|
|
Uus suhtumine |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Kasutatud materjal Nicky Gumbel A Life Worth Living
Kehras 7.2.1999
| Inimestele ei ole tänapäeval õnneks palju vaja - piisab kui neil on neli asja: hästi palju raha (vähemalt rohkem kui naabritel), neil on rahuldustpakkuv seksuaalelu, neil on head suhted teiste inimestega ning nad on oma karjääris edukad. Harva juhtub, et kõik need asjad korraga kätte tulevad, seepärast ongi meie ümber nii palju õnnetuid inimesi. | |
| Kas mu jutt oli õige? Vist mitte. Me leiame Piiblist ühe õnneliku mehe, kelle nimi on Paulus. Täna hommikul kuulsime temast (Fl 2:1-11). Ta on vangis, ahelatpidi seotud oma valvaja külge. Tal pole ühtegi neist neljast asjast, mida ülalpool õnne põhjuseks pakuti. Kuid ta tunneb end vangis üsna hästi. Ta on rõõmus, kuid üks asi häirib teda. | |
| Et ta saaks vangist vabaks ja kuulutada evangeeliumi? Võib-olla, kuid vangistus ei rikkunud Pauluse rõõmu. Kui see vastik ja alandav kett võetaks vähemalt jala ümbert ära? Kui saaks normaalse voodi ja toiduportsjoni? Ma pean tõesti Paulust kadestama - mugavuste puudumine ei rikkunud tema rõõmu. Ta oli hooles selle pärast, kuidas käis usklike käsi Filipis. | |
| Ta ütles: «Kui nüüd on mingisugune julgustus Kristuses, kui mingisugune armastuse lohutus, kui mingisugune Vaimu osadus, kui mingisugune südamlikkus ja kaastunne, siis tehke mu rõõm täielikuks sellega, et te mõtlete ühtmoodi, et teil on sama armastus, et olete üksmeelsed ja ühtviisi mõtlejad ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast, nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma kasu, vaid ka teiste kasu.» (Fl 2:1-4) | |
| Me oleme sel aastal juba kõnelnud uutest asjadest seoses Kristuse juurde tulemisega. Mõned meist on Kristuse juures olnud juba tükk aega ja teil võib olla küsimus - kas siin saab midagi uut olla ka minu jaoks? Saab küll. Et mingi asi võiks olla uus, tuleb seda pidevalt uuendada. Meie tarbimisele suunduvas ühiskonnas on see liigagi tuttav. Sa saad uue asja omanik olla vaevalt mõni kuu ja siis on juba uuem mudel väljas ning sa pead leppima - kas jätkad juba «vana asja» kasutamist või maksad juurde, et omada uusimat - olgu tegemist auto, arvuti, teleka või köögikombainiga. | |
| Mis see vaimulikesse asjadesse puutub? Puutub niipalju, et me ei saa omada uut südant, kui me tulime Kristuse juurde kümme aastat tagasi - siis meie süda uuendati, kuid viimase kümne aasta jooksul on Püha Vaim harva meie südames midagi uut teinud. Jumal teeb uut pidevalt. Käib uuendamine, renoveerimine ja ümberehitamine. Me ei pea rääkima Jumala töödest, mis kunagi olid uued, vaid mis on uus ka täna. | |
| Suhtumine on see, kuidas me mõtleme | Täna oleme juba hakanud rääkima uuest suhtumisest, mis meile on antud koos Kristusega. Me tunneme teiste inimeste suhtumist omal nahal iga päev. Ja teised tunnevad omal nahal meie suhtumist iga päev. Aga kui meile tundub, et midagi on viga suhtumistega ja neid (kas siis meie, või nagu meile sagedamini tundub, teiste juures) on vaja muuta, siis me ei tea, kust otsast nende suhtumisega tegelema hakata. |
| See on nii imeline, et Pühakiri ka nii praktilises küsimuses meile appi tuleb. Me just lõpetasime lugemise sellest, kuidas Pauluse rõõmu on pisut saanud rikkuda mõned puudujäägid Filiplaste suhtumises. Vaatame veelkord tagasi, mis seal probleemiks oli. | |
| Üksmeele probleemid | «...et te mõtlete ühtmoodi, et teil on sama armastus, et olete üksmeelsed ja ühtmoodi mõtlejad...» (s3). Meile võib tulla mõte, et kui inimestel pole üksmeelt, siis sellepärast, et nad on täiesti erinevate tõekspidamisetga. Nagu tuli ja vesi, kass ja koer, must ja valge - niimoodi iseloomustatakse vastandeid, kes ei jõua üksmeelele. Kui te uurite aga elu lähemalt, siis enamasti ei ole lahkmeele põhjuseks mitte niivõrd eriti suured erinevused tõekspidamistes, vaid selles, kui kõvasti hoitakse kinni sellest piskust, mis teie seisukohast erineb. |
| Minu kogemused lahkmeele põhjuste otsinguil on need, et enamasti pole tegemist suurte erinevustega seisukohtades, vaid kangevõitu suhtumises. «Miks mina pean oma osas järgi andma, samal ajal, kui tema saab oma tahtmise?» | |
| Isekad ambitsioonid | Paulus jätkab probleemide paljastamist. Üksmeele puudumisel on peamiselt suhtumuslikud põhjused. Üks suhtumine, mis Kristuse juurde tulekuga peaks muutuma, on isekad ambitsioonid. «...ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast...» (s3) |
| Jutt on rivaalitsevast suhtumisest. Need ambitsioonid, mille nimel teisele saab peale astuda, ei olegi enamasti nii suured ja vägevad. Mäletan ühte seika poisikesepõlvest, kui vaidlesime sõpradega, millist teed mööda täna kooli minna. Võis kasutada mitut teed ja rada, kuigi sel polnud lõppkokkuvõttes mingit tähtsust. Ma tundsin, et otsekui tükk oleks minu küljest rebitud, kui meie küla kooliseltskond ei tahtnud seekord valida teed, mida mina pakkusin. Ma läksin uhkes üksinduses oma rada. Aga mu süda sai täis kibedust ja ma ei rääkinud terve päeva koolis oma küla lastega. | |
| Mis siis teeb mind nii kangeks? Miks ma tahan, et minu arusaamad, minu mõtted, minu plaanid oleks vastuvõetavad kõigile? Mis paneb mind solvuma, kui mina ei saa oma tahtmist? Mis teeb võimatuks järeleandmise, kust saada leplikkust oma meelde? | |
| Omakasu | Paulus räägib siin ka kasust. «...nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu...» (s4). Mängus on omakasu. Rivaalitsedes väikeste asjade üle, ei ole mängus kuigi suured kasud. Kui ma veelkord meenutan oma poisikese-tüli kooliteel, siis pean ütlema, et minu pakutud tee polnud kõige lühem ega mugavam. See oli lihtsalt minu tee. Minu kasu oli rahuldustunne, et teised tulid minu järel ja mingisugune populaarsus. See jäi mul saamata. Teiste kasu oleks ilmselt olnud valida kõige otsem ja mugavam tee kooli. |
| Lahendus - muudetud mõtlemine | Apostel pakub sealsamas lahenduse suhtumiste probleemile. Järgmistes salmides hakkab ta rääkima Kristusest, aga enne veel ta ütleb: «Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel...» või teiste sõnadega «Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses...» (Fl 2:5). |
| Minu arvates ütleb see üsna selgelt ühte asja: Kui me tahame muuta oma suhtumist, peame muutma oma mõtlemist. Keegi on tabavalt öelnud, et suhtumised on meie mõtete harjumused. Kui me kestvalt teatud viisil mõtleme, kujuneb nendest mõtetest meie suhtumine. | |
| Harjumusi on võimalik omandada ja neist on võimalik ka lahti saada. Usun, et see kehtib ka meie suhtumiste kohta. Ma olen kogenud ja usun täiesti seda, et Jumal tuleb meile appi, kui me soovime omada samasugust meelsust, nagu oli Kristusel Jeesusel, kui me soovime iseenestes mõelda sedasama, mida Kristuses Jeesuses. | |
| Loobumine oma õigustest | Esimene suhtumine, milles Kristus on eeskujuks, on loobumine oma õigustest. «...olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena...» (s 6-7). Kristus ei loobunud sellest, millest ta olekski pidanud loobuma, vaid sellest, mis täie õigusega temale kuulus. |
| Olete ilmselt kõik tundnud, kui palju raskem on loobuda millestki, mis täie õigusega teile kuulub. Oled sa mõnikord mõelnud: «Eesti Vabariigi kodanikuna on mul õigus...», «Lapsevanemana on mul õigus...», «Abikaasana on mul õigus...», «Koguduseliikmena on mul õigus...», «Kristlasena on mul õigus...» ja nõnda edasi. | |
| Me räägimegi uuest suhtumisest, mis on valmis vajaduse korral suurema kisa ja pretensioonideta loobuma sellest, milleks tal on täielik õigus. Seda suhtumist nimetatakse alandlikkuseks. Mõnikord me arvame, et alandlikkus on see, kui keegi viskab: «Ah, mis nüüd mina... Kes mina niisugune olen, et... Ei mina ei hakka kunagi niisugust asja... No ma ei tea, kas nüüd mina...» See ei ole enamasti alandlikkus, vaid enamasti märk inimese rahuldamata tunnustusvajadusest või püüd vastutusest kõrvale hiilida. | |
| Alandlikkus on valmisolek loobuda sellest, milleks sul on täielik õigus. Alandlikkus ei ole kerge suhtumine. See omab täiesti praktilisi ja omal nahal tuntavaid tagajärgi meie elus. Loeme, mis juhtus Kristusega alandlikkuse tagajärjel «...Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemale kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas, kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand - Jumala Isa kirkuseks.» (Fl 2:8-11). | |
| Alandlikkus on asi, mis algab meile raskelt, kuid lõpeb hästi nii meile kui Jumalale. Mõned minu lemmik-kohad Õpetussõnadest on seotud alandlikkusega. «Enne langust läheb inimese süda ülbeks, aga enne au on alandus.» (Õp 18:12). «Tuleb uhkus, tuleb ka häbi, aga alandlikel on tarkus.» (Õp 11:2) «Issanda kartus on tarkuse kool, aga enne au on alandus.» (Õp 15:33) «Alandlikkuse ja Issanda kartuse tasu on rikkus, au ja elu.» (Õp 22:4) «Inimest alandab ta oma ülbus, aga kes on alandliku vaimuga, saab au.» (Õp 29:23) Loeme lisaks veel Lk 14:11 «Sest igaüht, kes iseennast ülendab, alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.» | |
| Õige suhtumine, mis tuleb õige mõtlemise kaudu, ei juhtu meile üleöö. See hakkab meile külge Jeesust järgides, koos temaga olles. Jeesuse jüngrid ei saanud seda päriselt selgeks oma õppeajal, kuid said lõpuks siiski. Mäletate, milline pretensioonikas kuju oli Peetrus. Aga hiljem ta kirjutab: «Te kõik rüütage end alandlikkusega, sest «Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu». Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal.» (1Pt 5:5-6). | |
| Keegi on õigesti märganud, et inimene tahaks muuta kõike enda ümber ja nii vähe on asju, mida ta saab oma kontrolli alla. Inimesed lähevad kergesti endast välja, sest nad ei saa oma tahtmist. Kuid muutused algavad sealt, mida me saame kontrollida. Vähemalt palju rohkem, kui asju, mis on meist väljaspool. Need on meie mõtted. | |
| Või miks muidu sellesama kirja lõpus ütleb apostel filiplastele, ütleb ka meile: «Kõik, mis on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav, ja kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav - sellele mõelge!» (Fl 4:8) |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee