Kehra Kogudus

Kuidas me võidame

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Kehra, 2. november 1997

Alland Parman

Ilm 12:7-12 Ja sõda tõusis taevas: Miikael ja tema inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse kuradiks ja saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema inglid visati välja ühes temaga. Ja ma kuulsin suurt häält taevast ütlevat: «Nüüd on õnnistus ja vägi ja kuninglik valitsus saanud meie Jumala ja meelevald tema Kristuse kätte, sest välja on visatud meie vendade süüdistaja, kes nende peale kaebab meie Jumala ees päevad ja ööd! Ja nemad on tema võitnud Talle vere tõttu ja oma tunnistuse sõna tõttu ega ole oma elu armastanud surmani. Seepärast olge väga rõõmsad, taevad, ja teie, kes seal sees elate! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!»
Spurgeon kõneles kord loo ühest pastorist, kes pidas vägeva jutluse. Võib-olla oli ta oma jutluse kusagilt laenanud või oli asi milleski muus, kuid pärast jumalateenistust ehmatas teda üks koguduseliige, kes pisarad silmis tema juurde tuli. «Pastor, teie tänane kõne liigutas mind väga, mul oli tunne, nagu te oleks otse minust rääkinud...» «Hoidku küll,» ütles pastor, «ma ei tahtnud tegelikult teile üldse haiget teha...» - «Aga ma tunnen end nii patusena, mida ma pean tegema?» ei andnud koguduseliige pastorile rahu. «Teiega on kõik korras,» rahustas pastor, «küll see läheb üle.» - «Aga kui ei lähe? Pastor, mul on tunne, et ma lähen põrgusse!» ahastas koguduseliige. «Teate, ma tõesti palun andeks, kui minu jutluses teid miski puudutas. Mul polnud kavaski kellegi rahu rikkuda. Olge nüüd nii hea ja rahunege, teiega on kõik korras!»
See lugu on pisut koomiline meil kuulda, ent kirjeldab olukorda, mis võib juhtuda, kui kuulutatakse Jumala sõna. Võib juhtuda, et see puudutab meid. Võib juhtuda, et keegi saab haiget. Võib juhtuda, et sõna satub mädase koha peale ning teeb valu. Võib juhtuda, et keegi saab vihaseks jutlustaja peale. Võib juhtuda, et keegi solvub.
Võib isegi juhtuda, et keegi tunneb ennast isiklikult puudutatuna. Ja mis siis? Kellele me siis siin kuulutame? Kas neile, kes meid ei kuule? Eks ikka neile, kes kuulavad. Võta siis vastu sõna ja kui see puudutab sind, ära oota, et sinult vabandust palutakse, ära neela alla ega kanna viha, vaid paranda meelt!
Jumala sõna räägib sellest, et usklikud võidavad ära kuradi. Kas sa oled valmis sõjaks kuradiga? Võit ei saabu ilma võitluseta, see näib olevat siin selge. Kas tahad võidelda? Siin ei räägita salongikristlusest, vaid võitlusväljast, kus sõda käib elu ja surma peale. Ja teate kelle elu ja surma peale? See ei ole nagu filmis või arvutimängus kus verd pritsib ja nalja saab. Siin on kaalul sinu elu ja su laste elu ja su sõprade elu.
Sõna annab meile kolm asja, mille kaudu võitjad võidavad.
Talle veri Esimene asi, mida on vaja võiduks kuradi üle, on see et sa oled päästetud. Saatan on vana ja kaval vastane, madu, lohe, ilmub sulle valguseingli kujul, petis, valetaja ja tapja, hunt lambanahas, möirgaja lõukoer, süüdistaja, vastupanija, selle maailma jumal, õhuvalla vürst. Ta pole kerge saak. Ilmselt teab ta su pattudest rohkem, kui sa arvata oskad ja tunneb Piiblit paremini kui sina. Seepärast on ta osav süüdistama ja maha kiskuma.
Kurat on valetaja ja tapja. Tema relvaks on pimedus ja teadmatus, süüdistamine ja hirmutamine. Kui sa astud pimedasse ruumi ja keegi ütleb sulle: «Üks samm veel ja sa oled surmalaps!» siis võib see üsna kohutav olla. Kui sa läidaksid valguse selles ruumis, siis sa näeks, et hirmutaja on halvatud ratastooli. Aga ta võib käia ümber nagu möirgaja lõvi.
Need, kes on võitnud kuradi, on tema võitnud Talle vere läbi. Nende patud on neile andeks antud. Ilma vereta ei ole olemas andeksandmist, ütleb Sõna (Hb 9:22). Siin ei maksa muud kui see, kas sa oled tõesti Jeesuse vastu võtnud oma isiklikuks Päästjaks. Kas sa tunned Teda? Ma mõtlen, kas sa tunned Teda praegu?! Kas sa tõused üles ja tead, et elad selle päeva koos Jeesusega ja heidad magama, teades, et kui Jeesus tuleb öösel omadele järgi, lähed sa temaga?
Ära lase ennast liiga kergesti minema, armastab üks evangelist öelda. Ära ütle, et ma loen kristlikku kirjandust ja käin regulaarselt vaimulikel koosolekutel ja isegi palvetan. Ära ütle, et ma olen ristitud ja vastu võetud usklikkoguduse liikmeks. Sa võib-olla mõtled, et kui nad mind vastu võtsid, järelikult ma pean ikka päästetud olema. Aga küsimuse all on, kas sa tunned Jeesust praegu! Kas sinu patud on ära pestud praegu, täna, siin, Kehras, 2. novembril, hingede päeval 1997??
Ma tean, et sa võid pahaseks saada, ent kui su nime ei leita eluraamatust, siis lähed sa põrgusse. Kuidas siis on lugu su päästmisega? Võib olla oled sa kunagi eestpalvel käinud ja kogudusse tulnud ja jätkad koosolekutel käimist, kuid tunned, kuidas kurat su elus ikka enam maad saab. Siis uuenda oma osadust Jeesusega, palu andeks oma patud ja murdu Tema risti alla.
Tunnistuse sõna Kurat vihkab Jeesuse verd ja kui sa oled päästetud, siis arva, mida mis juhtub? Kas saatan lepib selle olukorraga? Ei, ta on vihasem kui enne. Miks ta on vihane? Sest sa oled tema käest libisenud. Ja mis siis sellest? Kuradi arvates on oluline, et kui keegi on saanudki Jumala omaks, siis olgu neid inimesi võimalikult vähe ja olgu need inimesed vakka nagu sukk, madalamad kui rohi ja tähelepandamatud nagu sissisõdalased Puurmani metsades.
Meie peame avalikku sõda saatanaga, tema tahab meile peale suruda partisanisõda. «Kui sa said kristlaseks, noh olgu. Aga ega sa sellest veel tervele maailmale kuulutama ei pea,» üritab saatan sind veenda. Ja kui veenmine ei aita, siis ta hirmutab sind: «Mõtle ise, mida nüüd sinust arvatakse. Sa kaotad teiste lugupidamise, sa ei saa enam karjääri teha, sind hakatakse narrima...»
Just nende asjade pärast ütleski hää taevas, et kurat on võidetud Talle vere ja tunnistuse sõna läbi. Tuleta meelde oma päästepäeva. Sinagi said päästetud selle kaudu, et keegi vähemalt kusagil ja kuidagi tunnistas sulle Kristusest. Kas sina mõtled nüüd vait olla?
Tunnistus on miski, millega tõendatakse või lükatakse lümber mingi sündmus. Kohtus läheb vaja tunnistajaid, et kinnitada või ümber lükata millegi toimumine. Ei piisa, et tunnistajad kohale tulevad ja usaldusväärseina välja näevad. Nad peavad ka suu avama ja rääkima.
Kui keegi on Talle vere läbi päästetud saanud, siis tema tunnistus on tõend teiste inimeste jaoks sellest, et see on toimunud. Vaatame Rm 10:9-10. Paulus ütleb, et sa pead seda loomulikult ise uskuma, kuid sellest on vähe. Kes oma suuga tunnistab Jeesust Issandaks - pane tähele, see on esikohal - ja oma südames usub, et Jumal on Tema surnuist üles äratanud, see saab päästetud. Südamega usutakse õiguseks, aga suuga tunnistakase päästeks. Tunnistamine on elu ja surma küsimus, pääste ja mittepääste küsimus, see ei ole usuelu vabatahtlik lisand.
Sinult oodatakse tunnistust, mida Jumal su elus teeb. On kena, kui sa räägid oma päästmisest, mis toimus kaheksa või kaheksateist aastat tagasi, ent inimesi huvitab veelgi rohkem see, mida Jumal su elus praegu teeb. Saatan irvitab selle tunnistuse peale, mis on tegelikult teise mehe ilmutus. Skeua pojad sõitlseid kurja vaimu «Jeesuse nimel, keda Paulus kuulutab» ja said haledalt peksa (Ap 19:13-16). Ei piisa sellest, kui sa kõneled Jeesusest, «kellest me koguduses räägitakse». Sinu tunnistus peab olema Jeesusest, keda sa isiklikult tunned.
Sinu tunnistus on võimas relv, kuid see on ka õrn relv. See kaotab oma jõu, kui su elus saab miski tähtsamaks kui Jeesus. Mõtle selle üle ausalt, kas Jeesus on sinu elus tegelikult kõige tähtsam, sest me hakkame vaatama kolmandat asja, mille läbi kurat võidetakse. Su perekond või su lapsed, su töö või su õppimine, su kool või su äri, su hobi või su patt, isegi su jumalariigi töö - ma paneks siin need kõik ühte ritta - kui ükski neist saab tähtsamaks, kui Jeesuse Kristuse tundmine ja Jumala tahte tegemine, siis su tunnistus on hambutu ja nüri ning kurat hakkab maad võtma su elus.
Oma elu mitte kalliks pidamine Pühendumine on alati olnud kristliku elu oluline osa. Mõtle natuke pühendumise peale. Kui sa töötad firmas ega pühendu oma tööle, sind vallandatakse. Kui sa oled ise ettevõtja ega pühendu oma ettevõtmisele, sa laostud ja lähed pankrotti. Kui sa oled õpilane või üliõpilane ega pühendu õppimisele, siis visatakse sind koolist välja. Kui sa oled abielus ega pühendu oma abikaasale ja lastele, siis on perekond varsti purunenud. Kui sa oled talunik ega pühendu maatööle, siis oled kadunud. Kui sa teed midagi, millesse sa oled astunud, ega pühendu sellele, siis oled varsti väljas. Mis sa arvad, kuidas on lugu kristlusega, Jeesuse järgimisega? Mis saab sinust, kui sa oled kristlane, kuid ei pühendu? Kui sul pole aega Piibli lugemiseks, palvetamiseks, pole aega, et piiblitunnis käia ja koosolekule jõuad võib-olla kord paari kuu jooksul, kuigi su tervis on hea ja jalad korras ning võib-olla rattadki all?
Keegi ei taha sinult elu võtta selle eest, et sa usud Jeesusesse. Halvim, mida sa võid saada, on mõni halvustav märkus või kerge pilge. Kas sellest on küllalt, et salata Jeesus?
Need kolm asja - päästetud saamine Talle vere läbi, tunnistuse sõna andmine ja oma elu mitte kalliks pidamine - on, mida teevad võitjad. Need samad asjad on, mida ei tee kaotajad.
Ma olen rääkinud kõvasti. Ma olen seda rääkides silmas pidanud sind isiklikult, kuid mitte kedagi rohkem, kui teist. See jutt polnud naabrile sinu kõrval või ees või taga, see oli sulle. Ära ütle, et tänu Jumalale, ma pole selline, nagu ta räägib. Katsu ennast läbi ja paranda meelt.
Me palvetame. Kallis Jeesus, tänan, et Sa rääkisid mu vastu. Paranda mind, muuda mind, murra mind. Ma annan end täiesti Sulle. Ma tahan koos Sinuga võitja olla. Aamen.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord


© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee