Kurbuse põhjusi

Kurbuse põhjusi

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Johannes Truu

ŤJa ta läks kurva meelega ära...ť Mt 19:22

Rikas noormees kõnnib kurbuseteed. On see võimalik? Kas rikkad on ka kurvad? Kas ei oma ta elus kõike seda, mis peaks elu tegema rõõmsaks? See noormees ei ole üksnes rikas, vaid tal on ka sümpaatne, õilis ja tundeline loomus. Ta omab au, sõprust ja elumugavust. Kuid suurimaks varaks tuleb kindlasti pidada ta tõsist jumalakartust. Kuid sellest ei piisa niivõrd, et saada rõõmsaks ja usku on vaid niipalju, et olla õnnetu. Mis põhjustab noormehe nukruse?

1. Jeesus ei hinnanud ta vagadust mitte nii kõrgelt kui ta lootis. Moraalsus ja truu kohusetunne on kindlasti head omadused. Armastada vanemaid ja ligimesi on väärt tegu. Kuid Lunastaja vaatas läbi ilusa koore sügavamale. Teda huvitas palju enam see, mis elas noormehe südames, kui ta kombekas käitumine. Siin leidis ta südame, mis oli maailma küljes ja millel puudus vaimu-uuendus. See südame seisukord määras ka ta tegude ja olemise väärtuse. Moraalil ja eeskujulikul käitumisel oli üpris vähe väärtust seesuguse südame olukorra juures. See teadmine rõhuski noormehe südant. Ta tundis, et puudub siiski veel midagi. Uussünd oli läbi elamata (Jh 3:3).

2. Jeesus nõudis temalt kogu südant. Jumal ei ole kunagi vajanud jagatud, poolikut. Ta nõuab tervet südant, täit loobumist. Noormehel oleks tulnud loobuda isetehtud vagadusest, seltskonnast, kus seni liikunud, senisest harjumusist ja tõekspidedest. See kõik riivas noormehe au, alandas tema iseteadvust ja tegi südame raskeks. Nukraks muutus meeleolu, kurvaks läks süda. See on paljude nukrameelsuse põhjus ka tänapäeval. Jagatud süda ei lase saada usuliselt rõõmsaks.

3. Jeesus püüdis teda viia kaasa sügavamale. Noormees mõtles aga teisiti. Ta tahtis seda ise teha, enesearendamise teel jõuda usuelamusis kaugemale ja sügavamale. Kuid käia põlatud Jeesuse järele, loobuda oma rikkusest - seda ta ei tahtnud. Sel hetkel selgus temale see, mis takistas saamast usuliselt rõõmsaks, kuid sammuda jagamatult Lunastaja jälgedes ta ei julenud. See tegi teda nukraks.

Õndsaks saada tahtsid küll peaaegu kõik inimesed, kuid Jeesusega kaasa minna nad ei suuda ja sellest tuleb nende elukurbus.

4. Ta nägi elutõsidust ja selle otstarvet. Ta elu õnnelikumadki tunnid ei suutnud teda rahuldada tema sügavas olemuses. Kaduviku vari kohutas teda. Ta tundis, et siin pole jäädavat linna. Võib oletada, et temalgi oli olnud juhust ju mõnegi hauale astada pärga. Rängalt koormas teda teadmine, et kord peab jätma kõik selle, mis nüüd ta südamele lähedane ja kallis. Ja süda läks kurvaks!

5. Ta leidis end seisvat kahe küsimärgi vahel. Ta ei saanud edasi ega tagasi, vaid oli seotud paigale. Jätkus nõupidamine liha ja verega. Kuid see ei aita. Ta senine usualus oli kokku varisenud, kadunud. Tõelise usuelu mõiste oli talle selgunud. Hukka minna ei või, aga nõnda taevasse ka ei saa. Mis teha? Otsustama peab. Ja tal puudub mehisus, otsusekindlus. Kurva südamega ta sammub ära, - tagasi hukatuse teele. Teed sina ka nii? Mõtle järele.

6. Ta süda mõistis teda hukka. Inimeste süüdistused võivad vahel olla väga rängad, kuid palju raskem on meie enda südame süüdistus. Sellest peale oli ta elust lahkunud rahu. Omaenese teedel, isetehtud vagaduse radadel puudub tõeline jumalarahu (Jh 14:27).

Kallis lugeja, ehk käid sinagi rikka noormehe õnnetuil radadel? Süda sul sees raske ja kurb. Puudub päästmise kindlus ja igavese elu lootus. Elu kurbusest ja tühisusest viib sind välja tee Jeesuse järel. Käi sel teel!

Evangeeliumi Kristlane 1937 a.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord