|
|
Väärtushinnang - Me hindame Kristusega sarnanemist |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Jumalateenistus Kehras 28.12.1997
| Me hindame Kristusega sarnanemist. Me soovime, et Püha Vaimu vägi, Jeesuse armastus, arm, halastus, tõde, puhtus, vägi ja siirus paistaks välja kõigest, kes me oleme ja mida me teeme. | |
| Mõni märkus väärtushinnangutest üldse | Kui me kõneleme nendest asjadest, mida me oluliseks peame ja väärtustame, siis tuleb meil silmas pidada kahte asjaolu. Esiteks: need on väärtused, mida me hindame üleüldiselt. Siin pole juttu millestki, mida me oma usuelus hindame või mida me pühapäeviti hindame ja nõnda edasi. Need väärtushinnangud puudutavad kogu meie elu, niipalju kui seda on: kodus, tööl, koolis, äris, peres, omaette ja seltskonnas, öösel, päeval, õhtul ja hommikul - kõikjal ja alati. Mõnikord kristlased räägivad oma usuelust sellisel viisil, et jääb mulje nagu oleks neil kaks elu - usuelu ja siis veel mingi elu, mis jääb väljapoole seda. Tegelikult on sul vaid üks elu ja see kas on usuelu või ei ole. Teiseks: Need väärtused pole väärtused mitte sellepärast, et meie neid hindame, vaid sellepärast, et Jumal neid hindab. Kuidas me seda teame? Jumala sõnast uurides. Ma ei tahaks midagi teie ette panna väärtustatavaks lihtsalt sellepärast, et nii on inimeste arvamus või nii on alati tehtud või nii on õige minu meelest või nii tundub lihtsalt hea olevat. Me otsime põhjendusi oma väärtushinnangutele Jumala sõnast. |
| Tegelikult tasub meenutada ka kolmandat asjaolu, millest oli juttu möödunud korral: Ükski asi pole meile väärtuseks veel seetõttu, et me ütleme seda olevat, vaid ainult siis, kui me teeme kõik jõupingutused selle nimel ja taotleme seda oma elus iga hinna eest. | |
| Eeskujud on olemas | Eeskujude otsimine ja oma eeskujude sarnaseks saada tahtmine on meile üsna tuttav asi. Ma ei tea, kas leidukski kedagi, kes võiks öelda, et ta on täiesti sõltumatu igasugustest eeskujudest. Keegi, keda imetletakse ja austatakse, muutub ka jäljendamise objektiks. Mõnikord jäljendavad järgijad oma eeskujusid täiesti teadlikult, mõnikord ka teadmatult. Kui me näeme jäljendamist või järgimist, siis me paneme esmalt tähele väliseid asju: riietust, soenguid, hoiakuid, sõnavara, käitumised teatud olukordades. Vähem on märgata, kas ja kuidas kanduvad üle sisemised kvaliteedid. |
| Eeskujud nakatavad inimesi. Seda asjaolu kasutatakse näiteks reklaamides - kui sa sööd sedasama, mida minagi, siis oled sama lahe mees või kena kaunitar, nagu minagi. Kui see ei toimiks, siis ei kulutaks reklaamitellijad tohutut raha selle peale. Eeskujude kaudu muudetakse inimesi ja meiegi muutume. Tegelikult pakub ümbritsev maailm meile palju eeskujusid, kelledest vaid vähesed väärivad järgimist. Üks probleem tänapäeva eeskujudega on see, et nad on virtuaalsed ehk näivad eeskujud. Me näeme, kuidas mõni telekangelane käitub teatud olukordades, mis enamasti on atraktiivsed ja põnevad, kuid see on ainult osa elust. Paljud tahaksid olla nagu rokistaar laval, vähesed teavad, milline on tema lavatagune elu ja kas nad seda jäljendada tahakski. Täna on meil vähe selliseid eeskujusid, kes oleks elavate ja jälgitavatena meie lähedal. | |
| Sarnanemine Kristusega on Jumala plaan | Kui sa oled saanud tundma Jumalat ja Tema Poega Jeesust Kristust ning oled Teda tunnistanud oma Päästjaks ja Issandaks, siis on loomulik, et Tema on ka sinu eeskuju. Rm 8:29 kirjutab apostel Paulus, et need, kes on päästetud saanud, need peavad Jumala kava kohaselt ka Kristuse sarnaseks saama. See kirjakoht lubab meil arvata, et see on Jumala plaan olnud igavikust alates. Jumala kaunis looming, mille krooniks on inimene, on patuga rikutud ning kaduvuse alla heidetud. Ometi on Jumala südames olnud tagasi oma kohale asetada kõik, mis on rikutud. Inimese saamine Kristuse sarnaseks on Jumala töö, et ta saab selliseks, nagu ta võiks ja peakski olema - nagu Jumal on teda algusest loonud. See algab inimese päästetud saamisega, kui ta võtab vastu Jeesuse Kristuse oma päästjaks, selle protsessi nimi on pühitsus ja see viiakse täiuslikule lõpule, kui Jeesus Kristus omadele järgi tuleb (1Jh 3:2). |
| Me ei peatu siin pikalt põhjustel, miks Jumala mõtetes on muuta meid Kristuse sarnasteks. Allpooltoodud kirjakohtadest on näha, et see ühest küljest austab Jumalat, mis on kooskõlas Jumala püha iseloomuga. Teisalt näeme seda, et see tuleb heaks ja kasuks ka inimesele ning seegi on kooskõlas Jumala armastava loomusega. | |
| Kuidas Kristuse sarnaseks saamine toimub | Kristuse sarnaseks saamine tähendab nendest omadustest osa saamine, mis «tegid Kristusest Jumala Poja», kui nii saab väljendada. Siis on selge, et küsimus pole mitte välistes atribuutides nagu riietus, soeng või muu seesugune. Milles siis on sarnanemine Kristusega? |
| Jumalast sündimine on esimene, mis mulle meelde tuleb. Kõigile, kes Jeesuse vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lasteks, kes usuvad Tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast (Jh 1:12-13). Ei ole mõtet rääkida Kristusega sarnanemisest ega pingutada selle suunas, kui sa pole kunagi uuesti sündinud. Esimene asi Jumala plaani kohaselt Kristuse sarnaseks saamisel on Jeesuse Kristuse vastuvõtmine oma Päästjaks. Seda sammu ei saa vahele jätta. | |
| Kui peresse sünnib laps, siis on mõningaid asju, mida ta pärib oma vanematelt ja nende asjade omandamiseks ei pea ta väga pingutama. Iga laps saab sündides midagi kaasa «iseenesest». Nii on ka sinu sündimisega Jumala perekonda - sa saad oma patud andeks, sa saad Püha Vaimu anni, reeglina on sul kogudus või vähemalt mõni kaaskristlane, kes aitab sul usus esimesi samme teha, sul on Jumala Sõna, mis avaneb täiesti uues valguses ja aitab kasvamises. Kuid igas peres, ka Jumala perekonnas, on asju, mille kättesaamiseks peab laps ise midagi tegema või teatud viisil käituma. Igas peres omandavad lapsed kasvades midagi iseloomulikku sellest perest - alates keelest, mida selles räägitakse, lõpetades teadmiste, väärtuste, harjumuste ja tavadega, mida selles peres tähtsaks peetakse. | |
| Sõltuvus Jumalast on järgmine tähtis asi. Kristuse sarnane ei ole võimalik olla Teda eemalt jälgides või lihtsalt juhuslikult Kristust matkides. Te olete ehk kuulnud mõistest «sümbioos», mis kirjeldab kahe erineva elusorganismi kooseksisteerimist, kusjuures nad sõltuvad üksteisest. Sarnast sõna - «sümmorfoos» - kasutab apostel, kui ta kõneleb, kuidas me saame Kristuse sarnaseks. Nagu kõnelesime pühitsuse teemalises piiblitunnis, on meie saamine Kristuse sarnaseks inimese ja Jumala koostöö. Me muutume Kristuse sarnaseks, kui me oleme koos Temaga, vaimulikus osaduses, sõna lugemises, palves. Eemal olles pole see võimalik. Ka Jumalal pole võimalik kedagi muuta Kristuse sarnaseks, kui inimene ise ei taha seda. | |
| Kristuse tegude tegemine on viis, kuidas me muutume rohkem Tema sarnaseks. Me peame mängu panema ka iseendid, oma käed, jalad, pea, hääle... ning lihtsalt tegema mõningaid väga praktilisi ja igapäevaseid asju nii, nagu Kristus neid tegi. See tähendab Kristuse jäljendamist, imiteerimist ehk eeskujuks võtmist teguviisides, hoiakutes ja suhtumistes. | |
| Igapäevaseks näiteks on üksteise iseärasuste, nõrkuste ja tugevuste, puuduste ja külluste kandmine. Jumal liidab Kristuse ihusse erinevaid isiksusi, mõned on võimekamad kui meie, teised vähem võimekad, ühed kasvavad kiiremini, teised aeglasemalt. Kõik ei ole nii, nagu meie ja vaevalt see meile meeldikski. Seepärast võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus teid on vastu võtnud Jumala austuseks (Rm 15:8). Veel mõned näited asjadest, mida meil teha tuleb nagu Kristus tegi. Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust ja on andnud iseenese tema eest (Ef 5:25). Nõnda nagu Kristus teile on andeks andnud, nii tehke ka teie (Kl 3:13). Sellest me oleme ära tundnud Jumala armastuse, et Tema on elu jätnud meie eest; ja meiegi peame jätma elu vendade eest (1Jh 3:16). Kui te head tehes ja kurja kannatades püsite kannatlikena, siis on see arm Jumala juures. Selleks te ju olete kutsutud, sest et Kristuski kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite Tema jälgedes, «kes ei teinud pattu ja kelle suust ei leitud pettust», kes ei sõimanud vastu, kui Teda sõimati, kes ei ähvardanud, kui Ta kannatas, vaid jättis selle hooleks, kes mõistab kohut õigesti (1Pt 2:20-23). Need on asjad ja neid on veel palju, milleks Jumal annab meile võime, kuid mida Ta ei tee ära meie eest. | |
| Jeesus ütleb: «Kes usub minusse, see teeb ka neid tegusid, mida mina teen, ja teeb veel suuremaid, kui need on» (Jh 14:12). Jeesus seletab järgnevates salmides, kuidas see võimalik on. Asja tuum on see, et tegijad oleme meie, kuid me sõltume Jumalast ja palvetest rohkem, kui iseenesest ja oma võimetest ja võimalustest. Ühtede jaoks teeb see asja nii raskeks, teiste jaoks nii kergeks. | |
| «Kes ütleb enese Jeesuses püsivat, see on ka kohustatud elama niisugust elu, nagu Tema elas» (1Jh 2:6). See võib tunduda raske kohustusena, kuid tegelikult ei ole see mitte kohustus, vaid tunnus. Loeme 1Jh 2:3jj: «Ja sellest me tunneme, et me oleme Tema ära tundnud, et me peame Tema käske. Kes ütleb: «Mina tunnen Teda», aga ei pea Tema käske, see on valelik ja tõde ei ole Tema sees. Aga kes peab Tema sõna, selles on tõesti Jumala armastus saanud täiuslikuks. Sellest me tunneme, et me oleme Tema sees: Kes ütleb enese Tema sisse jäävat, see on ka kohustatud elama niisugust elu, nagu Tema elas.» | |
| Nii oleme jõudnud viimase asja juurde, mis puutub meie saamist Kristuse sarnaseks. See on sõnakuulelikkus Kristusele, mis väljendub kuulekuses Tema sõnale ja Püha Vaimu juhtimisele. | |
| Asjad, mida ei saa imiteerida | Tahan rõhutada veel kahte asja. Esiteks: Sõna «jäljendama» või «imiteerima» ise annab meile mõtte sellest, et püüame mingit originaali järele teha, kuid see, mida me valmis saame, pole ikkagi tegelikult päris originaal. Selles mõttes ei saa ka meie kunagi Kristuseks ega «lahustu ära Kristuses». Kristuse sarnaseks saades muutub meie iseloom - uhkus asendub alandlikkusega, isekus asendub armastusega, kurjus asendub headusega, masendus asendub rõõmuga, ärritus asendub rahuga, rivaalitsemine asendub leebusega, uskmatus asendub usuga ja nii võid sa isegi jätkata. Meie isiksused Jumala lõputus rikkuses ja mitmekesisuses jäävad alles, meil on erinevad anded ja erinevad ülesanded, igaüht tunneb Jumal isiklikult ja kutsub teda nimepidi. Mida rohkem keegi saab Kristuse sarnaseks, seda enam saab ta selleks, kes ta peaks olema - iseendaks nii nagu Jumal on teda loonud ja kavatsenud (Ef 4:15-16; 1Kr 12:4-27; Jh 10:3; 1Kr 13:12; Ilm 2:17). |
| Teine jäljendamist puudutav asi, mida tahan eriti rõhutada, on see, et ei piisa tegude tegemisest nagu Kristus tegi või teeks, vaid tuleb teha Kristuse tegusid. «Mina olen viinapuu ja teie olete oksad; kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma minuta ei või te midagi teha!» (Jh 15:5). Tegelikult me vist võime midagi ilma Kristuseta teha, isegi jumalateenistusi pidada ja laulda ja ülistada ja palveid lugeda ja vaeseid abistada ja nii edasi. Aga pange tähele, mida Jeesus ütles: Te ei või ilma minuta midagi teha, mis kannaks vilja. Me ei saa imiteerida ja jäljendada viljakust - inimeste päästetud saamist, nende kasvamist usus, õigust, rahu ja rõõmu Pühas Vaimus, vaimuandide toimimist Kristuse Ihus, imesid ja tunnustähti, mis järgivad neid, kes usuvad. Neid asju ei saa jäljendada, need tulevad esile üksnes siis, kui sina tunned Jumalat ja Jumal tunneb sind ja meil on lähedane, isiklik osadus Jumalaga. | |
| Siin see on, miks me hindame Jumala otsimist, millest kõnelesin kolm päeva tagasi ja selle tagajärg on ka sarnanemine Kristusega, mida me samuti väga kalliks peame. |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee