Misjonikooli kodukorra (edaspidi kodukorra) eesmärk on reguleerida õpilaste, kooli personali, õpetajate ning teiste kooliga seotud isikute suhteid ning aidata kaasa kasvamisel Kristuse sarnaseks.
Kodukord reguleerib kooli õpilaste (ka lühikursustel osalejate), õpetajate ja kooli personali elu-olu kooli tööperioodil ning praktika ajal.
Kodukord on alati kättesaadav õpilastele ja õpetajatele. Kooli esimesel päeval saavad õpilased isikliku koopia kodukorrast. Kõigile kasutamiseks määratud kodukorra eksemplar asub ka raamatukogus.
Kõik kooli põhikursuse õpilased tutvuvad käesoleva korraga hiljemalt kooli esimese õppenädala jooksul ning kinnitavad selle mõistmist oma allkirjaga. Lühikursustel osalejad tutvuvad käesoleva korraga enne õppetööle asumist. Lühikursustel osalejatele käesoleva korra tutvustamise eest vastutab kursuse vanem (4.2).
Kooli õpetajad (4.3) tutvuvad käesoleva kodukorraga enne õpetama asumist. Praktikakohtadena kaasateenivate koguduste poolt määratud praktikajuhendajad tutvuvad käesoleva kodukorraga enne õpilaste praktikakohta läkitamist. Õpetajatele ja praktikajuhendajatele kodukorra tutvustamise eest vastutab kooli juhataja.
Selle korra tõlgendamisel tekkinud arusaamatused lahendab kooli juhataja (4.6). Kui sellisel viisil ei saavutata rahuldavat tulemust, võib vähemalt kolme õpilase ja/või õpetaja kirjaliku pöördumise alusel esitada vastavasisulise protesti kooli juhatusele (4.7), kes lahendab arusaamatuse vähemalt ühe kuu jooksul ning kelle otsus on lõplik.
Suhtumine ja väärtushinnangud
Vaimulikud väärtushinnangud
Me hindame Jumala otsimist. Me oleme näljased Jumala ligiolu ja Tema hääle kuulmise järele ja püüame kõigiti Temale järgneda (Ps 63:1-3).
Me hindame Kristusega sarnanemist. Me soovime, et Püha Vaimu vägi, Jeesuse armastus, arm, halastus, tõde, puhtus, vägi ja siirus paistaks välja kõigest, kes me oleme ja mida me teeme (Ef 5:2).
Me hindame Vaimust juhitud olemist. Me austame Jeesust kui koguduse Pead ja Püha Vaimu kui meie nõuandjat. Me püüame olla vastuvõtlikud Pühale Vaimule nii elus kui ka teenistuses (Gl 5:5; Rm 8:14).
Me hindame palvet. Usume, et palve on tähtis, kuna see on meie peamine abinõu Jumalaga suhtlemisel ja Jumala peamine abinõu saavutamaks oma eesmärke maailmas (1Ts 5:16-18; Fl 4:6).
Me hindame Kristuse järgimist. Me püüame kasvada Kristuse järgijateks ja teisi jüngreiks teha. Usume, et Jeesuse plaan polnud üksnes levitada usku Temasse, vaid ka Tema järgimist (Mt 28:18-20).
Me taotleme Jumala Kuningriiki. Püüame liikuda kooskõlas ajamärkidega, paludes omale abiks Vaimu ligiolu, ning teenides vaimuannete abil, nähes Jumalat tervendamas ning imetegusid tegemas (Mk 1:14-15).
Me hindame Jumala halastust. Usume, et halastus on selle alus, mida Jumal teeb meie päästmises. Nüüd püüame me Jumala halastust edasi anda üksteisele ja kõigile, keda me teenime (Kl 3:12-13).
Me hindame ausust ning usaldatavust. Meie jaoks on tähtis rääkida tõtt, olla ausad igapäevaelus ning äriasjus, elada eeskujulikult (Ef 4:15).
Me hindame teenivat juhtimisstiili (2.2). Usume, et Kristus on andnud erilise autoriteedi pastorile ja abilistele, et kogudust juhtida. Me püüame Jumala autoriteedi ees olla alandlikud, omakasupüüdmatud, armulised, hoida karja ja igatseme siiralt üles ehitada kogudust - Kristuse ihu (Mk 10:37,44-45).
Me hindame isiksust - olgu ta vallaline või abielus; me tahame aidata ja toetada perekondi nende kasvamisel (Rm 12:9-10).
Me hindame ühtsust. Oleme veendunud, et kõik, kes kuuluvad Kristusesse, on üks Tema ihus - koguduses. Püüame kasvatada ühtsust austades kõiki, kes appi hüüavad Jeesuse nime ning otsides lepitust kõikide usklikega (Jh 17:21-23).
Me hindame vennalikke suhteid (5.5). Oleme tänulikud iga inimese eest, keda Jumal lisab meie osadusse. Püüame koos töötades kasvatada kogudust, arendades vastastikust austust, avameelset suhtlemist, koostööd, uskudes ja rääkides üksteisest parimat (1Kr 13:4-7; Jk 4:11).
Me väärtustame lihtsust. Me ei soovi midagi teha religioosse efekti pärast ega jätta kellelegi muljet.
Me hindame reaalsust. Püüame käia Vaimus ja näha Jumala tõelisi üleloomulikke tegusid. Samas toimime täiesti tavalisel viisil - naturaalselt - ning väärtustame tervet mõtlemist.
Me püüame olla kultuuriliselt asjakohased. Me üritame saavutada vaba atmosfääri, rääkida, tegutseda ja riietuda viisil, mis tekitab ühiskonnas positiivset reaktsiooni, tegemata sealjuures kompromissi vaimulike väärtuste osas (1Kr 9:19-23).
Me igatseme ülistada Jumalat kogu oma olemusega. Me tahame, et Jeesus oleks meie Issandana kogu aeg kesksel kohal. Me igatseme Vaimu täiuse järele ja et Tema au säraks meie üle (Fl 3:3; Hb 13:15; Ps 42:1-2; Jh 4:24; Ps 63:1-5; Rm 12:1). Igatseme Vaimust juhitud ülistust, mis oma stiililt on isiklik, dünaamiline, kultuuripärane ja elusid muutev (1Pt 2:4; Ef 2:19-22; 1Kr 14:26).
Me tahame kuulda Jumala Sõna õpetust, mis on praktiline, inspireeriv ja kooskõlas Jumala tänase päeva prohvetliku sõnumiga (Rm 15:4; 2Tm 3:16-17; 1Kr 14:26). Püüame tähele panna ja kuuletuda Jumala Sõnale meie kohta, et olla sõna tegijad, keda muudetakse Kristuse sarnaseks (Mt 7:24-27; Jk. 1:22).
Oleme Jumala perekond - üks ihu Kristuses Jeesuses - igaveseks kokku ühendatud nagu õed ja vennad (Jh 17:20-23; Rm 12:3-5). Me otsime viise kuidas arendada lähedast ja tugevdavat sõprust, mis on rajatud armastusele, vastutuse võtmisele ja ustavusele (Hb 3:12-14; Fl 2:3-5; Ef 4:11-16; Kl 3:12-15).
Me usume, et kõik kristlased on kutsutud teenima Kristust Tema Vaimu väes ja viisidel, mis ehitavad üles kohalikku kogudust (1Pt 4:10-11; 1Kr 12:4-7; Ap 1:8). Usume, et meid on kutsutud teenima Kristust ja inimesi siin maailmas tänasel päeval. Seda ma teeme
kuulutades Kuningriigi evangeeliumi
veendes inimesi meeleparandusele ja uskuma Jeesusesse
tervendades haigeid
kandes hoolt vaeste ja puudustkannatajate eest
andes nõu neile, kes vajavad Jumala tarkust
juhtides usklikke järgima Jeesust
andes oma vahendeid Jumala riigi töö jaoks
õpetades välja kristlasi teenistuse jaoks (Mt 28:18-20; Lk 4:18-19; Jk. 1:27; Ap 26:18).
Usume, et kristlased vajavad õpetust selleks, et teha Kristuse tegusid (Mt 28:18-20; 2Tm 2:2).
Usume, et kogudus pole mitte üksnes kogumise, vaid ka väljaläkitamise koht. Tahame anda parimat vaimulikku ettevalmistust ning rakendust neile, keda Jumal on kutsunud meie kogudusse, kuid ei pea kinni, vaid anname oma õnnistuse eestpalvetes ja kui võimalus, siis toetame ka materiaalselt neid, keda Jumal meilt läkitab misjonitööle lähedale või kaugele.
Tahame kasvada palvevilumuses, tehes kiitus- ja ülistuspalveid (Ps 34:1), abipalveid (Fl 4:6), eestpalveid inimeste pärast (Rm 8:26-24), palvetades võõrastes keeltes (1Kr. 14:14-15), paludes usus ka tervenemise pärast ning ajades välja kurje vaime (Jk 5:15).
Soovime tugevdada oma perekondi, et lapsed võiksid kasvada Jumala kartuses, aidates peresid ühtlasi seadma oma majapidamine Jumala mõju ning juhtimise alla.
Julgustame kristlasi arendama kõiki teenimisvõimeid maksimaalse potentsiaalini. Nimetagem siinjuures mõned suunad: suhtlemisvõime - saavutada kontakt kaasinimestega ja väljendada selgelt oma mõtteid. Tunnistamine - jagada oma usukogemust teistega. Nõustamine ning õpetamine - aidata teisi nende olukordades, tuginedes Jumala Sõnale.
Õhutame kristlasi teenima Jumalat, pidades osadust, olles Jumalale sõnakuulelikud, helded annetamises, uurides iseseisvalt Piiblit - Jumala Sõna, andeks andes ja võttes vastu andestust.
Mida me ootame oma juhtidelt
Siiras armastus ja Jumala otsimine, mis väljendub isiklikult Jumalale pühendatud ajas palveks, Sõna uurimiseks ja juhtimise otsimiseks (Ps 1:1-6; 18:1-3). Ilmne Vaimu täius, tarkus ning hea tunnistus (Ap 6:3).
Juhtimine pole mitte positsiooni haaramise, tiitli, väe, autoriteedi, austuse ja privileegide saamine, vaid eneseohverdamine ning alandlikule teenimisele pühendumine (Mk 10:37,42-45; Jh 13:12-16; Fl 2:5-9; 1Pt 5:1-5). Juht peab olema võimeline koostööd tegema abilistega, mitte arendama despootlikku ning jäigalt autoritaarset suhtumist (Fl 2:3-4).
Juhid olgu usaldatavad ning võimelised vastu seisma äraostmiskatsetele ja altkäemaksude võtmisele (2Ms 18:21).
Juhtidelt ootame võimet olla avatud ja suhtlemisvalmis, lahendada teiste probleeme, saama hakkama nii piinlikes olukordades kui ka viha ja vihkamise situatsioonides. Ühtlasi eeldame konfidentsiaalsust ning võimet saladusi pidada (Ap 4:36-37; Ef 4:25-32).
Tugev ning armastusega täidetud abielu, kus mees ja naine tunnetavad Jumala kutset teenimisele (Ap 18:26).
Võimekas ning respekteeritud, küps usus ja valmis teenima asumiseks (1Tm 3:2-7).
Valmis olema mõõdetud kõige karmima mõõdupuuga ning kannatama proovilepanekuid (Jk 3:1).
Armastus Jeesuse ning inimeste vastu ilma igasuguse omakasupüüdlikkuseta juhitavate arvelt (Jh 21:17; Hs 34:1; 1Pt 5:1-5).
Pühendunud kaasusklike ettevalmistusele teenistuseks, kutsudes uusi inimesi teenistusse, treenides ja õpetades, hoolitsedes ning jälgides neid (Mk 3:13-15).
Pühendunud hea töö tegemisele, olles see, kes teeb rohkem, kui temalt nõutakse. Võtab vastutusi tõsiselt, olles eestvedaja ja hea planeerija (Es 5:1-2).
Pühendunud ning lahke annetaja, maksab regulaarselt kümnist (Ml 3:8-10).
Suhtumised praktilistes asjades
Väga suur osa sellest, mida me Misjonikoolis saavutame või mitte, sõltub suhtumisest. Ühestki reeglist ega instruktsioonist pole kasu, kui seda ei taheta täita. Käesoleva korra mõte on anda nõu kohaseks toimimiseks tüüpolukordades, juhatades meid kasvama küpsemateks isiksusteks ning saavutama parimat keskkonda õppimiseks ning osaduseks üksteisega.
Misjonikooli isiksust kujundav mõju ei tegele niivõrd käitumise üksikilmingutega, kuivõrd just suhtumistega. Konkreetsed probleemsed käitumised on andestatavad, ent probleemseid suhtumisi tuleb korrigeerida ning kui need ei allu korrigeerimisele, siis tuleb neid taunida. Siin pole küsimus andestamisest või mitteandestamisest, vaid õppiva ning kasvamisalti hoiaku kujundamisest.
Me ootame kõigilt selle maja asukatelt praktilistes asjades eelkõige järgmisi suhtumisi:
Säästlik - see ei tähenda koonerdamist, vaid Jumala asjade hea majapidaja olemist, kus igat meie käsutusse usaldatud asja kasutatakse selle õigeks otstarbeks.
Täpne - see ei tähenda väiklast pedantsust, vaid üksteisega arvestamist ning vastastikkuses austamises üksteisest ettejõudmist.
Tähelepanelik - see pole mitte noriv, vaid abistav hoiak kõikjal, kus midagi saab paremini teha.
Ustav - see pole pugemine, vaid valmisolek teha enam, kui sinult nõutakse.
Korra hoidmise administratiivsed vahendid
Korra hoidmise administratiivseteks vahenditeks on märkus, hoiatus ja koolist väljaarvamine.
Märkuste ja hoiatuste üle peab arvet kursuse vanem (4.2), kes märgib üles märkuse või hoiatuse tegija, selle sisu ja kohaldamise (ning aegumise) kuupäeva.
Märkused ja hoiatused on avalikud ja need tehakse teatavaks määramisele järgneval hommikusel koosolekul kursuse vanema poolt. Kehtivad hoiatused ja märkused tehakse kooli juhataja poolt teatavaks ka kooli juhatuse koosolekutel ning praktika oludes ka praktikakoha koguduse pastorile ja/või vaimulikule vastutajale.
Kohaldatud märkuste ja hoiatuste kokkuvõte kajastub kursuse lõpul kogudusele saadetavas iseloomustuses-soovituses.
Märkus
Märkusi kohaldatakse õpilaste suhtes, kelle juures ilmnevad vaatamata tähelepanu juhtimistele taunitavad suhtumised.
Märkuse teeb õpetaja (4.3), majandusjuht (4.4) või kooli juhataja (4.6). Kursuse vanem võib teha ettepanekuid märkuse tegemiseks.
Märkus kehtib 30 päeva jooksul selle määramise päevast alates.
Hoiatus
Hoiatust kohaldatakse taunitavast suhtumisest tuleneva tõsise üleastumise korral või märkuse kohaldamisel, kui samal ajal kehtivad vähemalt kaks viimast märkust.
Hoiatuse teeb kooli juhataja. Õpetaja ja majandusjuht võivad teha ettepanekuid hoiatuse tegemiseks.
Hoiatus kehtib 90 päeva jooksul selle määramise päevast alates.
Koolist väljaarvamine
Koolist väljaarvamist kohaldatakse taunitavast suhtumisest tuleneva väga tõsise üleastumise korral või hoiatuse kohaldamisel, kui samal ajal kehtivad kaks hoiatust.
Koolist väljaarvamise otsustab kooli juhatus (4.7). Kooli juhataja võib juhatusele teha ettepanekuid õpilase koolist väljaarvamiseks.
Kooli juhatuse poolt tehtud koolist väljaarvamise otsus on lõplik ning kehtib üks aasta (selle aja vältel ei saa väljaarvatud õpilane koolis õppimist jätkata). Väljaarvamisest ja selle põhjustest teatatakse õpilast soovitanud kogudusele ja/või vaimulikule.
Koolist väljaarvatud õpilane peab koos oma isiklike asjadega koolist lahkuma ühe nädala jooksul pärast väljaarvamise otsuse teatavakstegemist.
Koolist väljaarvamisel ei tagasta Misjonikool ettemakstud õppemaksu (10).
Inimesed koolis
Õpilane
Misjonikoolis õpivad statsionaarsed õpilased 8,5 kuulisel kursusel ning ajutised õpilased, kes võtavad osa intensiivnädalatest. Käesoleva korra reeglid kehtivad kõigile õpilastele.
Misjonikoolis õppimine on seotud kooli juures elamisega. Statsionaarsed õpilased saavad selleks 2-3 kohalised toad. Ajutised õpilased ei pea koolis elama.
Õpilase kohus on teha oma parim õpetatava omandamiseks, olla avatud ja valmis kasvuks ja arenguks.
Õpilane võib julgesti teha ettepanekuid kooli elu ja õppekorralduse paremaks muutmiseks.
Intensiivnädala õpetajate kohta täidab õpilane anonüümse tagasiside lehe, ajutine õpilane lisaks veel kooli üldist elu-olu hindava ankeedi.
Kursuse vanem
Kursuse vanem valitakse õpilaste seast kursuse õpilaste poolt 2 esimese õppenädala jooksul. Reeglina on kursusevanemaks kogenuim ja küpseim isik, kes on ühtlasi valmis võtma täiendavaid vastutusi (2.2).
Kui õpilased ei suuda nimetatud aja jooksul kursuse vanemat valida, nimetab selle kooli juhataja. Kooli juhatajal on õigus vajaduse korral peatada kursuse vanema volitused.
Kui kursusel on üle 10 õpilase, siis kursusevanem ei osale toimkondades.
Kursuse vanem vastutab järgmiste kursuse toimingute eest:
Õpilaste puudumiste, märkuste ja hoiatuste, nende tegija ning kehtimise kirjalik arvepidamine;
Korra ja antud ülesande täitmise tagamine ühise iseseisva töö puhul;
Õpilaste pretensioonide ja probleemide lahendamine ning vajadusel nende vahendamine kooli
juhatajale või juhatusele;
Elu-oluga seotud probleemide lahendamine ja vajadusel majandusjuhi informeerimine;
Toimkondade (6), õpilaste vastutusel olevate hommikuste ja õhtuste koosolekute (5.12) jms graafikute koostamine ning sellest kinnipidamise jälgimine;
Õpetajate ja elu-olu hindavate tagasiside lehtede ning õpilaste hindamise lehtede õigeaegne kättejagamine ja tagasisaamine; täidetud tagasiside lehed esitatakse hiljemalt järgmise nädala alguses kooli juhatajale;
Toimkondade vastastikuse ja koka ning majandusjuhi poolt hindamise korraldamine ja jälgimine;
Õpetaja
Misjonikooli õpetaja ülesandeks on anda õpilastele edasi teadmised oma ainevaldkonnas ning olla neile igapidi abiks ja eeskujuks.
Misjonikooli õpetaja võib õpetada aineid intensiivnädala raames (umbes 20 tundi) või regulaarloengutena (20-40 tunnine tsükkel, vastavalt kaks või neli korda kuus). Reeglina õpetab regulaarloenguid andev õpetaja ka vähemalt ühe intensiivnädala jooksul.
Intensiivnädala õpetaja suhtes on koolil järgmised eri-ootused
elab oma intensiivnädala jooksul koolis;
veedab õpilastega aega ka loengute väliselt ning on osavõtlik, avatud ja kättesaadav osaduseks ning probleemide lahendamiseks;
lööb kaasa õpilaste plaanilistest ühisüritustest (väljasõidud, koosolekud, ühistööd jms);
jagab vaimuliku sõnumi teisipäevast kuni reedeni hommikusel palve- ja ülistuskoosolekul;
võimaluse korral juhendab süvendatult õpilasi, kes vastavat huvi avaldavad;
Õpetaja hindab õpilasi. Õpetaja võib hindamiseks õpilaste teadmisi kontrollida, tehes selleks vajadusel ka kirjalikke töid või eksameid. Hindamise korda vaadeldakse lähemalt eripeatükis (9).
Õpetaja esitab hindamise tulemused kirjalikult kooli juhatajale hiljemalt ühe nädala jooksul pärast vastavat intensiivnädalat või viimast regulaarloengut või kirjaliku töö tähtaega, ent mitte hiljem kui üks nädal enne kursuse väljakuulutatud lõpuaktust.
Majandusjuht
Misjonikooli praktilise elu ja majandusküsimusi lahendab Kehra Koguduse majandusjuht.
Majandusjuhi korraldused kooli elu-olu puudutavates küsimustes on õpilastele kohustuslikud.
Vaidlusküsimused seoses majandusjuhi antud ülesannetega lahendab kooli juhataja.
Maja personal
Maja personali hulka kuuluvad kokk, koristaja ning teised asjakohased palgalised või palgata kaasateenijad.
Õpilased suhtuvad neisse lugupidamise ja respektiga, aidates neid teenimises, kus vajalik ja võimalik.
Personali ja toimkondade koostöö on käsitletud selle korra eriosas (6).
Kooli juhataja
Kooli juhataja juhib ja korraldab kooli tegevust praktiliselt ning jälgib õppetööd ja praktikat.
Juhataja ja tema palk määratakse kooli juhatuse poolt.
Juhataja teeb juhatusele ettepanekuid kooli põhimõtteliste dokumentide osas, viib need ellu ja jälgib nende täitmist.
Juhataja koostab kooli tunniplaani ning korraldab kokkulepped õpetajate ning praktikakohtadega.
Juhataja käsutab kooli vahendeid kooli eesmärkide saavutamiseks juhatuse poolt määratletud pädevuses.
Juhataja annab kooli juhatusele aru kooli tööst.
Kooli juhatus
Misjonikooli juhatus on Misjonikooli kollektiivne juhtimisorgan.
Misjonikooli juhatuse nimetab EKB Liidu misjonisekretäri ettepanekul EKB Liidu juhatus.
Misjonikooli juhatuse põhikirja, mis on siintoodud dokumendi osa, kinnitab Misjonikooli juhatuse ettepanekul EKB Liidu juhatus.
Hea tava kohaselt on Misjonikooli juhatuse liikmete arv 5-7, selle esimeheks EKB Liidu Misjonisekretär ning selle koosseisus vähemalt üks
Kehra Koguduse juhatuse liige;
EKB Liidu juhatuse liige;
tegevpastor;
koguduse liige, kes ei ole pastor;
Misjonikooli juhatus:
Võtab vastu ja arvab välja õpilasi;
Kehtestab kooli vastuvõtmise tingimused ja korra;
Otsustab tegevuse lõpetamise või reorganiseerimise;
Määrab kooli juhataja, tema palga ning pädevuse piirid;
Lahendab kooli rahastamise põhimõttelise skeemi ja kinnitab eelarve;
Seisab hea sponsorite leidmise eest;
Kinnitab kooli põhimõttelise tähtsusega dokumendid, nagu põhimõtted, teenimisfilosoofia, õppekavad, juhendid jms.
Kinnitab kooli töö ja majandusaruanded;
Otsustab töötegijate palkamise Misjonikooli vahenditest;
Esindab oma liikmete kaudu Misjonikooli;
Jälgib Misjonikooli töö ja õpetuse taseme vastavust õppekavale;
Annab oma esindaja kaudu Misjonikooli tööst aru EKB Liidu juhatusele;
Lahendab teisi Misjonikooli elusse puutuvaid olulisi küsimusi.
Misjonikooli juhatuse korralised koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Otsustusvõimeline on koosolek, kus on kohal 2/3 või enam liikmete arvust, või millest on liikmetele teada antud vähemalt üks kuu ette. Otsused protokollitakse, need võetakse vastu lihthäälteenamusega, tasakaalu korral on määravaks juhataja hääl.
Juhatuse koosolekute vahelisel ajal toimub juhatuse töö elektroonilises vormis (www-bülletäänil, e-posti listis vms) ning selle töö käigus võib langetada operatiivset sekkumist nõudvaid otsuseid. Niisuguste otsuste tegemiseks on vaja 2/3 või enama juhatuse liikmete seisukoht, otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega, tasakaalu korral on määravaks juhataja hääl. Elektroonilise meedia vahendusel vastuvõetud otsused lisatakse juhatuse koosoleku protokollidele.
Misjonikooli juhataja võtab juhatuse koosolekust osa sõnaõigusega, kui juhatus konkreetsel juhul ei otsusta teisiti.
Koguduse liikmed
Kehra Koguduse liikmed teenivad oma andidega kaasa koguduses ja Misjonikooli töös.
Õpilased suhtuvad neisse lugupidamise ja respektiga, aidates neid teenimises, kus vajalik ja võimalik.
Külalised
Majasviibivaid saatjata isikuid, kelle kuuluvus kogudusse või seotus Misjonikooliga pole kindel, tuleb kohelda maja külalistena.
Külalistesse tuleb suhtuda sõbralikult ja viisakalt ning kindlaks teha nende majas viibimise põhjus ning eesmärk. Avalike ürituste (näiteks jumalateenistused) korral tuleb külaline juhatada selle toimumise kohta.
Vajaduse korral tuleb olla külalise saatjaks, kuni ta on leidnud soovitud isiku, kelle vastutusele jääb külaline seejärel. Ilma saatjata ei tohi külalist saata vajalikku ruumi või isikut otsima.
Maja külalised tohivad ilma saatjata viibida (näiteks soovitud isikut oodata) vaid esimese korruse fuajees. Avalike või eriürituste puhul võivad külalised viibida ka ürituse ruumides.
Misjonikooli õpilased võtavad külalisi vastu reeglina vabal ajal. Kooli kavakohastest üritustest puudumine külaliste vastuvõtmise ettekäändel pole lubatud.
Misjonikooli õpilaste külalised võivad majas viibida õpilaste vastutusel hiljemalt kella 22-ni.
Elu koolis
Kooli vastutus ja õpilaste vastutus
Üldiselt vastutab Misjonikool õpilastele õppimisvõimaluste loomise eest ning pakub soodsat võimalust saada toit ning eluase koolis õppimise ajaks.
Üldiselt vastutab õpilane õppemaksu korrakohase tasumise eest, teadmiste omandamise ja isikliku vaimuliku kasvu eest.
Mitmetes konkreetsetes Misjonikooli elu-olu puudutavates piirkondades on vastutus kooli ja õpilase vahel jagatud ning käesolev kord annab detailsemad vastutuste piirid.
Misjonikooli õpilastel tuleb arvesse võtta, et nende poolt tasutud õppemaks katab parimal juhul vaid poole kooli tegelikest kulutustest, paljuski rajaneb kool õpilaste, õpetajate ning kooli juhtide vabatahtlikele jõupingutustele ja heatahtlike annetajate toetusele.
Koolikorraldusest lähtudes on nullilähedaseks viidud kulutused, mida õpilastel tuleb kooliaasta jooksul täiendavalt teha vältimatult vajalike õppematerjalide ja vahendite soetamiseks, need lisakulutused ei ületa 5% kursuse kogumaksumust. Lisaõppematerjalide soetamine omal kulul on vabatahtlik, kool püüab selleks pakkuda kirjandust ja paljundusvõimalusi soodushindadega.
Üldjuhul ootame, et iga õpilane korraldab ise järgmised elu-olu ja õppimisega seotud küsimused:
Isiklikud hügieenitarbed, pesu ja voodipesu ning nende pesemine (padi, madrats ning teki(d) on
olemas koolis);
Transport nädalavahetustel ja vaheajal kooli ja koolist. Transport praktika käigus on õpilase ja kooli ühisel vastutusel ning reguleeritud eripeatükis (8);
Iseärasused toidu küsimustes; tervislikest põhjustest tingitud erivajadustele püüab kool võimalusel vastu tulla;
Lisaõppematerjalide hankimise ja paljunduse kulud;
Mitmesugused isiklikud esemed ja võimalikud vajadused nagu äratuskell, Piibel, helistamised, taskuraha jms.
Kooli astumine ja koolist lahkumine
Misjonikooli vastuvõtu tingimused ja korra kehtestab kooli juhatus.
Õpilaste vastuvõtmine ja väljaarvamine on kooli juhatuse pädevuses.
Õpilane võib koolist lahkuda omal soovil. Oma lahkumise soovist teatab õpilane kirjalikult kooli juhatajale.
Kooli juhataja teatab lahkunud õpilasest ühe nädala jooksul kooli juhatusele ning õpilast läkitanud kogudusele.
Õpilase kohta, kes on koolist puudunud kokku enam kui 30päeva jooksul ning pole oma puudumise põhjusi kooli juhatajale kirjalikult esitanud, teeb kooli juhataja juhatusele ettepaneku väljaarvamiseks.
Üldine kord
Koguduse maja välisuks on avatud tööpäeviti 7.30 - 23.00 ning nädalavahetusel 9 - 21. Muul ajal on välisuks lukustatud. Ukse õigeaegse sulgemise ja avamise eest õppeperioodil vastutab majatoimkond.
Maja ruumide uksed on reeglina lukustatud, kui neid ruume parasjagu ei kasutata. Uste lukustamise eest
vastutab reeglina nende lahtitegija või ruumi viimasena kasutaja.
Koguduse majas ja selle territooriumil on keelatud suitsetamine ja alkoholi tarbimine.
Ruumid, mida ei kasutata, on lukustatud ja valvesignalisatsiooni all. Lukustuse ja signalisatsiooni valveloleku eest vastutab õppeperioodil majatoimkond.
Õpilased kasutavad elamiseks temale eraldatud tuba. Teiste õpilaste tubades võib viibida vaid nende loal ning mitte hiljem kui kella 22-ni.
Kooli ruumides tohib elektrilisi küttekehi kasutada vaid majandusjuhi loal.
Iga õpilane vastutab korra ja puhtuse eest kogu majas ning eriti oma toas. Igaüks jätab asjad enda järel korda ja kasib ennast ning enda järelt. Igaüks aitab köögitoimkonnas või majatoimkonnas olijaid vajadust mööda.
Iga õpilase üldised kohustused:
Hoiab oma toas puhtust ja korda, vähemalt kord nädalas (reeglina reede pärastlõunal) teeb oma toas suurpuhastuse (peseb põrandad ja vajadusel muud pinnad, klopib vaibad ja voodiriided, vahetab pesu jms).
Korraldab oma voodipesu vahetamise ja pesemise vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui
kord kahe nädala jooksul.
Suhtub säästlikult kõigesse, mida koolis tarvitame. See tähendab: ei jäta põhjuseta uksi-aknaid lahti, tulesid põlema, seadmeid töötama, vett jooksma jne.
Vastutab tema käsutusse antud ruumide, tööriistade, võtmete ja muude asjade eest ning tagastab need niipea, kui ta neid enam ei vaja. Kaotatud või õpilase süül purunenud asjad tuleb asendada või hüvitada.
Öörahu ajal ei tee keegi müra, mis on kosta teistesse ruumidesse.
Vaheaegadele ja praktikale minnes või kooli juhtkonna nõudmisel nädalavahetuseks oma ruumidest lahkudes annavad ruumi kasutanud õpilased üle majandusjuhile koristatud ruumi koos sinna kuuluva sisustusega ja võtmetega ning panevad isiklikud asjad võimalikult kompaktselt kokku, et ruume saaks vajadusel kasutada inimeste majutamiseks.
Kooli lõppedes kehtib samasugune üleandmise nõue. Kooli ajal purunenud või kaotsiläinud võtmed ja sisustus tuleb asendada või hüvitada. Majandusjuhi ettepanekul võib eelnimetatud nõude mittetäitmisel kooli juhataja keelduda õpilasele lõputunnistust, hinnetelehte ja iseloomustust-soovitust väljastamast kuni puuduste kõrvaldamiseni.
Kui õpilane soovib lahkuda koolist rohkem kui 4 tunniks, teatab ta sellest kursuse vanemale või kooli juhatajale.
Turvalisus
Me eeldame kõigilt maja asukatelt ja külalistelt ausat ja heade kavatsustega käitumist. Siiski rakendame maja asukate elu, tervise ja vara puutumatuse huvides järgmisi turvameetmeid:
Eluruumid ning muud ruumid, kus ei viibi inimesi, hoiame lukus. Samuti soovitame lukustada eluruumid öörahu ajaks seestpoolt
Kontrollime, et aknad ei jääks järelvalveta avatuks, eriti öisel ajal.
Kahtlastel asjaoludel avatuks osutunud ustest, akendest ja muudest ebatavalistest ilmingutest
informeerime kohe kooli juhatajat või majandusjuhti.
Majja tulnud kõrvalistelt isikutelt (kes pole meie andmetel koguduse ja kooliga seotud) pärime viisakalt nende siinviibimise põhjust, kui nende tuleku põhjus pole ilmne (näiteks koosolekutest, üritustest jms osavõtt).
Hoolitseme, et majas viibivad külalised ei liiguks ilma saatjata.
Suhted
Misjonikoolis õppimise ajal on peatähelepanu pööratud intensiivsele õppimisele ning isiksuse kujunemisele kristlikule töötegijale kohaseks. Sellest lähtudes ootame õpilastelt ka oma suhete kujundamist õpingute ajaks.
Õpilased ei «käi» ega «kurameeri» Misjonikoolis õppimise ajal. Olemasolevad erinevast soost isikute vahelised suhted «konserveerida» (mitte edasi arendada) ning uusi mitte luua. See nõue ei kehti abielus olevate ja enne Misjonikooli kursusele astumist kihlunud isikute kohta.
Suhted kaasõpilastega on lugupidavad ja abivalmid. Me taunime provotseerimist (üksteisest halvima väljatoomist), seeasemel püüame vastastikku välja tuua parimat.
Suhted õpetajatega ning kooli juhtkonnaga on ajendatud respektist ja sõnakuulmisest.
Elu väljaspool koolimaja
Väljaspool koolimaja viibides esindab Misjonikooli õpilane Jeesust Kristust ja Misjonikooli, Kehras viibides ka Kehra Kogudust ning mujal - oma kogudust. Ta käitub selle kutsumuse vääriliselt.
Õppetöö ajakava
Misjonikooli aastakursus algab septembrikuu esimesel poolel ning lõpeb maikuu keskel. Aastakursuse kogukestus on ligikaudu 8,5 kuud.
Õppekavasse kuulub õppeperiood (20-25 nädalat), jõuluvaheaeg (2-3 nädalat) ja praktikaperiood (10-15 nädalat).
Õppeperiood koosneb intensiivnädalatest, kus peamise õppekoormuse (umbes 20 loengut) moodustavad intensiivnädala õpetaja loengud, seminarid ja praktikumid ning lisakoormuse (umbes 10 loengut) regulaarloengud.
Praktikaperioodil viibivad reeglina 2-4 liikmelised õpilaste rühmad 3-5 nädalat mingi koguduse teenistuses, kus nad alluvad kohaliku koguduse juhtimisele ning täidavad kohaliku koguduse poolt antud ülesandeid.
Jõuluvaheaja veedavad õpilased väljaspool koolimaja.
Nädala tüüpkava
Loengud kestavad reeglina esmaspäeva hommikust reede lõunani.
Üks päev nädalas on reeglina saunapäev, selle päeva õhtust koosolekut ei toimu.
Nädalavahetused planeeritakse vastavalt selle korra eripunktile (5.13).
Nädala kava ja tunniplaan tehakse kooli juhataja korraldusel teatavaks hiljemalt esmaspäeva hommikuseks koosolekuks.
Päevakava
Päevakava järgimine on kõigile kooli õpilastele ja õpetajatele kohustuslik.
Õpetajad võivad teha kavamuudatusi kokkuleppel õpilastega oma loenguaja piires ja mahus.
Muud päevakava muutused tuleb kooskõlastada kooli juhatajaga.
Toimkonnad seavad oma äratuse ja öörahu aja vastavalt oma kohustustele.
Kui keegi kavatseb ärgata varem või jääda öörahule hiljem, kui kava ette näeb, võib ta seda teha, kui see ei häiri teisi maja asukaid.
Kellaajaline päevakava
07:30 - Äratus, enese korrastamine
08:00 - Hommikusöök
08:30 - Hommikune palve- ja ülistuskoosolek
09:15 - I loengupaar ja vaheaeg
11:15 - II loengupaar
13:00 - Lõunasöök
14:00 - III loengupaar ja vaheaeg
16:00 - IV loengupaar või iseseisev töö
18:00 - Vaba aeg või iseseisev töö
19:00 - Õhtusöök
20:00 - Vaba aeg
21:00 - Õhtune palve- ja ülistuskoosolek
21:45 - Vaba aeg
23:00 - Öörahu
Õppetund
Õppetundidest, loengutest ja praktikumidest osavõtt on kohustuslik. Puudumine on lubatud:
toimkonna liikmetel kodukorras ettenähtud juhtudel kuni ühe loengupaari ulatuses ning ühel antud toimkonna liikmel korraga;
majandusjuhi põhjendusel ja loal kuni ühe loengupaari ulatuses;
mõjuva põhjusega, koolijuhi eelneval suulisel loal kuni ühe õppepäeva ulatuses;
vältimatu põhjusega, koolijuhi eelneval kirjalikul loal või arstitõendiga enam kui ühe päeva ulatuses.
Loengust osavõttu jälgib ja selle üle peab arvestust kursusevanem või tema äraolekul tema poolt määratud õpilane. Kursusevanem esitab puudumiste kokkuvõtte kooli juhataja nõudmisel.
Õppetunni pikkus on reeglina 45 minutit+15 minutit vaheaega või 90 minutit+30 minutit vaheaega. Konkreetse kokkuleppe saavutab õpetaja õpilastega, ent õppetöö ja vaheaja vahekord peab jääma 3:1.
Õppetööle hilinemine või muul viisil õpetaja töö ja kaasõpilaste tahtlik häirimine on taunitav. Korduva ja põhjendamatu häirimise puhul kohaldatakse rahurikkuja puhul märkust (3.1).
Iseseisvad tööd
Iseseisvad tööd on õppetöö või koolielu praktilise korraldusega seotud tööd, mis toimuvad vahetu õpetaja või juhendaja osavõtuta.
Iseseisvaid töid annavad õpilastele õpetajad, kooli majandusjuht või kooli juhataja.
Iseseisvad tööd võivad olla määratud sooritamiseks kõigile, teatud osale õpilastest (näiteks toimkonnale) või üksnes ühele õpilasele.
Iseseisvaks tööks annab töö määraja vajadusel õpilaste käsutusse töövahendid (või osutab kust neid saab). Õpilased vastutavad nende käsutusse antud töövahendite eest.
Reeglina määrab töö andja iseseisva töö puhul kindlaks töö hulga, soovitava töötegemise viisi, töö eesmärgi ning töö sooritamise tähtaja, võimaluse korral ka standardi (tase, millega mõõdetakse, kas ja kuivõrd on töö sooritatud).
Kõiki õpilasi puudutava töö puhul on üldiseks ülevaatajaks ja vastutajaks kursuse vanem. Rühmatöö puhul määrab töö andja tegijate seast vastutaja ning ettekandja.
Kui töö on valmis või selle sooritamise tähtaeg saabunud, kannab vastutaja töö määrajale või tema poolt nimetatud isikule sellest ette ning tagastab töö tegemiseks neile antud vahendid ja tööriistad.
Erioskusi või -vilumust nõudvaid praktilisi töid tohivad teha vaid selleks väljaõppe saanud õpilased.
Koosolekud
Kehra Koguduse nädalavahetuse koosolekud on kooli õpilastele soovituslikud. On loomulik, et nädalavahetuseks koolimajja jäänud õpilased osalevad ja teenivad jõudumööda neil teenistustel kaasa.
Hommikused ja õhtused palve- ja ülistuskoosolekud toimuvad vastavalt päevakavale (5.9), need on osa Misjonikooli programmist, neist osavõtt ja neil kaasateenimine on kõigile õpilastele kohustuslik.
Hommikuste ja õhtuste koosolekute üldine ülesehitus sisaldab reeglina järgmisi komponente ligikaudselt võrdseis proportsioonides
Jumala ülistamine, tavakohaselt vastava muusika ja lauludega;
Palve, tavakohaselt koos palvesoovide võtmisega ning väiksemates gruppides palvetamisega;
Sõnum, tavakohaselt julgustav, praktiline ja Jumala Sõnal põhinev.
Hommikused ja õhtused kooli koosolekud on avatud kõigile koguduse liikmetele ja külalistele.
Kooli koosolekuid võib kursusevanem ja kooli juhtkond kasutada õpilastele teadete ja informatsiooni edastamiseks, mida peale koosolekul teadaandmist loetakse avalikustatuks ja kehtivaks. Õpilased kannavad ise hoolt selle eest, et sel viisil edastatud teated ja info kõigini jõuab.
Hommikused koosolekud toimuvad esmaspäevast reedeni ning õhtused koosolekud esmaspäevast neljapäevani. Kooli juhtkonna korraldusel võivad teatud koosolekud ühekordselt või regulaarselt ära jääda või asendatud saada muude üritustega (saunaõhtu, koguduse avalik koosolek vms).
Vajadusel korraldab kooli juhtkond õppeotstarbelisi koosolekute video- või audiosalvestusi hilisemaks ühiseks analüüsimiseks.
Koosolekud toimuvad viisakalt ja korra järgi. Kord vaimulikul koosolekul tähendab eelkõige seda, et keegi ega miski ei saa koosolekul suuremat tähelepanu kui Jeesus Kristus. Korra eest vastutab eelkõige koosoleku juhataja.
Hommikuste ja õhtuste koosolekute korraldamise eest vastutavad õpilased kordamööda graafiku kohaselt, mille koostab kursuse vanem (5) vähemalt 1 kuu ette. Graafik sätestab:
isikud, kes vastutavad koosoleku juhatamise eest ja vaimuliku sõnumi eest - ühel koosolekul on need reeglina eri isikud. Koosoleku juhataja võib korraldada näiteks palve- ja/või muusikaosa eest vastutama tema poolt leitud vabatahtlikke;
hommikusel koosolekul vastutab esmaspäeviti sõnumi eest kooli juhataja või majandusjuht, teisipäev - reede aga intensiivnädala õpetaja;
hommikuste koosolekute juhatamist ja muusikaosa korraldavad õpilased;
õhtuste koosolekute juhataja, vaimuliku sõnumi ja muusikaosa ettevalmistavad õpilased;
Õpilased, kes graafiku kohaselt on määratud koosolekul kaasa teenima, suhtuvad oma ülesannetesse tõsiselt, sest see on osa õppetööst, ning valmistavad oma teenimistöö asjakohaselt ette.
Nädalavahetused
Misjonikooli õppeaja nädalavahetused korraldatakse ühe kuu lõikes reeglina järgmiselt:
Üks nädalavahetus veedetekase reeglina kooli poolt korraldatud üritustel, millest kooli juhtkond teatab vähemalt kaks nädalat ette;
Ühe nädalavahetuse (reeglina kuu esimese) veedavad kõik õpilased väljaspool kooli (soovitavalt külastavad oma kogudust);
Ülejäänud nädalavahetused võivad õpilased veeta oma valikul kas koolimajas või väljaspool.
Kursuse vanem teatab nädalavahetuseks majja jäävatest õpilastest ning köögitoimkonna kohustetäitjast nädalavahetusel hiljemalt reede lõunasöögi ajaks kokale, kes korraldab majjajääjate toitlustuse ning samuti majatoimkonna nädalavahetuse kohusetäitjast majandusjuhile, kes vajadusel annab muid asjakohaseid korraldusi.
Vaba aeg
Vaba aeg on päevakavas selleks ettenähtud aeg või nädalavahetuste planeerimata aeg. Seda kasutavad õpilased puhkamiseks, enesetäiendamiseks või kohaseks meelelahutuseks.
Sidevahendite, paljunduse jm seadmete kasutamine
Koguduse ja Misjonikooli office seadmete kasutuse alused ja hinnakirja sätestab vastavad koguduse ja Misjonikooli eeskirjad ja hinnakirjad.
Väljahelistamiseks kasutavad õpilased vajadusel sidejaoskonna kaarditaksofoni.
Õpilastele saab helistada kooli ajaks avalikku kohta ülespandud telefonil, mille number teatatakse õpilastele. Sellele telefonile vastamise ja kutsumise korraldavad õpilased ise. Sellest telefonilt ei saa välja helistada.
Teistele majasasuvatele numbritele helistades õpilasi telefonile ei kutsuta. Neilt telefonidelt väljahelistamine on lubatud üksnes eriolukordades (7).
Õpilased võivad posti saamiseks kasutada Kehra Koguduse postiaadressi, millele lisavad oma nime. Näiteks: Ants Tamm, Kehra Kogudus, Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306.
Kool ei vastuta postisaadetiste kättetoimetamise eest õpilasele, kui tema nimele saabub neid ajal, kui õpilane koolimajas ei viibi.
Raamatukogu
Kehra Kogudusel ja Misjonikoolil on ühine raamatukogu, mille eesmärk on vaimuliku kirjanduse, heli- ja videosalvestuste jms ning kogudust ja misjonikooli puudutava materjali kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine.
Raamatukogu kasutamine on soovitav kõigile Misjonikooli õpilastele ja õpetajatele.
Raamatukogu uks on avatud loengute lõpust kuni öörahu alguseni, muul ajal vaid siis, kui keegi viibib töö või õppimise otstarbel raamatukogus. Ukse avamise ja sulgemise korraldab majatoimkond.
Säiliku väljaviimine raamatukogust ilma seda nõuetekohaselt registreerimata on keelatud.
Säiliku (raamat, helikassett, video jms) väljaviimine majast tuleb registreerida raamatukoguhoidja poolt, kes teeb vastava märke raamatu- ja lugejakaardile.
Säiliku väljaviimiseks raamatukogu ruumist (mitte aga majast), tuleb see registreerida selleks ettenähtud kaustas, märkides sinna laenutaja nime, toanumbri, väljaviimise ja eeldatava tagastamise kuupäeva ja kellaaja.
Säiliku tagastamisel tuleb sellest teavitada raamatukoguhoidjat (kui säiliku väljaviimise registreeris tema) või läbi kriipsutada vastav laenutuse märge laenutuse kaustas.
Raamatukogus pole lubatud tarvitada mingisuguseid toiduaineid.
Kohvik
Koguduse ja Misjonikooli kohvik kasutab Misjonikool oma regulaarsete toidukordade ning muude kohaste koosviibimiste jaoks.
Üldise korra eest kohvikus sellel ajal ja piirkonnas, kus kokk toitu ei valmista, vastutab köögitoimkond.
Öörahu ajal on kohvik suletud ja uks lukustatud, väljaarvatud juhtumid, kui kokk (või tema ülesandel köögitoimkond) toitu valmistab. Kohviku ukse lukustamise eest vastutab köögitoimkond.
Nädalavahetustel ja vajadusel ka muudel aegadel korraldavad õpilased kohviku kasutamise nii, et see ei häiri koguduse korralisi ja varem kokkulepitud erakorralisi kohvikus toimuvaid üritusi (koosviibimised, kirikukohv jne).
Köögis ja kohvikus kehtib kõigile üks ja väga lihtne reegel: Toiduaineid, toiduseid nõusid ega toidujääke ei tohi olla kusagil näha, väljaarvatud toidu valmistamise, söömise ja sellele järgneva koristuse vältel.
Kohviku erakorras kasutajad koristavad kohe enese järelt nõud, jäägid jms ning tühjendavad prügikastid.
Pesemisvõimalused
Isiklikuks hügieeniks ja puhtusehoidmiseks on koolimajas pesemisvõimalused.
Dušši kasutamine pole lubatud esmaspäevast reedeni kell 7.30-15, sest seal ajal vajab köök sooja vett.
Muul ajal dušši kasutades, tuleb meeles pidada, et kasutadaolev sooja vee boileri maht ei võimalda dušši kasutada mõnulemiseks, vaid üksnes pesemiseks.
Kord nädalas püüab kool korraldada saunaskäigu, mis osutub võimalikuks tänu lahketele koguduse liikmetele, kes selleks oma kodu avavad.
Isikliku pesu pesevad õpilased reeglina väljaspool kooli, erandkorras võib koguduse pesumasinat kasutada oma pesuvahendi olemasolul majandusjuhi loal.
Maja valvesüsteem
Maja valvesüsteemi kasutusjuhend on üksnes koguduse ja Misjonikooli sisemiseks kasutuseks olev dokument, mida tutvustab majandusjuht või kooli juhataja majatoimkondadele, kui nad ametisse asuvad.
Maja valvesüsteemi koodid on osa maja lukustussüsteemist ning neid võivad teada vaid isikud, kelle kasutusse on usaldatud maja võtmed. Vajadusel koode muudetakse.
Maja valvesüsteemi puhul kehtib lihtne põhireegel: Ruumid, mida ei kasutata, lülitatakse kohe valve alla; valve pealepanemise kohustus on ruumi viimasena kasutanud või majast viimasena lahkunud isikul;
Valvesüsteemi rakendumisel tehakse kindlaks rakendumise põhjus ning võimalusel see kõrvaldatakse.
Kui valvesüsteem rakendus sissetungi või muul ebatavalisel põhjusel või rakendumise põhjust ei õnnestunud kindlaks teha, teatatakse sellest kohe majandusjuhile või kooli juhatajale (vajadusel telefonitsi).
Toimkonnad
Toimkonnad hoiavad puhtust ja korda majas ning kohvikus ja aitavad kaasa kooli elu-oluga seotud töödes.
Toimkondadesse kuuluvad kordamööda kõik õpilased (väljaarvatud kursusevanem, kui kursusel on üle 10 õpilase).
Toimkondade töö toimub graafiku alusel, mille koostab kursuse vanem vähemalt ühe kuu ette.
Toimkondade tööperiood on üks nädal ning toimkonna vahetus ja üleandmine toimub vastastikusel kokkuleppel ajavahemikul pühapäev 21:00 - esmaspäev 07:30.
Toimkonna üleandmisel antakse üle toimkonna käsutuses olevad võtmed, töövahendid ja hoolealune piirkond.
Toimkonna üleandmisest ja vastuvõtmisest tehakse toimkondade hindamise urnaali üleandva ja vastuvõtva toimkonna ühine kirjalik märge, kuhu võib vastuvõttev toimkond märkida pretensioone üleandja suhtes, mida arvestatakse toimkondade hindamisel.
Antud nädala köögitoimkond annab hinde majatoimkonna tööle ja vastupidi. Lisaks sellele annab köögitoimkonnale hinde kokk ning majatoimkonnale majandusjuht.
Toimkondade üleandmise ja vastuvõtmise ning hindamise urnaal asub kursuse vanema käes ning ta jälgib, et üleandmised ning hindamised saaks korra kohaselt sooritatud.
Eelmise nädala toimkondade hinded peavad olema urnaali märgitud hiljemalt järgmise nädala esmaspäeva lõunaks.
Toimkondades on korraga kaks inimest ning oma toimkonna ajal (välja arvatud nädalavahetused) ei lahku nad korraga majast.
Majatoimkond
Majatoimkonna õpilased vastutavad üldise korra eest majas ning nende kohustused on järgmised:
Äratab 7.30 õpilased ja intensiivnädala õpetaja ning avab välisukse;
Jälgib, et tubades ja üldkasutatavates ruumides ei valitseks raiskamine (asjata põlevad tuled või töötavad elektriseadmed, lahtijäetud uksed-aknad, voolav vesi jms) ning pimedal ajal põleksid ettenähtud valgustid (valvetuled ülemises koridoris ja all fuajees kogu öö, õuetuli ning koridorivalgustid pimedal ajal kuni öörahuni).
Iga päeva pärastlõunal koristab maja ja selle ümbrust
Pühib aknalauad ja põrandad koridorides, trepil, fuajees ja klassiruumis, vajadusel ka
saalis ja raamatukogus. Vajadusel (määrdumise korral), kuid mitte harvem kui kord nädalas (reeglina reede pärastlõunal) peseb aknalauad ja põrandad ning tühjendab prügikastid
Koristab (pühib ja peseb põrandad, santehnika, vajadusel muud pinnad) pesu- ja tualettruumid, vajadusel uuendab tualettpaberi, seebi jm varud.
Koristab prügi maja ümbruse territooriumilt, vajadusel eemaldab treppidelt ja trepiesiselt prahi, lume ja jää, liivatab maja sissekäigu. Kui öösel on lund sadanud, tuleb lumi eemaldada juba enne hommikusööki. Kui päeva jooksul lund juurde sajab, tuleb seda eemaldada ka vahetundidel ning peale tunde.
Annab majandusjuhile aegsasti märku koristusvahendite, kulumaterjalide ning prügikonteineri tühjendamise vajadusest.
Pärast ruumide (saal, raamatukogu, lauatennise ruum jm) kasutamist vastutab nende korra ja korrektse väljanägemise eest (aknad kinni, valgustus ja seadmed välja lülitatud, asjad oma kohtadel jms).
Enne öörahu lukustab välisukse(d) ning korraldab selle avamise, kui kellelgi on põhjust kauemaks välja jääda, kontrollib, et aknad oleks suletud, seadmed, valgustus, mittevajalik küte välja lülitatud jms.
Hoolitseb majapidajate käsutusse antud võtmete, töövahendite jms heaperemeheliku kasutamise ning säilimise eest ning annab oma toimkonna lõppedes need üle järgmisele toimkonnale.
Kui majapidaja(d) ei saa nädalavahetuseks koolimajja jääda, lepivad nad koolihoonesse jääjatega kokku selles, kes vastutab majapidamise eest nädalavahetusel ning teatavad sellest majandusjuhile hiljemalt reede lõunaks. Majandusjuht annab nädalavahetuse kohta juhised vastutavale isikule, kes vastutab kogu nädalavahetuse jooksul ülalkirjeldatu eest.
Majatoimkonna alalises käsutuses olevate võtmete loetelu
Maja välisukse võti ning signalisatsioonikood;
Koristusvahendite ruumi võti;
Soojasõlme võti;
Raamatukogu võti;
Maja teise poole eesukse võtmed
Uue saaliruumi võti
Kohviku ja kohviku vaheukse võtmed ning pesukuivatusruumi (28) võti;
Klassiruumi võti
Köögitoimkond
Köögitoimkonnas olevad õpilased vastutavad üldise korra eest kohvikus ning nende kohustused on järgmised:
Korraldab koka juhiste ja nõuannete järgi ettenähtud kellaaegadeks hommiku- ja õhtueine ning vajadusel ka muud toidukorrad.
Katab ja koristab lauad ning korraldab nõude pesemise igal söögikorral.
Iga päev, reeglina pärast õhtueinet (reedeti pärast lõunat), koristab kohviku
pühib ja peseb lauad, aknalauad ja põrnda (ka köögipoolel);
viib välja prügi;
paneb säilitatava toidu selleks ettenähtud kohtadesse;
peseb kõik nõud ja paneb need selleks ettenähtud kohtadesse;
koristab, peseb ja vajadusel puhastab köögiseadmed (nõudepesu masin,
kohvimasinad, pliidid jm)
Aitab kokka tema palvel toidutegemise juures ning sellega seotud abitöödel (poeskäimine, tööd toidulaos, keldris jm).
Korraldab vajadusel köögipesu pesemise.
Annab (majandus) juhatajale aegsasti märku köögi koristusvahendite ja kulumaterjalide
vajadusest.
Jälgib, et keldris ei langeks temperatuur alla +2C, vajadusel lülitab sisse ja välja (kui temperatuur ületab +8C) kütte.
Hoolitseb köögitoimkonna käsutusse antud võtmete, töövahendite jms heaperemeheliku kasutamise ning säilimise eest ning annab oma toimkonna lõppedes need üle järgmisele toimkonnale.
Köögis ja kohvikus kehtib kõigile väga lihtne eeskiri: Toiduaineid ei ole kusagil näha, väljaarvatud toidu valmistamise ja söömise ajal.
Kui köögitoimkonnas olija(d) ei saa nädalavahetuseks koolimajja jääda, lepivad nad koolihoonesse jääjatega kokku selles, kes vastutab köögimajanduse eest ning teatavad sellest kokale hiljemalt reede lõunaks. Kokk annab nädalavahetuse kohta juhised vastutavale isikule, kes vastutab kogu nädalavahetuse jooksul ülalkirjeldatu eest.
Köögitoimkonna alalises käsutuses olevate võtmete nimekiri:
Kohviku ja vaheukse võtmed;
Uue saali võti;
Keldri võti;
Käitumine eriolukordades
Käitumiseks eriolukordades ei saa täpseid juhiseid anda. Silmas tuleks pidada järgmisi üldprintsiipe:
Inimeste elud on väärtuslikumad mistahes materiaalsetest väärtustest. Ähvardava ohu puhul tuleb tegutseda eelkõige inimeste päästmiseks, materiaalse väärtuse päästmise nimel ei tohi kellegi, kaasa arvatud iseenda, elu ohtu seada.
Paanikat ja huupi tegutsemist tuleb vältida. Ähvardava ohu puhul tuleb hinnata selle suurust, kui ohu suurust ei saa kindlaks määrata või kui selleks on vajadus, kutsuda eelkõige abi ning alles seejärel teha enesest sõltuv ohu kõrvaldamiseks ja suurema kahjustuse ärahoidmiseks.
Tähtsad telefoninumbrid
Üldine hädaabi mobiiltelefonilt - 112 (või funktsioonid SOS/Emergency Call)
Päästeteenistus Kehras - 65911 või 65001;
Kiirabi Kehras - 64403
Politsei - 64375, 25137362, 772380
Kooli juhataja kodus - 64384; mobiiltelefon - 256-465384;
Majandusjuht kodus - 64306; mobiiltelefon - 256-472669;
Koguduse juhatuse esimees kodus - 65552; mobiiltelefon - 256-53823;
OÜ Kermot (vee ja kanalisatsiooniprobleemid) - 64450;
Elektririkked -
Tulekahju
Teatada päästeteenistusele telefonil . . . ning informeerida olukorrast kohe kooli juhatajat ning majandusjuhti (vajadusel telefonitsi).
Lülitada sisse üldine alarmsüsteem vajutades kahele ülespoole suunatud noole kujutisega nupule ning valjuhääldi kujutisega nupule.
Hoolitseda selle eest, et inimesed saaks evakueeritud ohupiirkonnast.
Võimaluse korral asuda kustuteid kasutades tulega võitlema.
Veeavarii
Veeavarii puhul üritada sulgeda lähim veevoolu takistav ventiil ning toimetada varandus vee kahjustava mõju alt välja.
Maja vee ja keskkütte peaventiil asuvad soojasõlmes.
Veeavarii puhul informeerida viivitamatult majandusjuhti või kooli juhatajat ja vajadusel kutsuda abi.
Sissetung majja
Kui majas avastatakse isikuid, kellede tegevus äratab kahtlust või kelle majas viibimise põhjus pole ilmne, tuleb viisakalt selgitada nende majas viibimise põhjus. Kui majas avastatakse isikuid, kellede pahasoovlik kavatsus või tegevus on ilmne, tuleb nad kinni pidada ning informeerida viivitamatult kooli juhatajat või majandusjuhti ning tõsise ohu korral ka politseid.
Kahtlaste isikute kinnipidamisel väldime siiski enda ja teiste isikute elu ja tervise ohtupanemist.
Kui on alust kahtlustada sissetungi majja, tuleb võimaliku ründe alla langenud ruumid üle vaadata ning kindlaks teha võimalik kahju ja kaotused.
Praktika
Praktika mõte
Selleks, et koolis õpitut oleks võimalik kinnistada ja rakendada, veedavad õpilased kursuse märkimisväärse osa praktikal. Praktika jaguneb lühipraktikaks ja põhipraktikaks.
Lühipraktika on praktilised tööd ja vaimulikud kohustused Kehra Koguduse ja Misjonikooli juures, nädalavahetuse praktilised ülesanded kodukoguduses või kuni nädalased praktikaväljasõidud.
Põhipraktika toimub reeglina kevadsemestril erinevates kogudustes väiksemate rühmadena.
Praktika kuulub Misjonikooli õppekavasse ning sellega seonduvaid kohustusi tuleb võtta täie vastutustundega. Praktika ülesanded ja tegevus on «päris» ülesanded ja tegevus, st tegemist on eluliste, mitte mänguliste situatsioonidega koguduste tegelikus igapäevases teenimises.
Praktika toimub juhendaja juhtimisel, temale alluvad õpilased antud praktikaülesande piires.
Põhipraktika
Põhipraktika eesmärk on anda õpilastele võimalus õpitut tegelikus koguduse töös rakendada ning omandada seejuures teenimiskogemusi ja vilumust.
Põhipraktika lisaeesmärgid on:
Võimaldada õpilastel tutvuda erinevate kogudustega, nende tööstiilide ja meetoditega;
Aidata kaasa kohalike koguduste teenimistöös;
Avastada, katsetada ja rakendada vaimuande ning teenimisande.
Põhipraktika toimumiskohaks on kogudus, mis reeglina ei ole praktikandi kodukogudus.
Praktikakogudus määrab praktika juhendaja.
Misjonikooli õpilased täidavad praktikakoguduses neile antud vaimulikke ja muid ülesandeid, teenides kaasa kõiges, mis on kohaliku koguduse teenimisega seotud, õpilastele võimete- ja jõukohane ning praktika juhendaja arvates vajalik.
Õpilased täidavad praktika ajal vabas vormis praktika päevikut, millesse nad teevad sissekande iga päeva kohta (välja arvatud puhkus), kirjeldades oma tegevust, saadud ülesandeid ja nende täitmist, vaimulikke kogemusi jms.
Õpilased esitavad kooli juhatajale praktika päeviku esimesel praktikajärgsel koolipäeval.
Praktikakogudused koostöös Misjonikooliga korraldavad praktika ajal õpilaste ülalpidamise ja transpordi praktikakohta ning ühest praktikakohtast teise.
Praktika jooksul korraldab Misjonikool õpilaste osalise ülalpidamise enne praktikaaja algust kindlaksmääratud ja teatavakstehtud päevaraha maksmisega. Ülejäänud osa eest vastutab praktikakogudus. Transpordi korralduseks määrab Misjonikool sarnaselt transpordikulutused õpilasele ühe praktikakoha kohta.
Päevaraha ja transpordiraha võib kool maksta õpilastele kätte või ka praktikakogudusele. Konkreetne raha üleandmise viis ja aeg lepitakse kokku õpilaste ja vastava praktika juhendajaga. Kui õpilased maksavad praktika ajal õppemaksu, siis võib toimuda ka vastav tasaarveldus.
Põhipraktika graafik valmib kooli juhataja vastutusel hiljemalt praktikaaja alguseks ning õpilased saavad sellega enne praktikale minekut tutvuda.
Põhipraktika grupi suurus on reeglina 2-5 inimest ning ühes koguduses veedetav aeg 3-5 nädalat ning ühel õpilasel peaks olema võimalus viibida vähemalt kolmes erinevas koguduses.
Praktika aja jooksul võib õpilasel olla 5-10% planeeritud puhkuseaega. Õpilane vastutab oma elu-olu ja transpordi eest sel ajal ise.
Grupi komplekteerib kooli juhataja, arvestades koguduste vajadusi, õpilaste andeid ja võimeid, käesolevat korda ja õpilaste soove. Juhataja määrab õpilaste seast iga praktikakoha ja/või grupi kohta grupijuhi, keda esitletakse praktikakogudusele.
Grupijuhi kohustused ja vastutus:
Üldine grupi kord ja juhtimine antud praktikakohas;
Ülalpidamise, majutusega jm seonduvate probleemide vahendamine kohalikule kogudusele ja kooli
juhatajale;
Grupi käsutusse antud rahaliste vahendite arvepidamine ja vastutus;
Vajadusel grupi liikmete abistamine transpordi vms korraldamisel
Kooli hindamissüsteem
Hindamissüsteemi eesmärk ja oodatav mõju
Misjonikooli hindamissüsteemi eesmärk on anda õpilastele, neid läkitanud kogudustele, õpetajatele ja kooli juhtkonnale tagasisidet õpilaste edenemise ja kooli töö efektiivsuse kohta.
Hindamissüsteem on vastastikune. Õpetajad hindavad õpilaste edenemist ja kooli töö kvaliteeti, õpilased hindavad õpetajate ja kooli töö kvaliteeti.
Õpetajate poolt tehtud õpilaste edenemise hinnang kajastub avalikul hinnetelehel ning kinnisel soovitus-iseloomustusel, mis saadetakse õpilast läkitanud kogudusse.
Õpilaste poolt tehtud õpetajate hinnang on anonüümne ning hindamise tulemused jäävad kooli juhatuse piiresse, õpetaja soovil tehakse tema kohta antud hinnangud talle teatavaks.
Õpilaste ja õpetajate poolt tehtud kooli töö kvaliteedi ja efektiivsuse hinnangud ning sellekohased ettepanekud arutatakse läbi kooli juhatuse poolt.
Hindamise sooritamise viisid
Õpetajad võtavad õpilaste hindamisel arvesse kahe peamist asjaolu: Teadmiste omandamist ja suhtumist.
Õpilaste teadmiste omandamise kindlakstegemiseks võivad õpetajad sooritada suulisi või kirjalikke kontrolltöid ja eksameid.
Suhtumise ja muu mittekirjalikus vormis teadmiste kontrolli puhul kasutatakse viiepallilist skaalat: 5 - väga hea, 4 - hea, 3 - rahuldav, 2 - mitterahuldav ehk puudulik, 1 - täiesti kõlbmatu või töö esitamata.
Kirjaliku teadmistekontrolli puhul soovitame rakendada 100% hindamissüsteemi, mida hiljem saab teisendada 5-palliseks järgmisel viisil: Väga hea (5) - sooritatud 91-100%, Hea (4) - sooritatud 76-90%, Rahuldav - sooritatud 61-75%, Mitterahuldav - sooritatud 21-60%, Täiesti kõlbmatu - sooritamata või sooritatud 0-20%.
Kirjalike ja tähtajaliste hindamiste puhul soovitame rakendada töö hinde kahandamist ühe palli (5-palli süsteemis) võrra, kui töö esitati õpilasest sõltuval põhjusel hilinemisega.
Õpetaja saab õppenädala või regulaarloengute kursuse alguses kursusevanema käest hindamislehe, millele ta märgib iga õpilase (kaasa arvatud ajutise õpilase) kohta hinnangu tema suhtumise ja teadmiste omandamise kohta ja õpetaja äranägemisel vajadusel veel muud hinded (kirjalikud tööd, eksamid, olulised kontrolltöö jms). Samale lehele märgib õpetaja ka oma tähelepanekud ja ettepanekud kooli töö paremaks korraldamiseks.
Õpetaja määrab oma kursuse või intensiivnädala alguses kindlaks kuidas ja millal ta õpilaste teadmisi kontrollib ning teeb selle õpilastele enne õppetöö algust teatavaks.
Õpetaja esitab hindamise tulemused kirjalikult kooli juhatajale hiljemalt ühe nädala jooksul pärast vastavat intensiivnädalat või viimast regulaarloengut või kirjaliku töö tähtaega, ent mitte hiljem kui üks nädal enne kursuse väljakuulutatud lõpuaktust.
Iga õpilane saab intensiivnädala ja regulaarloengute kursuse alguses kursuse vanema käest õpetaja hindamislehe, mille ta võib täita ka anonüümselt. Pärast intensiivnädala või regulaarloengute kursuse lõppu tagastab ta selle lehe kursuse vanema kaudu kooli juhatajale. Samale hindamislehele teeb õpilane ettepanekuid ka kooli töö paremaks korraldamiseks.
Lühikursusest osavõtja saab lisaks õpetaja hindamislehele ka üldise kooli hindamislehe.
Kursuse lõpus sooritab õpilane kooli korraldusel tasemetöö, mida ei hinnata hindeliselt. Tasemetöös on kajastatud olulisemad kursusel õpetatud valdkonnad.
Kursuse lõpul saab õpilane hinnetelehe, kus on märgitud kõigi kooli kursuste ja intensiivnädalate hinded. See hinneteleht on avalik ja selle sisu on kättesaadav kõigile huvilistele.
Kursuse lõpul saab õpilase läkitanud kogudus kinnise iseloomustus-soovituse, mille koostab kooli juhataja ja mille kinnitab kooli juhatus. Selles iseloomustuses on kokkuvõtlikult kajastatud õpilase edenemine, tema saavutused ning kohaldatud märkused ja hoiatused. Selle dokumendi soovituslikus osas on Misjonikooli nägemus õpilase võimalustest koguduses ja Jumala riigis kaasa teenida. Misjonikool ei avalda iseloomustus-soovituse sisu õpilasele ja adresseerib selle reeglina läkitanud koguduse pastorile, kes võib soovi korral õpilasele tema iseloomustust tutvustada.
Õppemaksu tasumine
Õppemaksu suuruse määrab igaks õppeaastaks kindlaks kooli juhatus.
Õppemaksu korra kohaselt tasunud õpilane saab selle eest koolituse, majutuse ja toidu Misjonikooli õppeaja ja praktika jooksul.
Õpilane korraldab oma õppemaksu laekumise hiljemalt antud kuu jooksul, esimese kuu õppemaks tuleb tasuda esimese õppenädala jooksul ning viimase kuu õppemaks hiljemalt 10 päeva enne väljakuulutatud lõpuaktust.
Õppemaks loetakse tasutuks, kui vastav kogus sularaha on kooli juhataja või majandusjuhi kätte üle antud või see on laekunud selleks ettenähtud pangaarvele.
Õpilane saab õppemaksu sularahas tasumisel vastava kviitungi. Vajaduse korral võib kool esitada arveid õppemaksu tasumiseks pangaülekandega.
Õpilane, kes võlgneb õppemaksu enam kui kahe kuu eest, peab õpingud katkestama ja saab neid jätkata alles pärast võlgnevuse kustutamist. Kui õpilane pole korraldanud oma kogu õppemaksu laekumist enne kursuse lõppu, siis ei väljastata temale lõputunnistust, hinnetelehte ning iseloomustus-soovitust enne kogu võlgnevuse likvideerimist.
Õpilane tasub kehtestatud täie õppemaksu määra kõigi kuude eest (September kuni mai). Kui õpilane on hilinemisteta korraldanud kõik õppemaksu laekumised, vabastatakse ta viimase kuu õppemaksust 50% ulatuses.
Misjonikooli juhatus võib teha soodustusi õppemaksu ette tasumisel neile, kes kogu õppemaksu summa tasuvad septembrikuu jooksul.
Lühikursuste ja muude õppevormide hinnad määrab kooli juhatus.
Õpilase koolist lahkumise puhul tema omal soovil tagastatakse maksja nõudmisel ettemaks, millest on maha arvatud õpilase poolt koolis õpitud kuude või selle osade kehtivad õppemaksud.
Õpilase väljaarvamisel (3.3) koolist ettemakstud õppemaksu ei tagastata.
Raudreeglid
Kui sina tegid lahti, siis pane ka kinni.
Kui sina lülitasid sisse, siis lülita ka välja.
Kui sina tegid lukust lahti, siis pane ka lukku.
Kui sina lõhkusid midagi ära, siis paranda (asenda) see.
Kui sa ei oska parandada, siis leia keegi, kes oskab.
Kui sina laenasid, siis vii see tagasi.
Kui sina kasutad midagi, siis hoolitse selle eest.
Kui sina tekitasid segaduse, siis korista ära.
Kui sina märkad prügi, siis viska see prügikasti.
Kui sina liigutasid midagi paigast, siis pane tagasi.
Kui see, mida sa tahad kasutada, kuulub kellelegi teisele, siis küsi luba.
Kui sa ei tea, kuidas seda kasutada, siis ära kisu.
Kui see ei puutu sinusse, siis ära torgi.
Kui see ei ole katki, siis ära hakka seda parandama.
Kui sina saad kellegi päeva ilusamaks teha, siis tee seda!
