Jutlus: Kuidas käituda rahaga?

Kuidas käituda rahaga?

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Kasutatud materjal: Nicky Gumbel, Challenging Lifestyle

Kehras, 18.10.1998

*Mt 6:19-24*	Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.
	Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu ihu valgust täis. Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?
	Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab ühte ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.
	See on osa Jeesuse õpetusest Mäejutluses. Kui me mõistame, mida Jeesus silmas pidas, siis see muudab meie elu. Jeesus räägib, et see, kuidas me suhtume rahasse paneb meie elus paika kolm väga olulist valdkonda:
	Turvalisus Visioon Suhe Jumalaga.
	On tähelepanuväärne, millise osa oma õpetusest on Jeesus sidunud materiaalse omandusega ja rahaga. See on suur osa. Ka oma igapäevaelus tegeleme me materiaalse omanduse ja raha küsimustega peaaegu pidevalt. Mõni päev me muud ei teegi.
	Kogudusest tahame mõnikord selle osa välja tõrjuda ja jääda Ťpuhtalt vaimulikuleť pinnale. See on mõneti arusaadav, sest oleme meid ümbritsevast materialismist väsinud ja tahame tunnike-poolteist vaimsete asjadega tegelda. Teine põhjus võib olla selles, et materiaalsest omandusest ja rahaasjadest kõneldes me liigume Ťneutraalselt pinnaltť väga tundlikule alale. See võib meid puudutada.
Turvalisus	Jeesuse arvates on üldiselt olemas kaks kohta kuhu me saame varandusi koguda - siia, maa peale ja teine võimalus: taevasse. Kuna meie süda kisub sinna, kus meie varandus asub, annab Jeesus nõu - koguge oma varandust taevasse.
	Mis moodustab meie varanduse? See ei ole ilmselt ainult meie rahakotis leiduv, pangaarve, asjad meie majas või korteris, sõidukid, maja, maa, korter... Sinna kuulub ka muu, mille omamine üldiselt ihaldatav on - amet, positsioon, tunnustus, haridus. Võib olla ka kehalised võimed, anded, hea väljanägemine. Oleme kiiresti õppinud hindama mittemateriaalseid asju, mida tänapäeva maailmas rahaks saab vahetada.
	Ent üks põhjus, miks need asjad piisavalt meid ei rahulda on see, et nad ei kesta igavesti. Koi, rooste ja vargad on vaid üks viis, kuidas aja jooksul ülalloetletud asjad meil käest libisevad. Mõned asjad lihtsalt lähevad meil käest aja jooksul - kehaline vorm, kaunis välimus või mis kellelgi ihaldatavat ongi. Kui meie süda on nende asjadega, siis see käestlibisemine või kaotus varalises plaanis ängistab meid.
	Peab ütlema, et Jeesuse sõnu on siin mõnikord valesti mõistetud, nagu ei tohiks meil maapealset omandust üldse olla või mida vähem meil seda on, seda parem.
	See, mida Jeesus õpetab siin, ei tähenda, nagu peaks kristlased absoluutselt kõik ära andma. Jeesus on vaid üks kord seda öelnud ühele rikkale noormehele ja see oli täiesti eriline olukord (Mk 10:21), kus selle mehe süda oligi nii oma vara küljes, et ta ei jõudnud veel kristlaseks saadagi. Jeesus andis talle nõu, kuidas tal on võimalik kristlaseks saada - loobuda koormast, mida ta kaasas kanda ei jõua.
	Jeesuse ümber oli tegelikult järgijaid, kellel oli üsna hea varanduslik olukord. Peetrus, mitte küll teab kui rikas, ent oli siiski keskklassi väikeettevõtja-kalamees ja majaomanik. Joosep Arimaatiast, kes hoolitses Jeesuse ristilöömise järel matuste eest, näis olevat jõukas mees (Mt 27:57), samuti Nikodeemus. Luukas märgib, et Jeesuse teenistust toetasid mitmed jõukad naisterahvad (Lk 8:1-3).
	Hea majapidaja suhtumine on Jeesuse õpetuses samuti tähtsal kohal. Tähendamissõnas talentidest räägib Jeesus väga positiivselt investeerimise vajalikkusest. Meie kätte antud vara pole mitte maassematmiseks, seda tuleb kasutada vara rohkendamiseks, et Jumala riiki toetada. Mõnedel inimestel on selleks ka eriline and.
	Jeesus ei hooli nähtavasti niipalju sellest, kui rikas või kui vaene keegi on, vaid sellest, kus on tema süda. On tõsi, et rikaste inimeste süda võib kergesti kinni jääda selle külge, mis ta on. Kuid sama kergesti võib vaeste inimeste süda kinni jääda selle külge, mida tal pole.
	Kui rikka inimese süda jääb kinni selle külge, mis tal on, siis toob see kaasa ülbe oleku ja lootmise selle peale, et tema raha, omandus, positsioon, teadmised, välimus, kuulus päritolu või mis iganes kisub ta välja igalt poolt, kuhu ta sattuma peaks. Paulus hoiatab neid: ŤKes on nüüdsel ajal rikkad, käsi, et nad ei oleks ülbed ega loodaks ebakindlale rikkusele, vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks; käsi neil teha head, saada rikkaks headelt tegudelt, olla lahke ja helde käega, talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust.ť (1Tm 6:17-19).
	Kui aga vaese inimese süda jääb selle külge, mida tal pole, on lugu samuti halb. See toob enesega kaasa vähemalt muretsemise, nurisemise ja kergesti kibestumise, mõnikord lisandub sellele veel võõra oma himustamine, mis väljendub halbadest kavatsustest alates kuni võlgade tasumata jätmiseni ja varguseni. Paulus hoiatab neid nii: ŤKes tahavad aga rikastuda, need langevad kiusatusse ja lõksu, paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis vajutavad inimese sügavale hävingusse ja hukatusse. Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha ihaldades on mõnedki eksinud ära usust ja on ise endale valmistanud palju valu.ť (1Tm 6:9-10).
	Jeesus ütleb meile: Ärge olge materialistid! Materialistid on eelkõige huvitatud materiaalsetest asjadest. Kui olla täpsem, siis Jeesus ütleb: Ärge olge eelkõige huvitatud neist asjadest, mis omavad tähendust siin, maa peal.
	Miks peaks me investeerima siis Ťtaevastesse asjadesseť? Jeesus annab kaks põhjust: Esiteks on see turvaline, teiseks paneb see meie südame õiges suunas vaatama. Ma ei oskagi öelda, kumb neist olulisem on.
	Kui me anname raha Jumala kuningriigi edenemiseks, siis läheb meie süda sellega kaasa. Just nõndasamuti, nagu juhul, kui oled oma raha pannud mõne firma aktsiatesse, siis kuulad iga päev äriuudiseid ja loed ärilehti ning vaatad rõõmu või murega, kuidas aktsiakõver tõuseb või langeb. Kui sa oled investeerinud Jumala asjadesse, siis pane tähele, kuidas su süda hakkab hoopis enam Jumala asjade poole tõmbama.
Visioon	Visioon on nägemine. Jeesus räägib meie silmadega nägemisest nii, et võime mõista: See, mis saab meie silmade tähelepanu, kinnitab sinna varsti ka meie südame.
	Ma olen märganud, mõned inimesed käivad poodides asju vaatamas, mida nad kunagi ei osta. Mõned käivad autopoes, mõned riidepoes, võib-olla ka toidupoes. Mina olen käinud arvutipoes. Ma ei tea, miks ma tahan neid asju vahtida. Mul pole neid isegi vaja, vähemalt mitte hädasti.
	Elu on läinud veelgi paremaks - meile saadetakse koju ilusaid katalooge, et ma võiksin neid asju vahtida ja tahta. Kui ma olen neid piisavalt kaua vahtinud, siis hakkab mulle tunduma, et ma vajan neid asju. Mu süda jääb sinna kinni. Ma pean selle saama. Kui ma ei saa seda endale praegu lubada, siis ma pean hakkama rohkem teenida, et saaksin.
	Reklaamid on sellele seaduspärasusele üles ehitatud, mida Jeesus osundas. Sulle lihtsalt näidatakse asju. Muud pole vaja. Süda hakkab ise liikuma selle järgi, mis silmade ette satub.
Suhe Jumalaga	Mammon oli Kartaago, Rooma impeeriumi Aafrika osa pealinna, jõukusejumalus. Sel jõukusejumalusel on kõik omadused, mis lasevad tal edukalt Jumala asemele trügida. Ta pakub sulle turvalisust, vabadust, võimu, mõjukust, tunnustust, staatust ja prestiii. Ta nõuab sinult pühendumist, aega, pingutust, ohvreid. Mammon võtab meelsasti vastu just inimohvreid - sinna võid sa jätta oma vaba aja, tervise aga ka suhted sõpradega ja oma perega. Ta võtab kõik vastu ning tulemuseks on võib-olla rohkem jõukust.
	Jeesus ütleb, et me ei saa korraga teenida jõukusejumalat Mammonat ja tõelist, elavat Jumalat. Meil lihtsalt ei ole niipalju aega, energiat ja pühendumist, sest üks kahest võtab kõik.
	Keegi on öelnud, et raha on hea teener, aga halb peremees. Jõukus võib olla Jumala ja meie teenistuses, ent risk on suur - see võib saada ka peremeheks ja valitsejaks meie üle. Meie oleme saanud siis orjaks.
	Kuidas saame vältida seda, et raha ei hakkaks meie üle valitsema? Piibli vastus on: Helde ja küllusliku andmisega. Otsus anda on meie tegu, millega ütleme Ťjahť Jumalale ning Ťeiť mammonale. Ahnuse deemon seletab iga kord, kui kavatseme anda: ŤSa ei või seda teha!ť Meie vastame: ŤVõin küll ja teen ka!ť
	Küsimus pole siin üksnes rahas, vaid kõiges, mida väärtuslikku ja ihaldatavat me omame - ka aeg, pühendumine, pingutus ja anded.
	***
	Me ei saa koguduses jätta kõne alt välja seda, kuidas me suhtume rahasse ja omandisse, sest see on indikaatoriks ja suunaandjaks ka vaimulikule küljele meie elus. See, kui palju keegi annab Jumala riigi tööle on üsna adekvaatne vaimulik näitaja. Ka see, kuidas kogudus tervikuna Jumala riigi levitamiseks annab, näitab vaimulikku olukorda, sest kuhu sa oled andnud oma varanduse, sinna jääb ka su süda. Kui sul on olnud raskusi oma südame pühendumise saamisega õigesse kohta, siis siin on Jeesuselt sulle juhis - pane oma vara sinna ja su süda tuleb järgi.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord