Kehra Kogudus

Lai tee ja kitsas tee

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Kehras 6.9.1998

Kasutatud materjal Nicky Gumbel, Challenging Lifestyle

Matteuse 7:13-14Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse. Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.
Lugesin ette koha Mäejutlusest, mida pidas Jeesus oma jüngritele ja kõigile kuulajatele, kes seda kuulata tahtsid. See on koht, kus Jeesus on tegelikult lõpetanud Jumala riigi seaduste tutvustamise ja seab inimesed otsustamise ette.
See meenutab mulle viisi, nagu mõned postimüügi firmad teevad. Sa võid ostetava asjaga tutvuda näiteks 10 päeva ja siis pead otsustama: Kas võtad või ei võta. Mõnikord tahaks nagu teha kahte asja korraga: Võtta ja mitte võtta. Või isegi nii: Võtta, kuid unustada see ebameeldiv hind. Kahte siiski korraga teha ei saa.
Meie elus on isegi tähtsamaid otsuseid, kas soetada mõni voodikate ja mikolaineahi kataloogimüügist või jätta need ostmata. Otsus osta mikrolaineahi mõjutab inimese elu mingil määral ehk viis aastat - kuni see ahi moraalselt vananeb või rikki läheb ja ta selle minema viskab või kogudusele annetab.
Mõni otsus mõjutab meie elu väga pikaks ajaks, isegi aastakümneteks või kuni elu lõpuni. Näiteks otsus abielluda või otsus saada lapsi ja neid kasvatada. On ju tõsi, et mida rohkem üks otsus kellegi elu mõjutab, seda paremini peaks ta kõigi asjaoludega tutvuma ja kaalutlema enne otsuse langetamist.
Otsustamise juures on veelgi üks tõsiasi, mida me ei oska alati piisavalt arvestada. Mida vähem on otsuste tulemustel vahet, seda vähem vajame kaalutlemist. Kui lähen poodi, siis ei kulu mul kahte sekundiki, et valida, kas osta «Kirde» või «Kadri» saia, sest seal pole niikuinii mingit erilist vahet. Vähemalt minule. Mõnikord harva, kui ma aga uut lipsu tahan osta, siis võin tund aega sobrada ega oska seda õiget valida, sest see on nii oluline. Vähemalt minule.
Jeesus on pannud inimeste ette otsuse, mis mõjutab neid mitte üksnes eluajal, vaid igavesti. Otsus on väga põhimõtteline ja radikaalne: Jeesust järgida või mitte Jeesust järgida. Otsus mõjutab igat inimest väga-väga pikaks ajaks - igaviku pikkuseks ajaks ning tulemused on väga-väga erinevad - nagu taevas ja põrgu. Seepärast on Jeesus ka Mäejutluses nii põhjalikult seletanud Jumala riigi tingimusi. Ja nagu iga hea kauba juures on ka siin lõpuks vaid kaks valikut: järgida Jeesust või mitte järgida; olla kristlane või mitte olla kristlane.
Mis on erinevus?Jeesus annab siin ühe üsna lihtsa pildi, mis räägib erinevusest. Ta võrdleb laia ja kitsast. Lai värav ja avar tee on ilmselt pildid, millel oli kindlakskujunenud tähendus ja oli kerge mõista, mida Jeesus sellega mõtles.
Mulle meenub selle kirjakohaga seoses teelõik Soodla ja Jägala vahel. Oled sina seal sõitnud? See lõik ehitati kasutamiseks lennukite maandumisrajana. Politseinikud kipuvad mõnikord sellel lõigul kiirust mõõtma, teate miks? Sest avar ja lai tee tekitab tunde, et siin peaks kihutama. Pole piire, pole piiranguid.
Selline on siis avar tee - kui pole piiranguid, siis võib kõike teha. Inimesel on avaral teel üsna mugav: Millestki pole vaja loobuda, kõike võib teha, mida ise tahab ja millal tahab. Ta on üks vaba inimene. Ta võib olla uhke, kui talle meeldib ja vihane, kui tahab. Ta võib vihata oma vaenlast nii kuidas jaksab ja teha talle tagasi, nii et aitab, kui ainult ta kätte saaks... Ta võib himustada kõike ja panustada kogu oma elu, et kätte saada, mida tema tahab. Ta ei pea kellelegi midagi andestama, ega kelleltki andeks paluma. Kui keegi eksib, siis ta võib tänitada palju ise tahab ja kritiseerida kõiki niipalju, kui südamest tuleb.
Avara teega on see probleem, et kui igaüks teeb, mida ta tahab, siis juhtub ka seda, et inimesed saavad viga. Kui mina reserveerin endale õiguse uljalt kihutada, siis tähendab see, et ka teised, kes juhtuvad minuga samal teel olema, võivad vigasatada saada või isegi hukkuda. Kui mina luban endale kõike, mida ma tahan, siis keegi saab haiget. Kui mina luban endale õiguse kusagilt midagi natuke näpata, siis keegi osutub paljaksvarastatuks. Kui mina luban endale õiguse elada kellegagi niisama kokku ja siis lahku minna, kui küllalt saab, tähendab see pettunud ja kibestunud inimesi minu teel ja lapsi, kes ei tea, mida tähendab isa ja ema armastus ja kellel on üles kasvades risk toimida täpselt samamoodi.
Avar tee algab laia väravaga. Inimene ei pruugi märgatagi, et ta on sealt sisse läinud. Alles siis, kui ta hakkab väga palju haiget saama, märkab ta võib-olla, et midagi on nagu pahasti... Lai tee on nii avar, et keegi ei pea pingutama ega midagi erilist ette võtma, et seal püsida. Midagi peab ette võtma, et sealt maha keerata.
Kitsas tee on piirangutega, «piiravate liiklusmärkidega» varustatud. Sellel teel liiguvad alandlikud. Nad ei luba endale kõike. Teistele teevad nad vaid seda, mida nad tahavad, et ka neile tehakse. Kitsas tee tähendab Jumalaga arvestamist igas asjas. Liikumine sellel teel pole nii uljas ja hoolimatu ning lisaks sellele on oht, et inimesed neist laimates igasuguseid asju räägivad, Jeesuse nime pärast.
See kitsas tee meenutab mulle hiljuti nähtud dokumentaalfilmi Hillaryst, Mount Everesti vallutajast. Ta kirjeldas, kuidas kitsastel Himaalaja teedel ei olegi võimalik liikuda ilma kohalikust asjatundjast saatjata. Ainult koos Jeesusega on võimalik kitsal teel edasi minna.
Kuhu need teed viivad?Laia tee probleem on, et see viib hukatusse, hävingusse. Kitsas tee viib ellu. Nii ütleb Jeesus.
Ma mäletan ühte liiklusõnnetust ühes väikelinnas, kus ma elasin mõned aastad tagasi, kui Seminaris õppides. Pool linna ühest sõidetavast tänavast oli üles kaevatud ning palju hoiatavaid liiklusmärke oli üles pandud, mis näitasid, et üks liiklussuund on suletud teetööde tõttu. Ühel varahommikul, kui rongile läksin, et kooli sõita, nägin kohutavat vaatepilti. Üks uljaspea oli öösel täie kiirusega sõitnud suurde kaevikusse. Hoiatavaid liiklusmärke ta kas ei märganud või ei hoolinud ta neist. Ma ei tea, mis tookord autosolnud inimestest sai, aga auto oli küll hävinud.
Jeesus hoiatab, et ehkki liikumine laial teel võib tunduda muretu matkana, viib see hävingusse. Uhkus, vihakamine, kibestumine, kired, ahnus, andestamatus - need asjad hävitavad laial teel liikujaid varem või hiljem.
Olete märganud Lenardo Da Vinci maali posterit trepikojas, mille Q-ramen kogudusele kinkis? Räägitakse, et Da Vinci maalis seda pilti jüngrite viimasest söömaajast neli aastat. Ta otsis algul modelli, kes võiks kujutada Kristust - meest, kelle nägu väljendaks sellist armastust, nagu oli Jeesusel. See oli ilmselt raske töö, viimaks ta leidis mehe nimega Pietro Bandinelli. Neli aastat hiljem vajas ta modelli Juudase maalimiseks. Da Vinci käis mööda urkaid, et leida meest, kelle nägu oleks väljendanud kahtlust, kibestumist ja viha. Ta leidis niisuguse mehe. Kui ta maalimise lõpetades küsis ta nime, kuulis ta vastuseks: «Ma olen Pietro Bandinelli.» Neli aastat allakäigu elu olid mehe tundmatuseni muutnud.
Mõnikord me näeme patu laastavat mõju teiste juures, kuid enda juures mitte. Me oleme sellega, mis meil probleemiks on nii harjunud, see probleem kasvab mõnikord koos meiega ja me ei märka midagi enne, kui asjad on juba väga halvad.
Kui meile kingiti see auto, siis oli ta hoolimata oma east väga hästi säilinud. Sellega polnud väga palju sõidetud ning seda oli hästi hooldatud. Nüüd, kus auto on meie perele hädasti kitsas on mul liikunud mõte, kas ei oleks tark mitte see auto müüa ja püüda osta selline, mis lubaks kogu pere sõidula kaasa võtta. Aga kui ma niiöelda kõrvaltvaataja ja potentsiaalse ostja pilguga oma autot vaatasin, siis avastasin, et kaks aastat Eesti teid, minu sõidukoormust ja -stiili ja rahakoti olukorrast tulenevat hooldust (või hooldamatust) on sellest masinast jätnud järgi üsna vähe, mida veel müüa oleks...
Lai tee viib kohta, mille võrdluseks Jeesus tihti toob Jeruusalemma taga asunud prügimäe Hinnomi orus - Gehenna oli selle koha nimi, kus tuli ei kustu ja uss ei sure, sest sinna veetud rämps süttis aina põlema ja põles aeglaselt ööd ja päevad. Vaglad ja ussikesed elutsesid seal roiskumise keskel. Lai tee viib siis elu prügimäele.
Kitsas tee viib ellu ja see elu on igavene elu, mis võib meie elus alata kohe, kui võtame vastu otsuse järgida Jeesust. Jeesus ise ütles, et igavene elu ongi see, et me võime tunda Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle Jumal on saatnud.
Kui keegi võrdleb neid kahte teed, vaadates vaid tee algust, võib ta sattuda segadusse. Laulukirjutaja Aasaf ütleb, et ta oleks peaaegu eksinud, kui ta vaatas jumalatute head käekäiku - nende elu oli mugav ja nad olid nii täissöönud ja enesega rahulolevad. Alles siis, kui ta sisenes Jumala pühadesse paikadesse, nägi ta ka seda, mida enne polnud näha: Kus on nende teede lõpp-punkt.
Kes käivad neil teedel?Laial teel käib palju rahvast, ehkki selle lõpp on häving. Ja kuigi kitsas tee viib ellu, on sellel käijaid vähe.
Suur hulk inimesi laial teel võib jätta eksliku mulje. «Kõik käivad seda teed, see ei saa olla vale tee...» Aga nagu on kirjanik Chesterton kirjutanud: «Õige on õige isegi siis, kui mitte keegi seda ei tee. Vale on vale ka siis, kui isegi kõik seda teevad.»
Inimestel on kalduvus otsustada enamuse järgi, isegi siis, kui nad teavad, et see pole õige. Psühholoogid tegid katse noorte inimestega. Neile näidati korraga tahvlit kolme eri pikkusega joonega. Nende pikkused polnud küll väga erinevad, ent siiski selgesti eristatavad. Eelnevalt instrueeriti üheksat katsealust ning neil paluti tõsta käsi, kui osutatakse pikkuselt keskmisele joonele. Ühte katsealust aga instrueeriti nii, et paluti käsi tõsta, kui osutatakse pikimale joonele. Kui katse algas, siis 75 katsealust 100-st tõstsid käe koos teistega, kuigi nad teadsid, et tegemist pole ilmselt pikima joonega. Psühholoogid tegid sellest järelduse, et vaid kuni veerand inimestest julgevad jääda grupis selgelt oma seisukoha juurde, ja seda siis, kui ülejäänud on ilmselt ekslikul seisukohal.
Need, kes on otsustanud järgida Jeesust, on peaaegu alati vähemuses. Seepärast räägib Jeesus, et vähe on neid, kes kitsa värava leiavad ja kitsal teel käivad. See ei tähenda, et Kristuse järgijaid on nii vähe - maailmas on täna 1,7 miljardit inimest, kes end kristlaseks nimetavad. Seda tasub tõsiselt võtta, sest Johannes räägib Ilmutuse raamatus suurest rahvahulgast taevas, keda keegi ei suuda ära lugeda, kõigist rahvahõimudest ja keeltest... (Ilm 7:9).
Kui sa oled vähemuses, võid sa tunda mõnikord end üksikuna. Ma arvan, et üks põhjus, miks Jumal on rajanud koguduse, on see et siin maailmas oleks ka üks paik, kus Jeesuse järgijad on enamuses, või mis?
Aga see, et sa oled vähemuses, ei tähenda, et peaksid minema ka üle laiale teele, vaid otse vastupidi - jää kindlalt oma teele, see võib julgustada ka teisi laialt teelt ära tulema.
Kui äratusjutlustaja Charles Finney kõneles 1830-tel aastal New Yorgi osariigis, siis oli teda kuulama tulnud arvukalt advokaate. Ühel õhtul istus rõdul ka New Yorgi osariigi ülemkohtu esimees. Jutluse ajal läks sõnum tema südamesse ja ta hakkas mõtlema: «Kui kõik lähevad ette, mida siis mina teen?» Miski tema see rääkis: «Sa kindlasti ei lähe sinna, nagu tavalised inimesed, sest vaata kõigepealt, kes sa oled!» Kui ta seal kibatuses oli, ütles ta endale: «Aga miks mitte? Ma olen veendunud, et see, mis jutlustaja räägib on õige ja käib ka minu kohta. Ma tean, mida ma peaks tegema, miks ma siis ei võiks seda teha, nagu ka kõik ülejäänud?» Ta tuli rõdult alla, läks läbi vahekäigu ja ronis poodiumile kantsli taha. Keset jutlust tundis Finney, et keegi sakutab teda kuuesabast. «Mis nüüd?» küsis ta, kui nägi, et ülekohtu eesistuja teda katkestab. Ülemkohtunik üles: «Mr Finney, kui sa teed eestpalvekutse, siis mina tulen ka ette.» Finney katkestas jutluse ja ütles: «Ülekohtu esimees ütles äsja, et kui ma kutsun inimesi eestpalvele, siis ta tulab ka. Ma kutsun nüüd kõiki, kes tahavad päästetud saada, siia ette!» Ülemkohtunik läks ette ja peaaegu kõik advokaadid, kes seal kuulasid, tulid samuti. Puhkes ärkamine ja järgmise aasta jooksul tuli enam kui 100 000 inimest Kristuse juurde.
Võib-olla on sinu otsuse taga tulla Kristust järgima või parandada meelt midagi seesugust, mida me ootame?
Kuidas tulla teele?Sissepääs laiale teele on lai, sinna astumiseks on palju viise - sa võid olla ateist või agnostik, harrastada New Age'i või budismi või joogat või nende segu mistahes vahekorras.
Sissepääs kitsale teele on kitsas, on vaid üks uks - Jeesus Kristus. Sinna teele ei saa kaasa võtta pattu, selg tuleb pöörata kõigele, mida tead olevat vale. See pole alati tingimata nii lihtne. Mida kauem on keegi valel teel käinud, seda raskem on tal tunnistada, et ta on olnud valel teel.
Bernard Levin on kirjutanud artikli ühest marksistist-leninistist-stalinistist, kes suri läänes kõrges eas. Sellelt mehelt küsiti, miks ta endiselt peab kinni põhimõtetest, mis pole kellelegi head toonud. Vastus tema ja paljude suust on olnud sama: «Kui me oleme läinud juba niikaugele, siis kui me peatuks praegu ja tunnistaks oma viga, tähendaks, et me oleme oma elu raisanud.»
Kui Jeesus oli lõpetanud Mäejutluse, oli tema jutt lühike: «Nüüd otsustage ise, millise tee te valite. Mina lähen kitsast teed ja soovitan teile sedasama, aga valik on sinu.»
Mõnikord me tahaks öelda: «Pea üks hetk, ma pole veel otsustanud.» Aga kolmandat võimalust ei ole, kolmandat teed ei ole. On kitsas ja on lai tee. Igaüks on ühel neist kahest teest. Kui sa oled laial teel, siis ei ole vaja midagi teha, et sinna jääda. Kui tahad olla kitsal teel - jää sinna. Kui tahad tulla kitsale teele - järgi Jeesust kohe! Pakkumised on tehtud, valik on sinu.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord


© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee