Kehra Kogudus

Mida tähendab: Piibel on Jumala Sõna?

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord

Õpetuskoosolek, Kehra 23.9.1997

Alland Parman

Meie eelmine õpetusosa Jumalast oli üsna «puhtalt õpetuslik», otseselt polnud sealt midagi võtta ja kohe ellu rakendada. Loodan, et see siiski sai mõneks kiviks meie usu alusmüüris. Seekordne õpetuskoosolek Piibli teemal on jälle enam praktiline. Võib-olla see ongi praktiline Piibli lugemise õpetus.

Sissejuhatuseks

Kui ostate endale tolmuimeja, siis saate kaasa ka juhendi, kuidas seda masinat kasutada. Kui masin rikki läheb või hooldust vajab, siis saate juhendist nõu ning oskate riista võib-olla isegi korda teha. Inimene on palju keerulisem ja hinnalisem kui ükski masin. Kas inimese ja tema elu jaoks on olemas juhend. Ma väidan, et Piibel on see.

Murphy seadustes on kirjas selline asi: «Kui enam muu ei aita, siis lugege tarvitamisõpetust.» See iseloomustab hästi enesekindla ja endast heal arvamusel olevat inimest. Mõned inimesed ei pöördu kasutusjuhendi poole isegi viimases hädas ning lasevad oma elul lõplikult nässu minna, arvates, et oma tarkuse või teiste inimeste nõuga hakkama saavad. Piibel on seega elu juhend, mida täpsemalt me selle järgi toimime, seda paremini meie asja peaks minema. Et elu juhendi järgi toimida, peab seda juhendit tundma. Piiblit on tarvis tunda, et teada, kuidas me vigadeta võiksime elada. Piibel tuleb appi ka siis, kui viga on juba tehtud ­ kuidas seda viga parandada.

Miks on Piibel?

Oma eelmises õppetunnis me nägime, et Jumal on ennast inimesele ilmutanud, et inimene tunneks Teda ja teaks Temast seda, mida vaja. See on Jumala suveräänne ja vabatahtlik tegu, et Ta inimesega suhtleb, või nagu me ütleme: «räägib». Aga see, mida Jumal ütleb, jääb antud aega ja olukorda. Kui seda ei säilitata, pole teistel sellest osa ning näib, et Jumal ei korda oma ilmutust mitte alati igaühele.

Ilmutuse säilitamiseks on olemas suuline meetod, mida sageli nimetatakse traditsiooniks. Seda, mida Jumal on öelnud, räägitakse edasi. Niisugusel «säilitusmeetodil» on omad «säilivusprobleemid» ­ ja igaüks, kes on telefonimängu mänginud, mõistab, mis probleemid need on.

Me usume, et Piibel on inspireeritud raamat. Selle all me mõistame, et Püha Vaimu üleloomulikul mõjutusel on Piibli kirjapanijad üles tähendanud neile antud ilmutuse nii, et tulemuseks on Jumala Sõna (2Tm 3:16; 2Pt 1:21).

Seega kõik, mis Piiblis on, on inspireeritud ­ kirja pandud Jumala tahtel, kuigi kõik pole seal Jumala ilmutus. Püha Vaim on kirjutajaid lasknud üles märkida mitmeid asju, mis olid tol ajal üldkättesaadavad ­ näiteks sugupuude loetelud või mõningad ajaloolised seigad. Piibel sisaldab paljude inimeste, ka uskmatute, ütlusi, mis ilmselt pole Jumala ilmutus, kuid mida Jumal on siiski pidanud vajalikuks esile tuua.

Ühest küljest võime siis öelda, et Piibel on Jumala Sõna, kuid selle all me mõistame, et Jumal on Piibli kaante vahel «sõna andnud» ka teistele. Teatud mõttes on seal ka saatana sõnu (näiteks Ii 1:6-2:6), kõiksuguste inimeste, ka jumalatute, sõnu ja nii edasi.

Teisest küljest peaksime me ütlema, et Piibel on üks tunnistus Jumalast ning Tema töödest. Meil on ka teisi «tunnistusi», ent Piibel on neist kõige autoriteetsem. Me võrdleme kõiki teisi tunnistusi Piibli tunnistusega ja kui need «sobivad» Piibli tunnistusega, siis me nimetame neid õigeteks. Nii on näiteks tunnistuse ja õpetusega koguduse kantslist, mida me võrdleme Piibli õpetusega. Teatud mõttes me võime väita, et Piibel ise pole usu objekt ning Piibel ei kutsu ka üles uskuma Piiblisse. Meie usu objekt on Jumal ning Jeesus ise kutsus meid üles uskuma ikka kõigepealt Jumalasse ning Jeesusesse (Jh 14:1). Piibel on aga autoriteetne abivahend, kust saame teadmisi selle kohta, kes Jumal on ning kuidas Ta toimib.

Piibli autoriteet

Me mõistame Piibli autoriteedi all seda, et Piiblis on väljendatud Jumala tahe meie suhtes ning Piiblist saame teada, mida me peaksime uskuma ning kuidas toimima. Ei ole olemas autoriteeti iseenesest, autoriteeti peab keegi tunnustama, alles siis on ta autoriteet. Me võime arvata, et tänapäeval ei ole Piiblil sellist autoriteeti, nagu sel oli mõni aeg tagasi. Kaasaegne ühiskond ei hooli autoriteetidest eriti palju. Veel vähem hoolitakse nn «ülalt etteantud autoriteetidest». Sellises keskkonnas võib tunduda, et Piiblil pole «kuigi palju võimalusi».

Piiblil on maailmas nii palju autoriteeti, kui meie ­ kristlased ­ sellele anname. Piiblil pole mingit «väge» iseenesest, ammugi pole see mingi maagiline raamat. Vägi on Jumala päralt ning me usume, et Jumal on ustav ning vägev ka oma sõna teoks tegema. Selle alusel me tunnustame oma usuelu ja elupraktika mõõdupuuna Piiblit ning anname Jumala Sõnale autoriteetse koha meie usuelus ja kogu elus.

Piibli kasutamine

Piibli lugemine

On kaks viisi Piibli hülgamiseks. Üks viis on avalikult eitada, võidelda ja vaielda Piibliga ja selles kirjutatuga. Seda võimalust kasutavad peamiselt mittekristlased. Teine võimalus on lihtsalt Piiblit mitte lugeda ja seda mitte tunda. Seda võimalust kasutavad mõnikord ka kristlased. Esimene samm Piibli tunnustamisel ja kasutamisel on selle lugemine. Mõni sõna sellest lähemalt.

* Loe Piiblit tähelepanelikult. Esmalt tähendab see järelemõtlemist loetu üle, teksti kohta küsimuste esitamist ja neile vastuste leidmist. See tähendab ka tööd lugemise ajal, teiste tõlgete uurimist ning käepärase lisamaterjali kasutamist.

* Loe Piiblit regulaarselt. Ükskõik, kui pikalt ja põhjalikult sa Sõna kallal ei töötaks, pole hea seepärast veel teist päeva vahele jätta.

* Loe tervet Piiblit. Loomulikul on põnev ja mõnikord kasulikki võtta piiblikohti «näpu alt», kuid ärgu jäägu see ainukeseks Sõna poole pöördumise viisiks. Alles Piiblit tervikuna lugedes avaneb Jumala sõnumi mõte ja sisu meile täielikult. On olemas mitmeid piiblilugemise süsteeme, mis aitavad Piiblit järjekindlalt ja ühtlaselt lugeda. Muidugi on kõigi nende omadus see, et ükski neist süsteemidest ei loe Piiblit meie eest, lugeda tuleb meil enestel. Soovitan teile süsteemi «Piibel Läbi Aastaga», mida olen ise mitu aastat kasutanud. Et lugeda Piibel läbi aastaga, tuleks iga päev lugeda 4-5 peatükki. Süsteem ise on väga lihtne, koosnedes ruudulisest paberist, kus iga piibliraamatu peatüki kohta on üks ruut. Kui see peatükk on läbi loetud, võib vastavasse ruudukesse teha risti. Näide sellise tabeli kohta on lisatud.

Piiblisalmide päheõppimine

Ka see kuulub Piibli kasutamise juurde. Vana tarkus ütleb, et ei maksa oodata, kuni meile vajalikud asjad «pähe kuluvad». Targem on need teadlikult selgeks õppida. Nii on lugu ka Jumala sõnaga. Kaasaegne inimene on väga mugav ning vähese keskendumisvõimega. Meile tunduvad muinasjuttudena lood rabidest või evangelistidest, kes Vana Testamenti või kogu Jeesuse elu ja kõnesid peast teadsid. Milleks pähe õppida? Meil pruugib vaid Piibel lahti lüüa ja seal see on!

Sageli inimesed püüavad vabanduda viletsa mäluga. Tegelikult on enamuse inimeste mälu vägagi hea. Enamus meist mäletab oma nime ja aadressi, telefoninumbrit ja sedasama veel paljude oma sõprade-tuttavate kohta. Paljud võivad öelda vägagi huvitavaid fakte oma hobi või lemmikspordiala kohta ­ peast.

Jumal ütles Iisraeli rahvale: «Need sõnad, mis ma teile täna anna, jäägu teie südamesse!» (5Ms 6:6). Selleks, et Jumala sõnu oma elus täita, peavad need olema meile väga ligidal ­ «meie südames ja suus» (5Ms 30:14).

Isegi siis, kui Piibel meil kogu aeg käepärast on, ei suuda me mõnikord vajalikku kirjakohta leida. Me arvame teadvat, mida Piibel mingi asja kohta ütleb, ent ei suuda seda kinnitada. Põhjuseks on nigel piiblitundmine ja abiks on siingi kirjakohtade päheõppimine. Kui sa ei tea kirjakohta peast, siis vähemalt tea, kust seda leida võib.

Oma elu seadmine piibellike mõõdupuude järgi

Piibli lugemine, selle tundmine ja mõistmine on head ja vajalikud, kuid mitte lihtsalt, et me oleksime targemad ja haritumad, vaid et me võiksime elada oma elu Jumala tahtmisega kooskõlas. Niiviisi edasi mõeldes võime jõuda isegi järelduseni, et Piibel on üks ohtlik raamat. Iga võimas asi on tegelikult ohtlik. Kui seda õigesti kasutada, on sellest palju kasu, aga kui sellesse hooletult suhtuda, on palju kahju. Piibel on elu sõnaks neile, kes selle vastu võtavad, kuid surma sõnaks neile, kes selle hülgavad (Jh 12:48).

Sõna ja Vaim

Enne lõppu vajab vaatlemist veel üks oluline teema. Jumal on teinud parima, et meil oleks üks autoriteetne tunnistust Temast ­ Jumala Sõna. Kuid see ei ole veel kõik. Keegi on öelnud, et meil pole mitte Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Jumal-Püha Piibel, vaid Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Jumal-Püha Vaim. See tähendab tegelikult sama, mida rääkis Paulus, öeldes, et meid on tehtud Uue Lepingu sulasteks, kes pole kirjatähe sulased, sest kirjatäht suretab, vaid Vaimu sulased, sest Vaim teeb elavaks.

Tõsiseim oht on pureda Piiblit ning mitte märgata Jeesust. Seda tegid kirjatundjad Jeesuse ajal (Jh 5:39) ning see võib juhtuda ka tänapäeval. Teise probleemi eest hoiatab meid Peetrus (2Pt 3:16), kus ta räägib, et isehakanud ja ebakindlad kirjaseletajad võivad pühi kirju seletada omaenese hukatuseks. Mõnikord antakse sellistele amatöörlikele kommentaaridele ka ülivaimulik rüü ja iga korralekutsuja saab «kirjatähega suretajaks» tembeldatud. Niisuguste nähtustega tegelemisel vajame võitud Jumala mehi, kellel on sügav piiblitundmine ning paljude poolt tunnustatud Vaimu juhtimine.

Uue Testamendi järgi on Kristuse kogudus preestrite kogudus ­ igaühel on võime Jumala sõna mõista ja seda ei pea talle tingimata keegi teine seletama. Samas tähendab see ka seda, et mõnel teisel õel või vennal on täpselt samasugune preestriseisus ning mis ütleb, et sinu oma on see parem? Veel enam saab asi meile selgeks, kui märkame, et Kristuse kogudust kirjeldatakse kui ihu, kus üks liige täiendab teist.

Sellepärast ei ole meil «paberist paavsti», vaid Jumala Sõna seletakase ja mõistetakse koguduse keskel. Kristus aga on seadnud mõned apostleiks, mõned prohveteiks, mõned evangelistideks ja mõned karjasteks ja õpetajateks, et pühi inimesi valmistada teenimise tööks Kristuse ihu ülesehitamisel, kuni me kõik jõuame ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele ning vaimulikult täisealisteks saame. Siis me ei lase end enam igast õpetuse tuulest kõigutada. (Ef 4:11-16).

Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord


© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee