, et see on juba üks põhjus, miks linn ja vald võiksid omavahel hästi läbi saada.

Eks igaüks teeb omad järeldused...

Küsitles Eva Klemets

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord - Koguduse leht 5