Misjon ja koolitus

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Kõne EKB Liidu Misjonikonverentsil Raplas, 26.09.1998

Kas koolitust on vaja?

Jah, koolitust on vaja.

• Jeesus Kristus käskis kõikide inimeste jüngrikstegemise käigus neid õpetada (Mt 28:20).
• Apostlite õpetus oli üks olulisi komponente algkoguduse elus (Ap 2:42).
• Jumala riigi töötegijailt oodatakse õpetamise võimet (1Tm 3:2; 2Tm 2:2; 2:24).
• Õpetamise and on nimetatud korduvalt nende hulgas, mida Jumal koguduse ülesehitamiseks annab (Rm 12:7; 1Kr 12:28; Ef 4:11).

Võimalik komistuskivi: Kas ettevalmistus ja spontaanne Püha Vaimu juhtimise järgimine või prohvetlik kõne on vastandid?

Piibel ei vastanda ettevalmistust ja Püha Vaimu juhtimist. Meie osa on olla avatud Püha Vaimu tööle, nii et Ta saaks juhtida meie ettevalmistust ning olla kuuldel igal ajal.

Teine komistuskivi: Kas ettevalmistus suurendab kiusatust toetuda omaenese tarkusele?

Selline võimalus on olemas, kuid see ei anna alust arutluseks, nagu kehtiks loogika «mida ettevalmistamatum seda vaimulikum». Lootmine «ettevalmistuse peale» pole halvem lootmisest «ettevalmistamatuse peale» (mis nagu sunniks Jumalat meile vahetumat inspiratsiooni andma). Sõltumine Jumalast ei tähenda tingimata «viimase minuti inspiratsiooni». See, kas ettevalmistus viib Jumalale lähemale või suuremale iseenese tarkusele lootmisele, sõltub sellest, kuidas ettevalmistust antakse ja saadakse.

Miks koolitust on vaja?

Uuest Testamendist leiame:

• Üksikisiku perspektiiv:
  Meie kuulutame Kristust, manitsedes iga inimest ja õpetades iga inimest kogu tarkuses, et seada iga inimest Jumala ette täiuslikuna Kristuses. Selleks ka mina näen vaeva ja võitlen tema jõu toimel, mis minus on tegev väega. (Kl 1:28-29).
• Koguduse perspektiiv:
  Kristus on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks, kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda, et me ei oleks enam väetid lapsed, keda pillutab ja kõigutab iga õpetusetuul, et inimliku pettemänguga eksitusse kavaldada, vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea - Kristus. (Ef 4:11-15).

Neist kahest kirjakohast lähtuvad ka EKB Liidu hariduskontseptsiooni koostajad, kes panevad ette, et liidu haridustöö eesmärk on isiksuse suunamine kristliku küpsuse poole, teadmiste andmine, oskuste arendamine ja motiveerimine teenimiseks Kristuse ihu ülesehitamisel.

On märkimisväärne, et kontseptsioon peab vajalikuks väärtustada nelja asja: piibellikkust, koguduslikkust, pühitsust ja misjonimeelsust. Need väärtushinnangud juhivad meid selle juurde, milline peaks see ettevalmistus olema.

Millist koolitust on vaja?

Koolitus on meie mõistes ettevalmistust teenimistööks ning mitmetähenduslik. Erinevad aspektid ei vastandu, vaid täiendavad üksteist:

•  Õpetus - teadmiste andmine;
•  Treening - praktilise kallakuga, oskuste omandamine;
•  Isiksuse kujundamine enam Kristuse sarnaseks;
•  Kutsumuse otsimine ja selgitamine;
•  Motivatsiooni säilitamine ja kasvatamine.

Õpetus peaks kõigepealt olema Jumala sõna alusel. Kui me usume, et Piibel on Jumala Sõna, ainuke ning piisav usu ja elu mõõdupuu, siis peaks meie õpetus seda veendumust süvendama. Kõrvuti piiblialaste teadmiste kasvuga peab õpetus esile tõstma Pühakirja usaldusväärsust. Kui Pühakiri tõepoolest on Jumala inspireeritud ning kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks ja kasvatamiseks õiguses, siis peaksime seda vastavalt ka julgesti kasutama.

Õpetus peab olema praktiline. Praktilisus ei tähenda mingil juhul pealiskaudsust. Eelkõige tähendab praktilisus olla ühtlasi sõna tegija, mitte ükspäinis kuulja (Jk 1:22). Õpetus peab sisaldama seda, kuidas saab saadud teadmisi koguduse ülesehitamiseks ja Jumala riigi levitamiseks rakendada.

Õpetus saab olla praktiline, kui sellega kaasneb õpetaja eeskuju - palveelus, osaduses Jumalaga, Püha Vaimu juhtimises, lojaalsuses Pühakirjale, hingedevõitmises. Te hämmastute, avastades kuivõrd suurt rolli mängib Pühakirjas õpetamine just eeskuju kaudu. Eeskuju on omakorda võimalik anda vaid siis, kui õpetajal on õpilase jaoks piisavalt aega ning võimalusi vaimulikku osadust pidada.

Jõuame selleni, et õpetus peaks olema selektiivne ja vastama Jumala poolt saadud kutsumusele. Piiratud aja ja ressursside kasutamisel on Jeesus andnud eeskuju, kui ta valis vähesed, ent õppimisvõimelised ning pühendus nende õpetamisele eriti, et nood hiljem jõuaksid paljudeni.

Olles juba kord Jeesuse eeskuju juures, tasub märkida, et oma õpilastelt ei oodanud Ta erakordseid võimeid, küll aga lojaalsust, valmidust pühenduda ja maksta hinda. Vaimulik ettevalmistus pole kunagi olnud odav - ei õppijale ega õpetajale.

Praktilise õpetuse juurde kuuluvad ka treening, läkitamine ja ka hilisem huvitundmine õpilaste teenistuse ja käekäigu vastu. See on võimalik üksnes kõige tihedamas koostöös kogudustega. Õpetus peab alati olema koguduste teenistuses ja lähtuma koguduse vajadustest ning võtma tõsiselt koguduste soovitusi.

Õpetus peab olema inspireeriv. Siin on väga oluline õpetaja enese osadus Jumalaga. Õpetaja ja õpilase suhe peab olema sarnane «vaimulikule ümbervalamisele», nagu Eliisa võis Eelijale öelda: «Tulgu mulle ometi kaks osa sinu vaimust!» Usun, et kristlik õpetus peab sünnitama vaimulikku elu seal, kus seda rakendatakse. Robert Coleman on märkinud, et ainus tõsiseltvõetav tunnus elu olemasolust on võime seda edasi anda.

Vaimuliku ettevalmistuse kvaliteedi hindamisel ei tule seega eelkõige küsida akadeemilise taseme järele, vaid seda, kas see toob vaimulikku elavnemist ja vilja. Kui me saavutame mõlemat, siis on see väga hea, kui mõlemad korraga pole jõukohased, siis tuleb kõrgele tasemele eelistada vaimulikke kvaliteete.

Õpetus peab olema kooskõlas Jumala prohvetliku sõnumiga tänases päevas. See peab andma meie käsutusse vastused ja nende leidmise viisid praeguse ühiskonna küsimustele. Ei piisa, kui süveneme üksnes sellesse, mida juba on öeldud, vaid peame kuulama, mida Vaim nüüd kogudustele ütleb. Jeesus ütles: kus mina olen, seal peavad ka minu järgijad olema.

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee