Kehra Kogudus

Uus süda ja uus vaim

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Kehra, 16. november 1997

Alland Parman

(Hs 18:31) Prohvet Hesekiel pöördub Iisraeli rahva poole nii: «Valmistage enestele uus süda ja uus vaim! Miks tahate surra, Iisraeli sugu?»
Prohvet ei kõnelnud siin nähtavasti ajalikust surmast, mis igat inimest ühel päeval tabab. Nii head inimesed kui ka halvad inimesed - ühel päeval tuleb kõigil seda teed minna.
Prohvet ei rääkinud siin nähtavasti ka mitte vaimulikust surmast, sest muidu pidanuks ta patuste poole pöörduma küsimusega: «Miks te olete juba surnud oma pattudes?»
Hesekiel kõneles siis ilmselt igavesest surmast, Jumala kohtuotsusest, mis igaühe kohta langetatakse viimasel kohtupäeval. Viimane kohtupäev on viimane selles mõttes, et siis võetakse arvesse kõik poolt ja vastuargumendid, nii need, mis on avalikult kõigile teada, kui ka need, millest praegu keegi midagi ei tea. Jumal üksi on võimeline langetama õiglase kohtuotsuse igaühe kohta meist.
Jumala sõna on seesama ka meie kohta ning igaüks kes seda kuuleb, on seatud samasuguse asja ette: Peame hakkama saama sellega, et meil on uus süda ja uus vaim, või hukkume igaveseks. Me peame Jumala käsklustest aru saama ja neile otsekohe kuuletuma.
Mõistlik inimene arutleb otsekohe: Mida see tähendab, et peame endale tegema uue südame ja vaimu? Kuidas me seda teha saame? Kas vajadus seda teha on piisavalt tõsine?
Uus süda ei tähenda nähtavasti mitte uut füüsilist südant, mis meie verd pumpab. Arva, et te nõustute sellega, et Hesekieli ajal olid südameoperatsioonid väga haruldased ning prohvet ei nõudnud lihase südame väljavahetamist. Seda oleks tänapäevalgi liig nõuda.
Kui loete Piiblit tähelepanelikult, siis märkate, et südame all mõistetakse sageli inimese sügavamat olemust, tema mõtete, kavatsuste, tunnete, motiivide ja soovide allikat. Süda on teatud mõttes isiksuse keskpunkt, raskuskese, tsenter, olulisim ala, mille olukorrast sõltub väga palju. Ma loodan, et sa mõistad, mida soovin öelda. Sellele, millele on Piiblis nimeks pandud «süda» ei ole kerge määratleda, sellepärast öeldaksegi nii lihtsalt: see on süda.
Jumala sõna ütleb, et me peame uuendama oma südame, et me ei sureks. Mis sellel südamel siis viga võib olla? Süda võib olla kuri ja uskmatu. Hb 3:12 ütleb seda vendadele, et kellelgi poleks kuri ja uskmatu süda, mis loobub elavast Jumalast. Jumala sõna oli külvatud küll tema südamesse, kuid kurat kisub selle sealt välja (Mt 13:19). Pane praegu tähele, mis toimub sinu südames. Kurat ei karda tulla meie jumalateenistusele. Siin külvatakse sõna ja ta vaatab, kas ta saab sinu südamest selle välja tõmmata.
Südame võib kõvaks teha. See ei ole tingimata julmus või halastamatus, vaid ka enese sulgemine selle eest, mida Jumal tahab sinna panna. Sõna näitab meile, et kui Jumal midagi teeb, siis me võime võtta kahesuguse hoiaku - sellise, mis üritab mõista ja olla avatud Jumalale või sellise, mis toetub omaenese arusaamisele ja paneb vastu Jumalale. Nii juhtus näiteks jüngritega pärast seda, kui Jeesus oli toitnud viis tuhat meest (Mk 6:52). Südame kõvenemise tagajärg oli see, et nad lihtsalt ei saanud aru, mida Jumal oli tegemas.
Südame uuendamine tähendab kõigepealt millegi ettevõtmist meie elu keskpunkti suhtes. Jk 4:8 kirjutab apostel: «Tulge Jumala ligi, siis Tema tuleb teie ligi! Puhastage käed, te patused, ja kasige südamed, te kaksipidi mõtlejad!» Südame uuendamine tähendab enesekeskse elu asendamist Jumal keskse, Kristuse keskse eluga. Enese poolt juhitava ja suunatava elu asendamist Püha Vaimu poolt juhitava eluga.
See ei juhtu iseenesest. Keegi võib uskuda Jeesusesse Kristusesse, et Ta on ristil surnud tema pattude eest ja kõik andestanud. Ta palub patuse palve ja Jeesus tuleb tema ellu ning ta ristitakse ja ühineb ehk kogudusega. Kuid ta võib ikka jätkata enesekeskset elu.
Tema enda vajadused ja soovid on esikohal siis kui ta on jumalateenistusel täpselt samamoodi nagu need olid siis kui ta oli maailmas. Usk ja kristlus muutuvad sellisele inimesele ikka enam koormavaks, sest see nõuab enese salgamist. Aga just seda enesekeskne inimene teha ei taha. Ta püüab Jumala teenimise teha endale nii mugavaks kui vähegi saab.
Süda vajab uuendamist, muidu muutub usuelu rängaks koormaks. Keegi meist ei jaksa seda kanda. Me hakkame otsima kõrvalehiilimise viise. Me käime küll teenistusel, võib-olla isegi laulame kooris ja teeme koguduses veel mingit tööd, aga tingimustel, mis meile sobivad.
Ning neid asju, mis nagu vajaksid ärategemist enne, kui Jumala asjade juurde jõuame, tuleb aina juurde - töö, õppimine, abikaasa, lapsed, äri, peenramaa, lapselapsed, auto, kaubareisid, puhkus, enesetäiendamine, magamine, söömine, joomine - mida iganes. Need on kõik head ja õiged asjad, mis ei pea tegemata olema, ent me räägime praegu südame uuendamisest. See tähendab Jumala-keskset elu.
Kristus ei lükka sind välja keskpunktist, kui Ta tuleb su ellu. Ta ootab, et sa ise astud kõrvale. Jumala ees on see asi vabatahtlik. Kui keegi tuleb usule, siis ta tavaliselt ka loovutab keskpunkti Jeesusele. Seda tegelikult tähendabki, kui keegi, ütleb, et Jeesus on Issand. See tähendab muuseas ka, et Jeesus on isand, peremees, valitseja. Ja meie ei ole enam isand, peremees ega valitseja.
Aja jooksul võib usklik inimene pisitasa oma «positsioonid» tagasi püüda vallutada. Ta ei märkagi, kuidas tema südant ei täida enam Jumala asjad, vaid muud. Tegelikult ei ole see kellelegi saladus, sest Jeesus ütles, et meie suu räägib selle välja, mis südames on (Mt 12:34). Kui me ise kuulame oma jutuainet, siis vaadakem, mis see on. Kui see on seesama, mida nimetasin ülalpool - töö, õppimine, abikaasa, lapsed, äri, peenramaa, lapselapsed, auto, kaubareisid, puhkus, enesetäiendamine, magamine, söömine, joomine jne - aga mitte Jumala riigi edenemine, koguduse teenimine, inimeste päästetud saamine, elu täis Püha Vaimu, vaimulik kasvamine, palvetamine, sõna lugemine - siis on see märk, et süda vajab hädasti uuendamist. Või nagu küsib Hesekiel - miks tahate hukkuda?
Rõhutan veelkord - vajalik on meie enese kõrvale astumine, tunnistamine Jumalale, et see viis, kuidas oleme elanud oma elu, on vale, ning Jeesuse kutsumine, et Ta võiks täita selle koha, mis kuulub Temale. See on Jumala arm, et Kristus siis ka tuleb ja alustab meie sees ümberehitusi. See on Jumala ime, et siis hakkab muutuma meie vaimulik olukord.
See, mis enne tundus nii lootusetu, kuiv ja väsitav, muutub lootusrikkaks, toitvaks, mõttekaks ja innustavaks. Jeesus on tulnud, et anda meile elu ja kõike ülirohkesti, me ei saa seda tunda, kui oleme rahul sellega, mida me ise oma ellu suudame tuua.
Sa ei ole rahul sellega, mida sa ise oma ellu suudad tuua. Pisut liiga vähe raha, pisut liiga vähe aega, pisut liiga vähe kordaminekuid. Sa teed tööd selleks, et süüa saada ja sööd selleks, et tööd teha. Astu välja sellest rattast ning tule Jumala ligi.
Ma kutsun täna meeleparandusele enesekeskseid ja isekaid, neid, kes tahavad kõrvale astuda oma elu keskpunktist, lasta teha endale uue südame ja uue vaimu. «Miks tahate hukkuda?» küsib Jumal. Sõltumata sellest, kas sa tunned Jumalat või kuuled seda esimest korda, kui Jumal ei valitse sinu südant, kui Kristus ei täida sind kogu su olemuses, siis vajab su süda uuendamist.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord


© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee