Kehra Kogudus

Rõõm Jumalaga

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Alland Parman

Sest rõõm Jehoovast on meile kindlaks linnaks.
Nehemja 8:10
Mis meid rõõmustab On olemas asju, mis võivad pakkuda meile rõõmu ning rahuldust ning need ei ole tingimata vaimulikud asjad. Kui ma oleksin tugev sportlane, siis võiksin õnnelik olla mõne rekordi või hea tulemuse üle. Teinekord arvuti taga olen lahendnud küllalt keerulisi ülesandeid. Isegi kui need pole väga tähtsad olnud, olen rahuldust tundnud, kui neist jagu olen saanud. Igaühel meist võivad elus olla oma väikesed rõõmuallikad ­ lapsed, abikaasa, meelepärane töö, hobi, lemmikloomad...
Tõeline rõõm Ent minu ning paljude teiste kogemus on olnud see, et alles elu koos Kristusega toob sinna tõelise, sügava ja jääva rõõmu. Tegelikult olen ma veendunud, veel enamas: et tõeline rõõm selle sõna tõelises tähenduses saabki esineda üksnes elus, mida elatakse koos Jumalaga. Muidugi võib ka jumalatu inimene kogeda rõõmutunnet, rõõmsat erutust millegi hea üle, rahulolu, õnne. Jumal on oma häid ande lahkesti jaganud kõige liha üle.
Kuid tõelise rõõmu leiame me Jeesuse Kristuse juurest. Rõõm on midagi, mis tuli OMA TÄIUSES maa peale siis, kui Jeesus sündis. Inglid kuulutasid: «Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale: Teile on täna Taaveti linnas sündinud Päästja ­ Jeesus Kristus!» (Lk 2:10-11) Kui Jeesus oli oma teenimistööd lõpetamas, ei viinud Ta seda rõõmu endaga kaasa, vaid tõotas: «Kui te peate minu käsusõnu, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käsusõnu ja jään Tema armastusse. Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teie sees ja teie rõõm saaks täielikuks.»
Mida tähendab olla rõõmus kristlane? Kui Jumala Vaimu tööga on mõnikord kaasnenud ilmingud, mis on raskesti seletatavd, siis võib kristlastes tekkida veider arusaam rõõmust Issandas. On neid, kes hakkavad arvama, et Püha Vaim on mingi naerugaas ning Jumala ligiolu polegi muidu olemas, kui ei saa kaifida. Sellele väärarusaamale on vastandatud siis teine äärmus ­ usuasi on nii tõsine asi, et igasugune rõõm ja naer Jumala asjade juures on otse võimatu. Sageli liitub siia asjaolu, et kui räägitakse naerust või rõõmust, siis on kadunud arusaamadest terve ja puhta rõõmu mõiste ning alles on jäänud vaid parastav naer ja kahjurõõm. On ütlematagi selge, et sellistel asjadel ei ole Jumala juures kohta.
* Rõõmus kristlane ei tähenda muidugi seda, et sa pead pidevalt kõht kõveras naeru lagistama või suu kõrvuni peas ringi käima. Rõõm tähendab suhtumist, sinu mõtete harjumust mõelda parimaid võimalikke mõtteid. See tähendab sinu usku sellesse, et Jumal on Kuningas ja Tema valitsuse ning kontrolli all on kõik, mis juhtub.
* Rõõmus olek ei tähenda sugugi mitte kergemeelset või pealiskaudset suhtumist. Kui sa midagi tõsiselt võtad, ei tähenda see veel, et peaksid seejuures sünge ja traagilise olemisega olema! Tõsisus, asjade tõsiselt võtmine ja rõõm ei ole vastandid.
Mida rõõm saavutab? Rõõm on miski, mis muudab kristlase elu täielikult erinevaks elust, mida elab mittekristlane. See rõõm, mis tuleb Jumalalt, ei sõltu välistest asjaoludest, vaid rajaneb sellele, mida Jumal on teinud. Kui teised on hädised, siis Jumal annab kristlasele meelevalla olla rõõmus. Kui olukorrad on täbarad, siis loodab Jumala inimene Jumalale ning säilitab rõõmu. «Pidage lausa rõõmuks, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse!» ütleb Jakoobus (Jk 1:2), sest ta teab, et sellega katsutakse lihtsalt meie usku läbi.
* Rõõm on parim reklaam kristlusele. Tuntud on ütlus, et mesi tõmbab paremini kärbseid ligi kui äädikas. See maksab vägagi palju meie kristlikus elus. Mitte meie pühadus, vagadus, usklikkus, pühendumus, innukus, agarus Jumala heaks ega muu seesugune ­ kui head ja vajalikud need ka omast kohast poleks ­ ei mõju nii meie ümberolijatele, kui meie rõõm. Möödunud nädalavehtusel Rakkes olles oli mul jutuajamine sealsete koguduse inimestega. Nad olid rõõmsad, et aastapäeva teenistusel olid uudishimutsema tulnud ka mõned tädikesed, kes muidu ainult kord kuus peetavatel luteri teenistustel käivad. Koguduse rahvas rääkis, et luteri tädikesed neid «lustikristlasteks» pilkavad. Miks? Eks ikks sellepärast, et neil palvemajast välja tulles nii rõõmsad näod ees olnud. Kas on paremat tunnustust?
* Rõõm annab tugevuse. Rõõm Jehoovast on meile kindlaks linnaks, ütles Nehemja rahvale, kui nood olid käsuõpetuse sõnu kuuldes nutma hakanud. Jumala sõna oli olnud rahva arvates väga karm ja nad nutsid oma pattu tunnetades. Aga leviidid, kirjatundja Esra ning maavalitseja Nehemja ei õhutanud seal inimesi veel enam nutma, vaid julgustas: «Rahunege, ärge kurvatuge!» Nutmine võib olla mõnikord vägagi lihalik ilming, kus inimene alguses lihtsalt haletseb ennast ja siis oma kurba saatust ja rasket elu, kuni viimaks ei tea ta isegi, mispärast ta kurb on. Peagi hakkab ta tundma, et maailm on nii ülekohtune ja ta ise ka nii patune, et Jumal teda maha jätnud. Me peame oma tundeid revideerima ning küsima, kust need tulevad ja kuhu need meid viivad.
* Rõõmu abil ravib Jumal meid. Paulus kirjutab filiplastele: «Olge ikka rõõmsad Issandas!» Ta peab seda nii oluliseks, et kordab: «Ja teist korda ma ütlen: Olge rõõmsad!» Ta seostab rõõmu leebe meelsusega ning julgustab kõrvale jätma muretseva meelelaadi. Neid asju on paljudel tänase päeva kristlastel väga vaja. On tõsi, et meie elus juhtub palju asju, mis muserdavad ja jäävad meid vaevama. Mõnikord muutuvad inimesed pidevast «vastuvoolu ujumisest» kibestunuiks. Issand tahab igatühte ravida neist haavadest ja võida meid rõõmuõliga, mitte hapukurgi veega.
Kuidas olla rõõmus kristlane? Oleksin vist juba pidanud varem ära märkima, et rõõm ei ole eesmärk omaette, vaid koos Kristusega elamise loomulik tagajärg. On inimesi, kes lihtsalt ei taha rõõmsad olla. Neile meeldib, kui neid haletsetakse ja nad haletsevad iseendid. Jumal tahab kindlasti igatühte sellest terveks teha. Kindel see, et Piibel näitab, et elus on olukordi, kus me saame nutta ja võib-olla isegi peaksime nutma. Kunagi ei kutsu Jumala sõna meid olema kurvameelsed, tusased või sünged. Elu pakub niigi selleks võimalusi, meie, Jumala rahvas, otsime võimalusi, et rõõmustada.
* Esimene samm rõõmu suunas on siis see, et sa tahad rõõmus olla. Kui sa ei taha, siis on mitu võimalust: sul on haavad, mida sa ise ei saa ravida ­ anna Jumalale rohkem maad oma elus, et Ta saaks sind terveks teha; teine võimalus ­ sa pead lihtsalt sellisest hoiakust meelt parandama, tunnistama, et su igatsus ja soov pidevalt tusane ja kurb olla ei ole Jumala tahtega kooskõlas ning paluma, et Jumal sind tervendaks sellest.
* Ükspäinis tahtmisest rõõmus olla veel ei piisa. Sa pead olema ka päästetud. Kui sa pole kunagi oma elu Kristusele andnud, siis peaksid nüüd laskma Tal sinu elusse tulla. Ainult Tema toob tõelise ja jääva rõõmu. See rõõm jääb sinusse kuni sa jääd Kristusesse. On suur tragöödia, kui inimene hülgab Kristuse ja rõõm lahkub tema elust.
* Taavet palvetas: «Anna mulle tagasi rõõmustust sinu päästest!» kui ta oli patustades Jumalast kaugele läinud. Kõrvalda oma elust igasugune patt, mida sa tead seal olevat, olgu väike või suur. Patt ja rõõm lihtsalt ei ela koos.
* Mõned kristlased pole ammu tundnud andmise rõõmu. Jumal armastab rõõmsat andjat. Olete aga tähele pannud, et rõõm ei tule paikadesse, kus valitseb ihnsus, kadedus, ahnus ja kiivas rahalugemine. Ma olen näinud inimesi ja terveid peresid, kes on oma elust teinud tragöödia, kuna nad ei raatsi peaaegu midagi välja anda.
* Juba mainitud kirjas filiplastele annab apostel mõista, et rõõmu saladus peitub paljuski selles, millega me oma pea täidame. Just nimelt, neid kutsuti üles mõtlema õigetele asjadele, õiget pidi ning jäljendama õigeid inimesi. «Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!Mis te ka olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke ja rahu Jumal on siis teiega.» (Fl 4:8-9). Asjatu on loota rõõmu, kui meie pea on täis mõtteid, mis kergemeelne, mis vale, mis kiimaline, mis vastik, mida paha kuuldagi ja mis on laitust väärt kui kõlvatu komme.
* Me saame rõõmsaks, kui teeme Jumala tahet. On neid, kes toovad Jumala oma ellu vaid siis, kui neil midagi vaja on. Nad ei taha kuuldagi, kui Jumal midagi neilt ootab. Need ei tea midagi rõõmust, mida toob Kristuse pärast häbi, laimu, teaotuse ja võib-olla isegi füüsilise vägivalla kannatamine. Jeesus tõotas oma järgijatele rõõmu sellest olukorrast ja Apostlite tegude raamatus on meil selliseid juhuseid mitu näiteks tuua. Paulus ütles, et kuigi teda kurvastatakse ja ta on kõiksugu kitsikustes, on ta ikka rõõmus. Jumala tahtmise tegemine läheb kindlasti sulle midagi maksma, vähemalt isiklikus plaanis. Aga rõõm selle tasuks on parem, kui hall ja värvitu, rõõmutu elu.
Jumala juures on rõõm Mida me siis ütleme? Jeesus, meie Päästja ning eeskuju, keda järgida, on võitud rõõmuõliga, Heebra kirja autor ütleb, et rohkem, kui Tema kaaslased ­ nagu ma aru saan, oli Ta üks rõõmus mees. Rõõm on Vaimu vili, Jumala riik on õigus, rahu ja rõõm Pühas Vaimus. Tulge laenutage raamatukogust konkordants ning vaadake, kui palju räägib Piibel rõõmust Jumala juures ja te olete üllatunud.
Tahaksid olla rõõmus kristlane? Tahaksid olla rõõmsam kristlane? Tahaksid täna vastu võtta Kristuse oma Päästjaks? Tahaksid, et su rõõm võiks olla püsiv, tugev ja nakkav? Võta midagi ette! Kummarda palvesse ja palu, et Jumal sind muudaks! Kui tahad, et keegi sinuga palvetaks, tule altari ette ­ altar on siin!

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord


© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee