Julguse ehitamine
|
|
Julguse ehitamine |
Pealeht - Teated - Uus - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Alustan seda kõnet väikese näitliku õppetunniga, mida meil hiljem vaja läheb. Ehitan siia lauale klotsidest väikese ehitise. Las see seisab siin esialgu.
Julgus on võrreldav usuga. Julgus on usu sugulane. Püüan seda näidata. Usku me hindame ja püüame «kasvatada». Usk on abinõu, millega me «näeme» milline on Jumal ja mida ta teha kavatseb. Tahan näidata, et julgusel ja julgustusel on samasugune osa.
Heebrea kirjal on palju öelda usu ja julguse seose kohta. Kohati kasutatakse sõnu «usk» ja «julgus» koguni vaat' et üksteise asemel (Hb 3:6; Hb 4:16: «Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.» Hb 6:18; Hb 10:19 «Nii on meil siis, vennad, Jeesuse veres julgus sissepääsuks pühasse paika;»)
Hb 10:35-11:3 Vaadake, kuidas usk ja julgus seotud on: Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga. Sest kannatlikkust läheb teile tarvis, et teie, tehes Jumala tahtmist, saaksite kätte tõotuse. Sest „veel üsna pisut, pisut aega, siis tuleb see, kes peab tulema ega viivita mitte! Aga minu õige peab usust elama, ja kui ta hakkab kõhklema, siis ei ole minu hingel temast head meelt!" Ent meie ei ole need, kes kõhklevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad hinge päästmiseks! Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta. Selle kohta on ju vanad saanud tunnistuse. Usu kaudu me tunneme, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et mitte sellest, mida võib näha, ei ole tekkinud see, mida nähakse.
Julgus ja usk on sugulased, samuti nagu vastupidised asjad - kahtlused, uskmatus ja argus. Argus on nakkav. Kes tunneb, et tal pole usku, peaks tagasi hoidma, et mitte teistegi usku ja julgust röövida. 5Ms 20:8 sõjakäigus saadeti tagasi koju need, kes olid südames arad.
Võitluse tulemust ei määra sageli jõuvahekord, vaid julgus. Taaveti ja Koljati loos oli võtmeks Taaveti julgus. See ei põhinenud mitte tema osavusel, vaid usul Jumalasse. Siin näeme veelkord, kuidas usk ja julgus sugulased on.
Me tunneme seda tegelast, kes üritab usku õõnestada, Piibli esimestest lehekülgedest. Kes mäletab Aadama ja Eeva läbikukkumise lugu, sellele on lihtne näidata, mis järjekorras hingevaenlane oma relvastuse mängu tõi: Alguses olid kahtlused, siis uskmatus ja sõnakuulmatus Jumalale, sellele järgnesid otsekohe süü, häbi ja arakslöömine, mis mäletatavasti lõppes põõsassepugemisega.
Kuna usu ja julguse röövimine on hingevaenlase saatana peamine relvastus, siis hoiatan meid kõiki nende asjade kasutamise eest.
Hoiatus lõhkujatele ja julguseröövlitele: Julguse röövijate peale on Jumal väga vihane! 4Ms 32 Osad suguharud ei tahtnud tõotatud maale minna.
4Ms 32:7-14 Miks võtate Iisraeli lastelt julguse minna sellele maale, mille Jehoova on neile andnud? Nõnda tegid teie vanemad, kui ma Kaades-Barneast läkitasin neid maad vaatama: kui nad jõudsid Kobaraorgu ja nägid maad, siis nad võtsid Iisraeli lastelt julguse minna maale, mille Jehoova oli neile andnud. Sel päeval Jehoova viha süttis põlema ja ta vandus, öeldes: need mehed, kes on tulnud Egiptusest, kahekümneaastased ja üle selle, ei saa näha maad, mille ma vandega tõotasin Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, sest nad ei ole ustavalt käinud mu järel, peale Kaalebi, kenislase Jefunne poja, ja Joosua, Nuuni poja, sest nemad on ustavalt käinud Jehoova järel! Ja Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta laskis neid hulkuda kõrbes nelikümmend aastat, kuni oli otsa saanud kogu see sugupõlv, kes oli kurja teinud Jehoova silmis.
Meil on head eeldused heita kõrvale süü, häbi ja argus, sest Jumal ei ole meile andnud arguse, vaid väe, armastuse ja mõistliku meele vaimu (1Tm 1:7).
Head asjad ei sünni mitte äkki ja ühekorraga. Ka usku ning julgust tuleb inimestes ehitada. Ehitamine on piltlik väljend, mida on lihtne mõista - ehitamine nõuab aega, teadlikku pingutust ja sellel on mõtestatud tulemus. Enamasti ei ole ehitamine ka ühe inimese tegevus, vaid paljude-paljude ühine ning kooskõlastatud töö.
Ehitamine on järk-järguline. Kõigepealt valitakse ehitusplats ja Piibel on selle juures väga tähendusrikas - see ongi kogu ehituse kõige vastutusrikkam osa.
Mäletan ühte kinnisvara maakleri ütlust, kui ta ehitisi hindas. Ta ütles, et ehitusel ja kinnisvaral vaadatakse hindamisel kolme asja. Esimene neist on asukoht, teine on asukoht ja kolmas on asukoht.
Ehitamine on alati kallis olnud ja kalliks ta jääb. Kui meil on võimalus ehitada ja kui me ehitame valesse kohta, siis me ei tea, kas enam võimalust antakse. Sellepärast rääkis Jeesus, kuivõrd on oluline ehitada õigele alusele (Mt 7:24-26).
Apostel Paulus rääkis, et see alus, millele ehitada tuleks, on Kristus. 1Kr 3:10-15
Jumala armu järgi, mis minule on antud, olen ma kui tark hooneehitaja pannud aluse, ja teine ehitab selle peale; aga igaüks vaadaku, kuidas tema selle peale ehitab. Sest teist alust ei või keegi panna kui see, mis juba on pandud, see on Jeesus Kristus! Aga kui keegi sellele alusele ehitab hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puust, heintest, õlest, siis saab igaühe töö avalikuks; sest selle teeb selgeks Issanda päev, sest see saab tules ilmsiks ja tuli ise katsub läbi igaühe töö, missugune see on. Kui kellegi töö, mis tema sellele alusele on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga; aga kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab sellest kahju; kuid tema ise pääseb, aga ometi otsekui läbi tule.
Kui te vaatate seda klotsidest ehitist, siis näete, et ma olen aluseks valinud Jeesuse Kristuse (leivamurdmise laud, millel vastav kiri). Ehitis ise on aga klotsidest, sellest ehitavad ehitisi lapsed ja me ei pane neile seda pahaks. Nad õpivad ja harjutavad ehitamist ning võtavad seda täiesti tõsiselt.
Kui juba küps ja suur inimene hakkaks endale maja neist klotsidest ehitama ja teeks seda täie tõsidusega, siis me seda enam heaks ei kiidaks. Ma usun, et vaimulikus mõttes ehitamise juures peame me ka sallima neid aegu, kus keegi täie tõsidusega klotsidest ehitab - selleks, et õppida ja harjutada.
Kunagi ma kuulsin ütlust, et on vaja üheksa julgustavat märkust, selleks et taastada julgust, mille võib röövida üks kriitiline märkus. Miks siis kriitiline märkus on 9 korda tugevam?
Siin tuleb näha seost julgustamise ja ehitamise ning julguse röövimise ja lõhkumise vahel. Seda, mille ehitamiseks on kulunud aega ja pingutust, saab maha lõhkuda palju kergema vaevaga.
Kuidas see tunduks, kui ma läheks laste mängunurka ja sel hoolimatult ümber ajaksin kõik, mida mu lapsed hoole ja pingutusega on ehitanud? See oleks jõhker, kas pole? Kuigi mu lapsed ei ehitanud midagi, millel ehk kestvat väärtust olekski, ei sobi nii teha. Nad kaotavad julguse, kui ma teen tühjaks nende vaeva ja pingutuse, ehkki see on kaugel täiuslikkusest. Nad ei taha enam midagi ehitada.
Nad arvavad, et nad ei oska midagi väärtuslikku teha ning nad ei püüagi enam. Kahju on kahekordne - nad ei arene ega kasva ning hakkavad enesest halvasti arvama.
Sellisele läbikukkumise teele tahaks hingevaenlane meid lükata. Olla kriitilised ja halvustavad nii enese kui teiste vastu. Me ei anna aru, kui palju kahju see tegelikult teeb.
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1999. Teostus Alland
Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee