|
|
Külvamine ja lõikamine |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Kasutatud materjal: John Avanzini, 30, 60 and hundred-fold.
Kõne lõikuse- ja tänupühal Kehras 11.10.1998
| Käesolev aasta pole olnud ehk parim nende jaoks, kes põllumehe ametit peavad, aga siiski on igaüks, kes peenramaa üles tegi, midagi saanud. Eile õhtul tulin just ühe inimese juurest, kes tegi annetuse Misjonikoolile. Ta ütles kurvalt, et peedid jäid vee alla ja kartul oli kehva ning porgandeid on häbi pakkudagi - nii pisikesed olevat. Ometi tahtis ta anda niipalju, et ma ei saanud seda oma sõiduautoga ära tuua, vaid pidin kaubiku laenama. | |
| Ma tahan siinkohal öelda tänu kõigile, kes on Misjonikooli teenistust ja koguduse köögipoolt sügise andidega ja muude andidega toetanud. Majandusjuht Hannes on need kindlatesse aitadesse pannud ning me läheme põnevusega Misjonikooli õppeaastaga edasi ega karda nälga. | |
| Täna peaks küll neid ande vaadates olema sobilik mõelda, kuidas Jumal on kõik targasti seadnud, et võime külvata ja võime lõigata ning see, mida me oleme külvanud, mitmekordistub. Isegi mitmekümnekordistub. Aga veelgi enam, Piiblis räägitakse külvist ja lõikusest isegi laiemas mõttes, mitte ainult põllumajanduslikus. | |
| Paulus räägib 2Kr 9 korintlastele annetamise põhimõtetest. Ta võrdleb annetamist põllumajandusliku külvamisega, sest igaüks teab, kuidas on lugu sellega - kui külvad vähe, on saaki ka vähe ning vastupidi. | |
| Vaatame üheskoos läbi mõned tähelepanekud, mida võib teha Piiblit lugedes. Paljud neist asjadest on teile tuttavad, see pole ka mitte esimene kord, kui meile neist asjust koguduses räägitakse. Ent need on nii olulised, sest Püha Vaim räägib neist Piibli lehekülgedel palju, mitte vähe. | |
| Selleks, et seeme vilja kannaks, tuleb see maha külvata | See on nii loomulik, et raske on selle peale tullagi, või mis? Ometi on mõnikord seda raske teha, sest seemnega saab ka muud teha. Selle võib näiteks ära süüa, nagu me Misjonikoolis ühel kevadel kartulitega äärepealt oleks teinud. Seemet võib siis kasutada selleks, et see ise ära süüa või kuni selleni, et teha seemnetest kauneid ornamente, nagu mõnikord lapsed algklassides teevad. Mida iganes sa ka ei teeks seemnega, on vaid üks viis, kuidas seeme paljunema hakkab - see tuleb maha külvata. |
| Seemne mahakülvamine tähendab ka seda, et me seda seemet enam muuks otstarbeks kasutada ei saa. Jeesus ütleb: «Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi. Aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.» (Jh 12:24). See seeme, mis külviks läheb, on muuks otstarbeks kadunud, me ei saa seda korraga ise süüa ja lugeda ka külvi tehtuks. Seepärast tuleb üks osa saagist külviks aegsasti eraldada. | |
| Ma olen kuulnud, harva küll, aga inimesi ütlevat: «Ma ei saa midagi annetada, sest mul ei jää midagi üle.» Kujutage ette põllumeest, kes ütleb: «Ma ei saa midagi külvata, sest me sõime talvel kõik ise ära.» Pole ime, et sellised ühe-aasta põllumehed on tänaseks juba «välja surnud», edukad on need, kes jätavad midagi ka mahakülvamiseks. Isegi kui nad siis selle võrra vähem ise saavad, nad teavad, et kui midagi ei külva, siis pole ka midagi lõigata. | |
| Siit jõuamegi järgmise tähelepaneku juurde: | |
| Saagi suurus määratakse külvi ajal | Aga see on nii: Kes kasinasti külvab, see ka kasinasti lõikab, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. 2Kr 9:6 |
| Kogu 2Kr 9. peatükis kirjeldab apostel Paulus sarnasusi tavalise põllupidamise külvi-ja lõikuse ning Jumala riigi töö tarvis andmise vahel. Võrdlusmoment on väga ilmne ja selgemat pilti oleks raskem tuua, et meile vaimulikke asju ära seletada. | |
| Oleks väga mugav, kui saaksime saagi suuruse määrata lõikuse ajal. Jõuab kätte lõikusaeg, me vaatame, kui palju saaki me vajaksime, teeksime kiirelt vastava külvi ja olemas! Kui meil oleks palju saaki vaja, siis külvaksime palju, kui vähe, siis vähem. | |
| Tegelikult see nii ei ole. Alati jääb külvamise ja lõikamise vahele teatud ajaperiood, kui me peame lihtsalt ootama, palvetama, võib-olla ka külvi eest hoolitsema. Jakoobus ütleb, et põllumees ootab kannatlikkusega kallist põlluvilja, kuni ta saab varajase ja hilise vihma (Jk 5:7). | |
| Jeesus kõneleb: «Nõnda on Jumala riik, nagu inimene külvab seemne maha ning heidab magama ja tõuseb üles öösel ja päeval, ning seeme tärkab ja loob pea, nõnda, et inimene ei tea kuidas. Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees. Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes.» (Mk 4:26-29). | |
| Ma olen tähele pannud, et üleküllusest tingitud probleeme on lihtsam lahendada, kui puudujäägist tekkivaid probleeme. Seepärast on minu arvates mõistlik külvata pigem rohkem kui vähem. | |
| Olete mõnikord kuulnud arvamust, et see on otsekui vaimulikkuse tunnuseks, kui keegi elab täpselt oma vajaduste piiril - tal pole just puudu aga üle ka mitte. «Küll Jumal täidab kõik mu vajadused, mitte soovid,» rõhutab ta. Ta on väga «vaimulik» inimene ega taha midagi kuulda jõukusest, sest ta arvab, et jõukuse mõõduks on see, kui palju sa omad. | |
| Piibellikust vaatepunktist on jõukuse mõõduks mitte see, kui palju sa omad, vaid see, kui palju sa annad. Kui sul on täpselt niipalju, kui sul on vaja, siis sa ei saa ju eriti anda. Hea küll, sa võib-olla säästad natuke oma kõhu kõrvalt ja ohverdad, ent esiteks pole seda kuigi palju, teiseks ei jaksa sa seda kuigi kaua teha ja kolmandaks, on selliselt andes oht muutuda kibedaks ja arvata, et sa oled juba niipalju kokku hoidnud andnud, et Jumal peaks sulle juba kõvasti võlgu olema. | |
| Olete tähele pannud, kuidas Püha Vaim kutsub meid üles andma? Loeme 2Kr 8:12-15: «Sest kui on olemas valmidust, siis on see meeldiv selles, mis kellelgi on, mitte selles, mida ta pole. Sest ei tohi olla nii, et mis teistele on kergenduseks, ahistaks teid, vaid võrdsuse saamiseks olgu teie jõukus praegu nende puudusele toeks, et ka nende jõukus kunagi saaks toeks teie puudusele, et tekiks võrdsus, nagu on kirjutatud: «Kellel oli palju, sellel ei olnud liiast, ja kellel oli pisut, sellel ei olnud vähe.»» | |
| Nagu eelpool vaatlesime, ei tähenda, et kui sul on vähe külvata, siis ei tuleks üldse külvata - seega kui on vähe anda, ei tähenda see, et üldse ei tuleks anda. Aga Jumala eesmärk on see, et meil oleks rohkesti ja rohkem, kui ise vajame, et võiksime anda. Loeme veel 2Kr 9:8-11: | |
| Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga hea teo tarvis, nagu on kirjutatud: «Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti!» | |
| - Muuseas, siin ei räägita Jumalast, vaid Paulus tsiteerib Ps 112, kus räägitakse, et õnnistatud on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud. Loeme selle Psalmi. - | |
| Paulus aga jätkab, rääkides nüüd Jumalast: Tema, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva toiduseks, teeb rohkeks teie külvi ja kasvatab teie õigluse vilja. Te saate kõigiti rikkaks igasuguse siira headuse poolest, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale. | |
| Sa pead külvama seda, mida loodad lõigata | Jumal on juba loomise algusest seadnud nii, et sarnane sünnitab sarnast. Taimeriigis on siis asi väga selge ja piltlikult näha: Taimele kasvab vili ja selles on seeme ning sellest seemnest kasvab külvates samasugune taim. Seemned on oma välimuselt mõnikord väga sarnased ja me võime kogemata rukki- ja nisuseemne segamini ajada, ent Jumal ei aja asju segamini: Rukkist kasvab rukis ja nisust nisu. Kui keegi arvab teisiti, siis see petab iseennast. |
| Paulus kasutab taas põllumajandusest hästi ilmekat näidet, et selgitada vaimulikke asju galaatlastele: «Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab. Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust. Kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu. Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke.» Gl 6:7-10 | |
| Eespool me leidsime, et seemne, mis läheb külviks, võiksime põhimõtteliselt ka ise ära kasutada, kuid siis see ei mitmekordistu. Sageli on meil kerge olla külvaja neis asjus, mida me ise enam ei vaja või millega me midagi peale ei oska hakata. See ei tähenda sugugi, et see, mis me toome, on seepärast väärtusetu või seda ei saaks enam kasutada. Aga pange tähele: Kui me külvaks üksnes seda, mida meil endal vaja pole, milline saab siis olema lõikus? | |
| Külvata tuleb viljakasse pinnasesse | Lõpuks tahan meie tähelepanu juhtida sellele, et pole ükskõik, kuhu me külvame. Jumala sõna annab selged juhised selle kohta, et kümnis tuleb tuua kogudusse. Kümnis on 10%, üks kümnendik meie sissetulekust. |
| Tooge kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand! Tõesti ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni. Ml 3:10 | |
| Kümnist nimetab Sõna ka uudseviljaks. See tähendab, et kümnis antakse esimesest, mida me saame, mitte viimasest, mis järele jääb (kui jääb?). Kümnisest rääkides me tegelikult veel ei olegi külvi juurde jõudnud, sest kümnis kuulub vastavalt Jumala Sõnale temale, mitte meile. Täpselt nagu 26% meie sissetulekust kuulub Eesti Vabariigile. | |
| Külvame ju tegelikult seda, mis kuulub meile. See pole kümnis, vaid see osa meie sissetulekust, mida me tahame panna «kasvama». Osa sellest peame ära sööma, et ennast toita, aga osa tuleb külvata, sest vaid see, mis on külvatud, kordistub ja kannab vilja kolmekümne, kuuekümne ja sajakordselt. | |
| Mitte igasse kohta külvatud seeme ei kanna selliselt vilja. Mitte igasugune andmine ei kasvata õnnistust. Jeesus ütles, et õndsad on need silmad mis seda näevad ja kõrvad, mis seda kuulevad: Heasse mulda külvatud seeme kannab kolmekümne- ja kuuekümne ja sajakordset vilja. |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee