Jutlus: Lesknaise õli

Lesknaise õli

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Kõne Turu Vabakoguduses peetud seminaril 26-29. jaanuaril 1996

Marc A. Dupont

	Tere õhtust! [vaikus] Täpselt nagu kirikus! Mõnikord ma küsin inimestelt, kas nad on õnnelikud. Koguduses tuleb mul mõnikord tahtmine küsida inimestelt, kas nad on elus. Tere õhtust! [Saalist: Tere õhtust!] Võib-olla tuleb mõne pärast veel palvetada, et tal oleks kena õhtupoolik.
	Täna tahan rääkida Jeesuse isikust ja Tema eesmärgist. Eile õhtul me rääkisime, et Jumal toob äratuse ja puudutab inimesi. Mõnikord Jumal toimib viisil, mis häirib usklikke inimesi, see pole nende mõtete ja meeltega kooskõlas. Jesaja raamatu 8. peatükis räägitakse, et prohvetlikud asjad osutuvad mõnikord komistuskiviks ja pahanduskaljuks.
	Rääkisime eile pisut Ristija Johannesest. Ta oli inimeste jaoks üks raske juhtum nii teoloogiliselt kui intellektuaalselt. Tema sõnum oli eriti prohvetlik. Ta rääkis: «Vaadake! Jumala riik on tulnud inimeste lähedale!» Inimesed, kes kuulsid, said aru, et Messias on tulemas. Johannes oli keset kõrbe ja väljaspool igasugust religioosset süsteemi. Ta polnud preester ega leviit aga rääkis, et Jumala riik on tulemas. Ometigi polnud veel midagi näha.
	Me ei kuule imedest ega paranemistest. Me ei saa lugeda muid prohveteeringuid tema käest, kui vaid üksnes Jeesusest. Aga ta on Jordani ääres ja ristib inimesi!
	Ma usun, et tänagi on prohvetlik jõgi voolamas koguduste keskel. Nagu Jesaja oli prohveteerinud Ristija Johannesest: tuleb üks mees, kes valmistab Issandale teed, teeb künkad tasaseks ja täidab madalad kohad. Ta valmistab Messia teed. Usun, et see, mida kogudus praegu kogeb, on «laudade pööramine jalad ülespidi» ja sügava tähendusega ilmutuse ilmutamine. Jumal tahab ilmutada oma armastust, rõõmu ja rahu. See on ettevalmistamine suuremaks ärkamiseks.
	Matteuse evangeeliumi 11. peatükis annab Jeesus tunnistuse Ristija Johannese teenimisest. Ta räägib rahvahulgale Johannesest ja küsib: «Mida te läksite sinna kõrbesse vaatama? Kas pilliroogu, mida tuul kõigutab? Või mida? Inimest kenades riietes? Sellised on kuningakodades. Mida teie läksite vaatama? Prohvetit? Jah, ma ütlen, ta oli enam kui prohvet. Ta on see, kellest on kirjutatud: «Vaata, mina läkitan ingli oma palge eel, et valmistada teed.» Tõesti, ma ütlen teile, et pole suuremat naisest sündinute seas, kui Johannes. Aga vähim taevariigis on suurem temast. Aga Ristija Johannese päevist alates rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle endale!» Jumala kuningriiki rünnatakse ja ründajad kisuvad selle endale.
	Kõik inimesed sealkandis läksid Ristija Johannese juurde. Jeesus küsis neilt retoorilise küsimuse: «Mida te sealt kõrbest otsisite? Miks te läksite sinna? Kas läksite kaunist maastikku vaatama? Prohvetit kuulama?» Jah, Jeesus ütles, et Johannes oli enamatki kui prohvet. Kuid Ristija Johannes polnud mitte üksnes prohvet, vaid ta sümboliseeris prohvetlikku sugupõlve, kes elab enne suurt ärkamist. Täna pole meil lihtsalt uue prohvetluse esiletõus, vaid me oleme astumas Jumala Vaimu võimsasse väljavalamisse, mida prohvet Joel on ennustanud.
	Prohvetlikud annid valatakse Kristuse ihu peale. Noored mehed ja naised näevad ilmutusi ja vanad uinuvad unenägusid nähes, paljud prohveteerivad. Nagu Jeesus pööras kummuli lauad templis, öeldes, et minu Isa koda peab hüütama palvekojaks, nõnda viimase paari-kolme aasta jooksul on leidnud aset plahvatuslik palvetöö.
	Muuseas, ma mõnikord mõtlen, mida need tõlgid räägivad. Ma töötan palju tõlkide vahendusel, et ma juba tunnen, kui nad hakkavad metsa minema. Kord olin ühes nelipühi piiblikoolis Rootsis. Enamus neist said inglise keelest aru ja ma ei kasutanud tõlki. Ma olin oma esimeses loengus ja kõnelesin vanast sugupõlvest, kes ei pääsenud kõrberännakult tõotatud maale oma uskmatuse tõttu. Siis meil oli kohvipaus ja teise osa alguses ma küsisin, miks vana sugupõlv ei pääsenud tõotatud maale. Seal oli noormees, kes hilines teise loengusse ja tema inglise keel polnud nii hea. Ja kui ma seda küsisin, siis ta arvas, et ma küsisin, miks ta hiljaks jäi. Ta ütles, et sellepärast, et tualetis oli saba. Hea tõlge on väga tähtis.
	Mis siis juhtus nende inimestega, kes läksid Ristija Johannese juurde kõrbesse? Oli prohvetlik aeg. Jumal mõjutas inimeste südameid. Seal polnud midagi erilist vaadata imesid, tervenemisi või muud sellist, mida Jeesus tegi. Aga inimeste südameid valmistati ette.
	Kriitikud on seda Vaimu tööd kritiseerinud. öeldes: Kui see oleks tõeline Vaimu töö, siis kogudused peaksid arvuliselt kahe- või kolmekordistuma. Ausalt õeldes, mina kahtlen, kas kogudused oleks selliseks ärkamiseks valmis? Ärkamine tähendab palju-palju tööd. Tuleb hoolt kanda paljude inimeste eest, õpetada, parandada, hinge hoida... Siis tuleb kogudusse palju selliseid inimesi, kellega saab olema aina probleeme. Kuid meil on prohvetlik ettevalmistusaeg. Isa ilmutab meile oma armu, kaastunnet ja rõõmu ning valmistab ette oma rahvast.
	Jeesus ütles midagi eriti tähtsat selle ettevalmistuse aja kohta. Ta ütles, et Ristija Johannese päevist alates rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle endile. Jeesus ei rääkinud otse füüsilisest vägivallast, kuigi sedagi tuli ette. Mõni kuu tagasi kohtasin ma Torontos noort meest, kes oli nii vihane, et tahtis kallale tulla. Aga see, mida Jeesus räägib, on sisemine võitlus, mis tekib, kui me tahame minna sisse Jumala riiki.
	Mulle meenub siin üks lühim tähendamissõna, mida Jeesus on rääkinud. Ta ütleb, et Jumala riik on nagu kallis pärl. Mees, kes on pärlikaupmees, nägi seda ilusat pärlit. Ta läheb ja müüb kõik, et saada seda ühte pärlit. On selge, et see kallis pärl kujutab Jeesust, kujutab Jumala riiki. Siin on pilt, millised Jumala inimesed peaksid olema. Inimesed, kes on näljased ja igatsevad Jumala järele. Jeesus ütleb, et te olete õndsad, kui teil on nälg ja janu õigluse järele. Taavet luuletab, kuidas tema hing igatseb Jumala järele nagu hirv igatseb elava vee järele. Ta ütleb veel: «Issand, Sina oled minu põllu- ja karikaosa! Möödunöörid on langenud meeldivate paikade peale, pärisosa on ilus mu meelest!» (Ps 16:5-6)
	Paljudes kogudustes on see osa aga hoopis nurisemine või enesega rahulolu. Oleme nii rahul endaga, et kui keegi tõuseb üles ja ütleb: «Me peame Jumala palet otsima! Me peame nutma Jumala poole! Me vajame rohkem Jumalat, Püha Vaimu!» siis ta saab vastuseks rahustava vastuse. «Me oleme ju päästetud! Meil on ju Püha Vaim! Oleme teel taevasse! Me räägime isegi keeltes! Jumal on juba meie juures!» Aga puudub arusaamine, kui sügavat osadust Jumal veel tahab meile anda. On hoopis enesega rahulolev uimasus! Puudub aga huvi, missugune on Jeesuse armastuse kõrgus ja laius ja pikkus ja sügavus!
	Piiblis on palju pilte inimestest, kes on ahastuses janu pärast Jumala järele. Kord oli Jeesus ühes majas rääkimas inimestele Jumala riigist. Rahvahulk oli nii suur, et inimesed olid terve ümbruse sisse piiranud. Aga seal oli üks noormees, invaliid. Ta uskus, et kui ta vaid pääseks Jeesuse lähedale ja Jeesus palvetaks tema eest, siis ta saaks terveks. Ta oli sõpru, kes olid nõus teda sinna kandma. Aga nad ei pääsenud rahvast läbi. Kuid ta oli hirmsas janus Jeesuse järele. Siin on see asja tuum: janu Jeesuse järele. Ilma selleta oleks ta end ilmselt lootusetult koju tagasi lasknud kanda. Aga nüüd kandsid sõbrad ta maja taha ja nad ronisid katusele. Sa võid kujutada, kuidas Jeesus seisab majas ja kõneleb. Korraga pudeneb sodi talle kaela. Ta vaatab üles ja sealt tuleb prahti, Jeesus astub kõrvale. Siis võetakse üks tükk katust ära ja päikesevalgus pääseb otse tuppa. Auk läheb suuremaks ja suuremaks. Ja korraga lastakse sealt terve voodi alla! See oli esimene drive-in kirik. Aga Jeesus näeb, kuidas nööride abil lastakse üks ase alla ja seal lebab invaliidist noormees. Võite arvata, mida inimesed ümberringi arvasid. «Mis, tont võtku, siin toimub? Kas mingi voodi lasti alla?» Jeesus vaatab seda noormeest ja ütleb: su usk on sind aidanud. Tõuse üles ja kõnni!
	Mis oli siin oluline? See mees oli üle-mõistuse janune Jeesuse järgi ja ta sai Jeesuse. Olin möödunud aastal Cape Towni's konverentsil, seal oli 3500 inimest. Üks naine oli kohale tulnud naaberriigist. Tal oli kõhus pahaloomuline kasvaja. Ta oli juba surmale lähenemas, lootusetuks kuulutatud. Kui ta sellest konverentsist kuulis, tuli ta Namiibiast LõunaAafrikasse. Tal olid mõned sõbrad Cape Town'i kogudustes ja ta oli nende juures. Ta tuli koosolekule. Elada oli jäänud tal veel paar kuud. Ühel koosolekul tuli kellelegi tunnetuse sõna, et siin on üks naine maovähiga. Ma ei tea, kes tema pärast palvetas, kuid see naine tuli joostes ette. Püha Vaim tuli ta peale. Ta koges midagi oma kõhus. Kui ta läks oma öömajja keskööl, tundis et tal on kõhus paha. Ta läks tualetti oksendama. Mingi must asi tuli sealt välja. «Mis see on?» imestas ta. Aga see oli kasvaja. Seejärel tundis ta end täiesti tervena. Ta tuli hiljem oma kodumaale, kuid ei rääkinud arstidele esialgu midagi. Ülevaatusel küsiti ta käest: «Mis on sinuga juhtunud? Sa näed nii hea välja?» Kõik sümptomid olid kadunud ja kui tehti analüüsid, siis polnud kasvajast jälgegi. Asja saladus on taas selles, et see naine mitte üksnes ei uskunud, vaid ta oli ahastuses Jumala järgi.
	Me peame saama aru, et Jumal ei ole mingi vägi, süsteem, programm. Ta on isik. Ja Tema tuleb oma suveräänsetel aegadel ning teeb tööd meie seas. Ta valab välja Vaimu. Vett liigutatakse! Värskel viisil uuendab Jumal enda tundmist! See on aeg otsida Jumalat! Nagu Jeesus õpetas, on aeg teha tööd ja näha vaeva. Nagu Betsaida tiigis, kus aeg-ajalt tuli ingel ja segas vett ning imed võisid sündida. Kes esimesena sai vette, see sai terveks.
	Meil on imeline aeg, kus veed on liikvel. Kui räägime Jordanist, siis on sellel sümboolne tähendus, kui Jumala rahvas astub uude ajajärku. tõotuste täitumise maale. Täna vett liigutatakse. Issand ütleb: kes on iganes janune, tulgu minu juurde. Elava vee jõed saavad voolama teie seest. Jesaja kuulutab (55): «Kui oled janune, kui sul on nälg, isegi kui sul pole raha, tule söö ja joo ilma hinnata!» Miljonid kristlased ümber maailma on ahastavas janus ja näljas Jumala järele. Nad on näljased ja janused Jumala järgi. Nad otsivad Jumala palet! Paljudel eri viisidel on Jumala Vaim välja valatud.
	Umbes 200 aastat tagasi oli väike hulk kristlasi Saksamaal. Nad olid väga vaesed, neil polnud maad. Nad olid põgenikud. Üks krahv, nimega Zinzendorf, oli nende vastu lahke ja andis neile elamiseks maad. Neil polnud palju võimalusi midagi teha, ka kogudustes ei sallitud neid. Nad olid väga vagad inimesed, sügava palve inimesed. Ühel nende palvekoosolekul nad kogesid midagi erilist, mida polnud nendega enne juhtunud. Jumala Vaim langes väega nende peale. Suur rõõm tuli, inimesed jäid joobnuks Vaimus. Nad hõiskasid suurest rõõmust. Inimesed olid Jumala Vaimu väe mõju all. See oli üsna väike inimeste hulk, aga järgmise 200 aasta jooksul saatsid nad välja palju misjonäre. Moraavia vendadest sai maailma suurim misjonijõud. Sest nad olid janused Jumala järele. Nad otsisid Jumalat ja kohtasid Jumalat. Jumal armastus, halastus, rõõm ja rahu tuli nende peale. Neist ei saanud kunagi suurt kirikut, aga 200 aasta jookul olid nad suurim misjonijõud maailmas.
	On tunnistus ühest moraavi meeste rühmast, kellele Jumal andis visiooni viia evangeelium Jamaikale, mustade orjade juurde. Keegi polnud neist enne Jamaikal käinud. Nad teadsid, et kusagil teisel pool maakera on saar, kus on palju nigeerlastest orje. Nad said Jumalalt visiooni, et peavad minema Jamaikale ja neile orjadele evangeeliumi kuulutama. Kuid nad olid väga vaesed, neil polnud raha, et sinna sõita. See meestehulk müüs end palgaorjadeks seitsmeks aastaks ja said sellega võimaluse sinna sõita. Nad olid nii mõjutatud Jumala armastusest ja sellest visioonist. Nad läksid, et olla ise ori 7 aastat ja siis kui nad vabanevad, saavad nad kuulutada evangeeliumi. Räägitakse, kuidas see orjalaev oli lahkumas ühest saksa sadamast. Meeste perekonnad ja sõbrad tulid neid saatma. Saatjad jäid kaldale ega teadnud, kas nad oma mehi enam näevad või mitte. Seal oli palju pisaraid. Aga nad hüüdsid: Tapetud Talle ja Tema vere palga pärast, minge! See, mis oli juhtunud juba paljude aastate eest, kui Jumala Vaim oli langenud nende peale, viis neid nüüd edasi. See Jumala Vaimu töö oli liigutanud niipalju nende südameid, et nad tahtsid seda teha ja läksid sarnaselt paljudesse maailma paikadesse.
	Möödunud sajandi alguses läksid mõned nendest moraavia vendadest Londonisse, et rajada sinna üks kogudus. Mõned aastad hiljem oli nende koguduses siiski üksnes umbes 60 liiget. Aga kui moraavi vennad palvetasid, siis Jumala vägi liikus seal rahu ning rõõm valdas inimesi. Kord oli neil öö-palvekoosolek ja kaheksa anglikaani pastorit oli ka nendega kaasas. Oli juhtunud kummalisi asju, kui need moraavlased palvetasid. Need kaheksa anglikaani pastorit tahtsid näha, mis sellel öö-palvekoosolekul juhtub. Hommikupoole õöd langes Jumala Vaim ja need anglikaani pastorid said nii täis Jumala Vaimu, nagu nad seda iial varem polnud kogenud. Mitmed neist hakkasid valju häälega Jumalat kiitma ja mõned olid joobunud Vaimus ja teised naersid või kukkusid. Kolme meest neist anglikaani pastoreist me tunneme hästi. Need olid vennad Charles ja John Wesley'd ja George Whitefield. Neist kolmest mehest said oma sugupõlve keskel suurimad äratustegelased. John ja Charles Wesley käisid läbi kogu lnglismaa ja tuhanded tulid Kristuse juurde. Whitefield oli evangelist Inglismaal ja Ameerikas. Ja see kõik algas ühest kummalisest Vaimu väljavalamisest. Nad ei saanud kõigest aru, kuid need olid mehed ja naised, kes olid eriti janus Jumala järele. Seejärel John ja Charles Wesley hakkasid kuulutama Jumala sõna 25-30000 rahvahulkadele, sest selline võidmine oli nende peal.
	Vaatame 2Kn 4. peatükki. Seal on üks lugu prohvet Eliisa elust. Üks lesknaine rääkis Eliisale, et minu mees, kes teenis Jumalat, on surnud ja nüüd tahavad võlausaldajad tulla ja võtta mu pojad ja müüa orjaks. Teatud mõttes on siin pilt kogudusest. Teoloogiliselt on meil selge, et meie kogudus oleme Kristuse pruut. Aga üks lootusetuse tunne on valdav paljudes kogudustes. Meil on suurepärane teoloogia. Me teame, et see, kes on meis, on suurem kui see, kes on maailmas. Me teame, et kõik meelevald taevas ja maa peal kuulub meie Issandale Jeesusele. Kuid siiski on paljudes kogudustes tunda lootusetust.
	Mõned kogudused kõnelevad pühapäev teise järel sellest, mida saatan on maailmas tegemas valeõpetused, antikristus, vägivald, patu võimus, pervessuste koledused ja muu taunitav. Nii palju kogudusi on, mis aina räägivad tulevastest asjadest, mida me ehk taevas näha saame. Väga vähe kristasi, kogudusi ja juhte räägivad visioonist ärkamise jaoks. Mõned kogudused ülistavad teda, kes on suur «Mina olin» ja «Mina saan olema». Aga meie Jumal on suur «Mina olen». Paljud kogudused on sellises olukorras, kus neil puudub nägemus ärkamise võimalikkusest ja nad ei oska kuhugi suunas liikuda. Mõned kogudused üritavad end otsekui juukseid pidi soost välja kiskuda näiteks emotsionalismiga. Või siis nad pidevalt loevad enestele Piiblit ette, mis muidugi on hea. Aga nad ei saa aru, et Piibel räägib isikulisest Jumalast, mitte kontseptsioonidest Jumala kohta. Prohvetlus on võti. Püha Vaimu juhtimine on võti.
	Jeesus ei käitunud kunagi religioosselt. Ta ütles, et ma teen asju, mida ma näen Isa tegevat. Kui Jeesus tõusis üles Jordani voogudest, kus Johannes oli Teda ristinud, siis Jumala Vaim tuli Tema peale ja Vaim laskus otsekui tuvi. Jumala rahu tuli Tema peale, et Ta saaks seda kuulutada vaevatuile ja koormatuile.
	Jumal tahab täna anda kogudusele silmad, mis näevad ja kõrvad, mis kuulevad. Jumal tahab anda prohvetliku nägemuse, mis viiks koguduse siit, kus see on täna, ärkamisse, mis on homme. Kui me vaatame suuremaid ärkamisi ajaloos, siis näeme, et kõigepealt on ajad, kui Jumal äratab oma rahva ja siis tuleb aeg, kui Jumal alustab tööd maailmas. Nii juhtus nende moraavia vendadega. Nii oli Ristija Johannese lugu.
	Me teame, et meil on Jeesus Kristus, kuid siiski tunneme end nii jõuetuina ja lootusetuina. Kogudustes räägitakse usust, kuid siiski on neis nii vähe usku ja väge. Seda asendab sageli emotsionalism, kuid Jumala Vaimu tööd ei saa mitte millegagi asendada. Mitte väe ega võimu läbi. ütleb Issand, vaid minu Vaimu läbi.
	Nii on meie ees lesknaine, kes on kaotanud lootuse oma laste suhtes. Ta on sunnitud neid müüma. Ta kardab. «Mis ma teen?» küsib ta Eliisalt meeleheites. «Mis sul majas on?» küsib prohvet vastu. «Mul ei ole muud, kui väike õlipera.» Kogudustes on pidevalt üks puudus, kogu aeg on vaja leida sangareid, kes tööd edasi viiksid. Nad otsivad aina uusi juhte. Aga see ärkamine, millest on jutt, pole üksikute suurte sangarite ärkamine. See on äratus, mis puudutab vaid ühte kangelast Jeesust Kristust. See Püha Vaimu väljavalamise eesmärk on anda meile sügavam ilmutus Jeesusest Kristusest. See on Püha Vaimu teenimistöö austada Jeesust ja Isa. See on prohvetluse süda. Prohvetlus pole selleks, et ette kuulutada sündmusi ja nende toimumise aega, ehkki see kuulub sinna. Prohvetliku kõne eesmärk on ilmutada meile Jeesust Kristust ja neid asju, mida Tema on tegemas.
	Jumal ütles, et ma saadan teile Püha Vaimu. Ta juhib teid kõigesse tõtte. Mis on tõde? See on Jeesus! Tema on tee, tõde ja elu. Püha Vaim tahab meile rohkem ilmutada Jeesust ennast, seda mida Tema on tegemas ja rääkimas.
	Sellel lesknaisel oli vaid natuke õli. Õli on Püha Vaimu sümbol. Nagu nende 10 neitsi tähendamissõnas, kes olid õlilampidega ootamas peigmeest. Õli on võidmise ja Vaimu sümbol. Prohvet ütles naisele: mine laena anumaid. Too niipalju anumaid, kui võimalik! Too kõik tühjad anumad, mida leiad. Ämbrid ja kanne ja kausse ja potte ja purke... Nad sulgesid ukse enda taga ja alustasid õli kallamist. See õli hakkas voolama, paljunema. Üks nõu teise järel sai täis kallatud. Ja prohvet ütles muudkui: too järgmine nõu. Ja siis tuli hetk, kui poeg ütles, et enam pole ühtegi nõud. Õli voolamine lõppes.
	Siin on üks hea külg selle asja juures õli oli saanud palju ja selle õli sai maha müüa, et maksta võlad ning osta süüa. Kuid siin on ka üks kurb moment sest nõud olid otsa saanud.
	Tahan kõnelda ühest imelisest Vaimu väljavalamisest. Tuhandeid tunnistusi on pastoritelt ja töötegijatelt ja kristlastelt ja abielupaaridelt ja teistelt kogu maailmast. Nad on saanud uuendatud, vabastatud, uue visiooni ja jõu selle elluviimiseks. Igasugused ilmingud, mida selle juures nähakse, on põnevad. Sageli see ilming näitab välispidiselt, milline töö on inimese sees toimumas. Aga see Vaimu töö ei seisne mitte väelistes ja mõnikord veidrates ilmingutes. Siin pole küsimus suures väes, kuigi Vaimu töö on väeline. Siin pole peaküsimus vaimuandidest, kuigi Vaim annab ka neid. Siin pole peaküsimus usust, kuigi usk on nii tähtis. Küsimus on Jeesusest! Küsimus on veel rohkem Jeesuses!
	Aga see jõgi ei voola mitte igavesti, me oleme ettevalmistusajas. Meil on aeg palvetada, et Kristuse ihu võiks täituda ja täituda ja täituda ja täituda ja veel enam täituda. Jeesus ütles: tulge minu juurde ja teie sisemusest hakkavad voolama elava vee jõed. Mis sa arvad, mil määral tahab Jeesus, et sa oleksid Püha Vaimu? Kas siiani või siiani või siiani? Ta tahab, et sa oleks nii täis Tema Vaimu, nii täis Tema rahu ja rõõmu. Nii täis, et sa ei mahutaks seda ära!
	Luuka 4. peatükis räägitakse, kuidas Jeesus sai täis Püha Vaimu. Algkeeles see Sõna, mida seal kasutatakse Püha Vaimuga täitumise kirjeldamiseks, annab edasi pildi, mis tähendab nii täis olemist, et pressib igalt poolt välja. Igast august ja praost pressib välja! See pole mitte nagu veeklaas, mis on ääreni täis ja natuke üle ajab, vaid nagu täispumbatud anum, mis igas võimalikust kohast välja pressib!
	Mäletad naist, kellel oli veritsustõbi. Ta otsis Jeesust, et saada terveks. Suur rahvahulk oli jälle Jeesuse ümber. Aga ta pressis end läbi.
	Mõnikord konverentsidel palveteenistusel olen ma lõpuks nii väsinud, et ei jaksa enam kellegi pärast palvetada. See on väsitav, sest inimesi tuleb aina, kes tahavad, et ma nende pärast palvetaksin. Aasta tagasi oli mu naine minuga konverentsil kaasas. Olime ühel koosolekul ja viimane õhtu oli mul vaba, valmistusime edasi lendama. Istusime koosolekul ja pärast seda tahtsime minna kahekesi sööma. Olime minemas auto poole, olime väsinud teenimisest. Meil oli vaid vaja pääseda konverentsihallist välja ja jõuda autoni. Konverentsil oli 4000 inimest. Mitmed tahtsid veel, et ma palvetaksin nendega, aga ma ütlesin, et see pole enam võimalik, pean konverentsilt lahkuma. Siis oli seal üks väike jaapanlane, pastor. Ta oli üsna ahastuses. Ma olin just vähemalt kümnele inimesele öelnud, et ma ei saa enam nende pärast palvetada. Aga see jaapanlane haaras mu käisest kinni ja surus mu vastu seina. «Sa pead mu pärast palvetama! Ma ei lase sul ära minna, kui sa pole minu pärast palvetanud!» Minu naine oli ülivihane. Aga ma mõtlesin, et selle jaapanlasel on nii palju usku, et on kerge tema pärast palvetada. Ma olin ise üliväsinud ja mut polnud enesel palju usku, kuid teadsin, et see mees on valmis kohtuma Jumalaga. Ma ütlesin: «Issand, õnnista seda meest ja tema kogudust!» Mees kukkus pikali. See oli kaks sekundit palvet ja siis me läksime minema. Aga Jumal hakkas mehe juures midagi tegema. Mu naine oli väga vihane, aga minule läks südamesse, et see mees oli nii janune Jumala järele.
	Sama asi oli selle veritõbise naisega. Ta oli ahastuses, ta lihtsalt pidi Jeesuse juurde jõudma. Ja ta trügis läbi ja puudutas Jeesuse riideid. Jeesus pöördus ringi ja küsis: «Kes mind puudutas?» Jüngrid ütlesid: «Igaüks nühib siin vastu sind!» «Aga ei, ma tundsin, et vägi läks minust välja.» Siis see naine tunnistas, et tema puudutas. Te näete, et Jeesus oli niivõrd Vaimuga täidetud, et see pressis lausa välja. Ainuke, mida oli vaja teha puudutada Jeesust. Nii nagu Peetrusega oli pärastpoole kelle peale üksnes tema vari langes, elas üle imelisi tervenemisi.
	Tahan midagi eriti kallist öelda selle Vaimu töö kohta. See on üks suuremaid Vaimu väljavalamisi viimase paari tuhande aasta jooksul. Elav vesi voolab jõena! Ära rahuldu vaid ühe sõõmuga. Võta ja võta, saad juurde ja saad juurde ja siis sa saad veel palju lisaks! See ei ole mingi väike karismaatiline puhang või «nelipühilik hoog». Asi on Jumala ligiolus, Jumala südamest ja Tema rõõmust. Mitte ainult väest või andidest, mitte vaid imedest, vaid Jumala ligiolust. Mine vette, mine sügavamale. Võta sõbrad kaasa, sugulased kaasa, võta oma kogudus kaasa. Ära rahuldu vaid varbaotsaga proovimisega. See aeg ei kesta igavesti.
	Ühel päeval algab äratus. Ma ei taha öelda, et teatud kogudused jäävad siis «väljapoole», kuid just nüüd on ettevalmistumise ja varustumise aeg. Nüüd on aeg hüpata rongile, kui rong juba liigub, on raskem peale saada.
	Vaimulik sõda aina ägeneb. Probleeme lisandub, aga ka Püha Vaimu võidmist lisandub. Kui inimesed juba praegu kardavad Püha Vaimu tegemist keegi naerab või kukub pikali mis juhtub siis, kui inimesed hakkavad surnult maha langema, sest nad valetasid Pühale Vaimule? Inimesed ütlevad, et sellised asjad ei või olla Jumalast, sest me kardame neid asju. Me peamegi kartma, sest tegemist on Jumalaga. Ta on elav Jumal, kes hingab oma laste peale. See parandab neid. See on, mida Paulus ütles: nõudke oma päästet kartuse ja värinaga! Sest Ta on elav Jumal!
	Praegu pole aeg Kristuse ihus olla enesega rahulolev. Praegu pole aeg Kristuse ihus olla vaimuliku uhkuse ja kõrkuse sees. Praegu on aeg alandada end Jumala ette, siis Ta tõstab meid üles. On aeg hüüda Jumala poole ja kisendada: Issand, tõsta meid üles! Ta tuleb ja tõstab sind üles. Ta paneb su jalad ilmutuse kaljule, sellele, mida ei saa kõigutada.
	Ta paneb uue laulu sinu suhu, ülistuslaulu. Ta täidab sind oma rahu, armastuse ja rõõmuga, et selle tulemus on ärkamine. Nagu Taavet ütleb: Issand andis mulle uue laulu, paljud kuulevad seda ja põörduvad Issanda poole.
	Ära rahuldu keskpärasusega. Ara rahuldu visioonitusega, külma kogudusega. Ära anna ennast üksnes säilitamise ja ellujäämise meeleollu. On aeg, mit vett liigutatakse. Kui sa vajad tervenemist, Jumala armastust, rahu, kaastunnet. ilmutust, siis mine sinna vette! Võta kaasa kõik, kes saavad tulla. Palveta koguduste pärast Soomes, palveta koguduste pärast Euroopas, Ameerikas ja Inglismaal. Palveta, otsi Issanda palet. Palu: Isa, anna seda meile! On aeg liikuda.
	Lõpetame Psalmiga 68. Seal räägitakse leskedest ja orbudest, neist, kellel pole lootust. Jeesus ei tulnud nende pärast, kes olid terved, vaid nende pärast, kes vajasid abi. Nagu Paulus ütles 1Kr 1. peatükis: teie hulgas pole palju vägevaid ja tarku ja rikkaid. Miski ei sünnita meie ja Jumala vahele suuremat lõhet kui vaimulik uhkus. Vaimulik uhkus on enesega rahulolu. Selline inimene arvab: meil on kõik käes. Miks meie peaksime Jumalat otsima? Miks meie peaksime palvetama? Miks meie peaksime Jumalat ootama? See on vaimulik uhkus. Aga õnnistatud olete, kui teil on nälg ja janu. Ps 68 räägitakse Jumala ligiolust, mis on kõikide orbude ja leskedega, vangidega, üksildastega. Seal öeldakse, et Jumal tõuseb ja Tema vaenlased peavad põgenema. Õiged aga ilutsevad. Seal pole öeldud, et õiged peavad nägema välja nii, nagu enamik meie kogudusi välja näeb. Õiged rõõmustavad, pidutsevad, ilutsevad. Nad ei ilutse mitte süngete ja võltsvagade nägudega. Nad ei rõõmusta mitte religioosset rituaali järgides. Nad rõõmustavad rõõmuga. Laulge Jumalale, tehke teed Temale, kes liigub kõrbes! Tema on orbude isa ja leskede lunastaja. Jumal vabastab vangid ja annab hüljatuile kodu!
	Vaid vastuhakkajad jäävad kõrbesse. Kogudused, kes panevad vastu Pühale Vaimule, need, kes ütlevad, meil pole vaja, seda mida Sa teed, need, kes uhkuses tahavad jääda oma juurde, selle juurde, mida nad ise suudavad teha, need jäävad pidevalt kuivale ja viljatule maale. Ei ole palju päästetuid, ei ole palju vabanenuid, ei ole palju tervenenuid, ei ole palju armastust, rahu ja rõõmu, ei ole vilja.
	«Kui Sina, Jumal, käisid oma rahva ees, siis kõikus maa ja pilved tilkusid Jumala palge ees!» Siinai vabises Jumala ees! Kõik, mis saab rappuda, see rapub! Jeesus kõneles, et te kuulete sõnumeid sõdadest ja rahutustest, maavärisemistest ja näljahädadest. Kõik, mida saab raputada, seda raputatakse. Riigid, valitsused, poliitika, majandus kõike raputatakse ka praegu. Meie oleme praegu see orbude sugupõlv, kuid on ka Jumala eriline aeg ilmutada oma armu orbudele. Asjad juhtuvad väga ruttu.
	1994 oktoobris sain Jumalalt nägemuse Jaapani kohta. Nägin saari, mis jäid kohutava tormi kätte. Issand ütles, et Ta annab jaapanlased tohutu tormi kätte. «Jaapan on olnud edukas riik, jaapanlased on olnud edukas rahvas. Kuid seal on eriti raske evangeeliumi levitada. Issand ütles, ma raputan Jaapanit. Ma luban seda rahvast raputada! Füüsilised tormid tulevad. Maavärisemist ja tormi. Poliitilisi raputusi ja majanduslikke raputusi. Ma raputan seda jaapanlaste enesele lootmist.» Ma jagasin seda umbes sajale jaapani pastorile oktoobris 1994 Torontos. Pisut hiljem, kui olin ühel konverentsil Jaapanis, kõnelesin seda ka seal. Issand ütles, et tuleb 18 kuu pikkune raputamine. See algaski kohe. Alguses olid tormituuled. Siis jaanuarikuus 1995 oli Kobe maavärisemine. Siis majanduskriisid ja jeen langes. Esimest korda 25 aasta jooksul oli riigis suur tööpuudus. Siis poliitilised skandaalid. Kuid see oli selleks, et Jaapan võiks avaneda, et väheneks nende iseenesele toetumine. Möödunud pooleteise aasta jooksul on Torontos käinud üle 400 jaapani pastori. Nad on kogenud Püha Vaimu erilist puudutust. Sadades jaapani kogudustes kogetakse värsket Püha Vaimu puudutust. Mõned kogudused näevad esimest korda sellist vabanemist, nad näevad tervenemisi ja palju tulevat päästmisele.
	Nüüd on Jumala aeg. Tema suveräänne ligiolu on meiega. Veel ei ole alanud ajalooline ärkamine, aga kõike raputatakse, jõgi voolab. Hüppa sisse! Ära piirdu vaid kerge kümblusega. Ära piirdu vaid ühe sõõmuga. Tee hoogne sissehüpe! Ja siis mine tagasi hüppelaulale ja siis tee hüpe hoojooksuga! Palveta Jeesuse nimel. Mine sügavamale Sõnasse. Lase Jumalal end täita ja täita ja täita. Jumal annab sulle ühe nakkushaiguse, selle nimi on rõõm. Ta tahab täita sind niipalju, et elava vee jõed mitte vaid ei voola vaid pritsivad sinust!

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord