Nüüdisajal on moes olla otstarbest ja eesmärgist juhitud, mitte oludest,
tujudest juhitud. Noortetööl võib olla raske olla otstarbest/eesmärgist
juhinduv, kui seda pole kogusus, ent siin on rohtu, mida saame loengu
lõpupoole.
Üks võimalus määratleda koguduse ja seekaudu ka noortetöö otstarvet on see: Me oleme siin selleks, et võimalikult palju inimesi saaks Kristuse sarnaseks (Rm 8:29).
See on protsess, mida võib joonistada nii:
Kusagil sellel skeemil peaks siis koha leidma ka noortetöö.
Kuidas me ka ei määratleks noortetööd, see peab sobima
«koguduse suurde pilti».
Pildid kogudusest (Uues Testamendis) - võtame vaatluse alla vaid mõned.
Ihu - iga liikme tähtsus ja unikaalne funktsioon, mõtetstatud koostöö,
liikmete vastastikune sõltuvus. Noored ja noortetöö on liige mitte ihu küljes rippuv «kasvaja», kes tarbib ainult ihu hüvesid, kuid ei anna midagi.
Jumala perekond - erinevad pere liikmed (ka vanuselt). On asju, mida tehakse eraldi (lapsed mängivad või on koolis, vanemad töötavad, vana-vanemad on kodused), on asju mida tehakse koos (ühine väljasõit, perelõuna). Ka koguduses on asju, mida saab teha koos ja asju, mida kodakondsed teevad eraldi.
Preesterkond - vahemehe roll Jumala ja inimese vahel. Noortel on ainulaadne ligipääs oma generatsioonile.
Armee - võitluse vajadus, vaenlase olemasolu, kord, allumine, distsipliin. Noortel on riskivõtjate, pioneeride roll.
Pilt mis mulle ei meeldi: Auto (mootor ja pidurid). UT ei paku meile pilti, kus ühed oleks edasiviijad ja teised pidurdajad, vaid siiski minnakse koos edasi, kõigile vastuvõetavas tempos.
Noortetöö on «teistugune» - mille poolest?
Tegemist on reeglina vähem väljakujunenud (vähemküpsete) isiksustega. See on
Probleem - suurem ettearvamatuse ja vigadetegemise osakaal
Võimalus ja väljakutse - muutumiseks ja kasvuks
Erinev kultuur. See on nii olnud kõikide põlvkondade vahel. Kas meiega on midagi erilist lahti?
Ei ole, sest inimese loomus on üldjoontes sama
On, sest meie käes on enneolematult avarad (tehnilised) võimalused
teha head või kurja
Vastuolud noorte ja vanade vahel - kas on olemas? Kas on kardetavad?
Vastuolud küpsuse ja vähemküpsuse vahel pole tõelised, sest küpsem «talub» vähemküpsemat. Kahjuks «vanem» ei võrdu alati «küpsem». Kuigi küpsuse saavutamiseks kulub teatav aeg, ei kehti vastupidine - teatava aja möödudes ei saabu alati küpsust. Küpsus tuleb vastutuse võtmisega, julgusega eksida ja oma vigu parandada.
Vastuolud õpetuse küsimuses on ületatavad ühise Piibli uurimisega ning ei peagi 100% ületatud saama, see ei sega armastust isekeskis ja kooselu koguduses.
Vastuolud kultuurilisel tasemel on tõsiseltvõetavad, sest sageli on see uhkuse erivorm (enese paremakspidamine). Kui sellele antakse vaimulik või õpetuslik rüü, tuleb sellega ka vaimulikul tasemel (näiteks palvega) või õpetuslikul tasemel (otsida võimalust koos Piibli juurde tagasi tulla) vastata.
Kultuurilise vastuolu paradigma seisneb unustamises ja ignoreerimises
Vanemad väidavad: Me pole kunagi olnud niisugused nagu need noored
Nooremad väidavad: Me ei muutu kunagi niisugusteks, nagu need vanad.
Mõlemad eksivad omamoodi.
Kultuurilise ja iga teise vastuolu ületamise võti on noorte käes. See on peidus Pauluse soovituses noorele Timoteosele, mida ma julgen laiendada soovituseks kõigile noortele ja võtta kõikidel kogudustel noortetöö motoks: Ärgu keegi mõtelgu üleolevalt sinu noorusest, vaid saa usklikele
eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, puhtuses (1Tm 4:12)
Oleme jõudnud selleni, mida loengu pealkirjas küsisime. Noortetöö koht ja
vorm võib olla koguduseti erinev, kuid selle sisuline olemus on koguduse
sisene EESKUJUKS OLEMINE.
See tagab eeskujulikkuse (nn «tunnistav eluviis») ka evangeelses mõttes.
Koguduses vajatakse hädasti eeskujusid. Pastorid on väsinud seadmast igas jutluses eeskujuks ennast, oma peret (neil on selleks «viisakad viisid») või kedagi kusagilt kaugelt.
Eeskuju on Jumala olulisemaid vahendeid meie kasvatamisel Kristuse sarnaseks. Te hämmastute selle väite paikapidavusest, kui uurite Piiblit (Jh 13:15; 1Kr 11:1; Fl 2:5; 3:17; 1Ts 1:6; 2Ts 3:7; 1Tm 1:16; Tt 2:7; 1Pt 2:21 jm)
Mis tõmbab, mis peletab, mis hoiab noori koguduses?
Tõmbest. Sina tõmbad. Mitte niivõrd see, mis sa teed, vaid see, kes sa oled. Mõtestatud ja eesmärgipärane tegevus tõmbab inimesi, ka noori. Inimesed
tahavad olla seal, kus neil aidatakse saada selleks, kes nad võiks ja peaks olema. Nähtavasti tuleb aeg-ajalt ette võtta midagi, mis köidab tähelepanu, kuid see ei saa olla tegevuse eesmärk ja ainuke sisu.
Peletamisest. Igasugused uhkuse vormid peletavad - üleolevus, halvustamine, pisendamine. Ka hoolimatus ja ükskõiksus peletavad. Ekslikult arvatakse, et kord peletab. Iseküsimus on see: Mis on kord koguduses. Kui me defineerime, et kord on see, kui keegi ega miski ei saa meie koguduses
suurema tähelepanu osaliseks, kui Jeesus Kristus, siis see ei peleta.
Hoidmisest. Karismaatilisus tõmbab ligi, kuid üksnes usaldusväärsus hoiab koos. Hoidmise saladus on lihtne: me peame suutma kestvalt teha seda, mis tõmbab. Inimest hoiab see, kui ta mõistab oma olulisust ja väärtust, tal on koguduses töö, mida tunnustatakse. Kehra Koguduses on suur osa koguduse tegelikust teenistusest noorte vastutusel ja teha. Kui homme oleks
meie keskelt kadunud kõik, kes on üle 50, oleks see kogudusele küll kaotus, ent kaugeltki mitte surmahoop. Kuidas on lugu teil?
