|
|
Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit |
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
Esimesed Eesti baptistikogudused tekkisid 1884. aastal Haapsalus, Pärnus, Tallinnas ja Kärdlas. Teevalmistajaks oli XIX sajandi esimese poole vennastekoguduse ärkamine ja sama sajandi Läänemaa ärkamine 70-80 aastail. Kujundavaiks mõjutegureiks olid Rootsi misjonärid Noarootsis ning saksa baptistikogudused Peterburis ja Riias. Aastat 1900 võib lugeda Eesti Baptisti Liidu algusaastaks, kuigi ülemaaline koostöö koguduste vahel algas 15 aastat varem. 1900. aastal oli liidus 1434 usklikku. 1902. aastal hakati andma välja ajakirja Teekäija, 1912. hakkas ilmuma noorteajakiri. Töötasid laulukoorid ja pühapäevakoolid. 1917. alustati noortetööga ning 1922. avati oma seminar. 1939. aastaks o1i liidus 51 kogudust 7549 täieõigusliku liikmega, misjonitööd tehti Kamerunis, Egiptuses ja Hiinas. Eesti Baptisti Liit ühendati pärast II Maailmasõda Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Üleliidulise Nõukoguga (EKBÜN).
Pisut enne (1882 Ridalas) ja paralleelselt baptistikogudustega tekkisid priikogudused, kus säilis kauem äratuslik spontaansus, sügava patutundmise ja sellele järgneva rõõmu taotlus. Priikogudused liitusid osalt iseseisvalt Eesti Baptisti Liiduga ja hiljem okupatsiooni tingimustes EKBÜN-ga.
Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus loeb oma algust 1905. aasta ärkamisest Tallinnas. Ajaloolisteks eelkäijateks tuleks lugeda luterlikku osadusliikumist ja kongregatsionalismi, mis üksikkoguduse sõltumatust rõhutas. Vabakoguduste keskus oli Tallinnas, 1936. moodustati vabakoguduste liit. Anti välja ajakirja, tehti misjonitööd Egiptuses. Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus ühines riikliku surve tingimustes pärast II Maailmasõda EKBÜN Liiduga.
Esimesed Eesti nelipühilaste kogudused tekkisid selle sajandi kahekümnendatel aastatel, eeskujuks olid sajandi alguses Californiast alguse saanud ja Rootsi kaudu Eestisse jõudnud äratusliikumine, milles rõhutati Püha Vaimu andeid nagu keeltega rääkimine, prohvetlus ja tervendamine. 1937. ühinesid nelipühi kogudused Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liiduga ja hiljem ühineti koos EKBÜN Liiduga. 1939. aastal oli ühises liidus 9 evangeeliumi kristlaste kogudust 1878 liikmega ning 8 vaba evangeeliumi (nelipühi) kogudust 2560 liikmega. Kogudustel oli ka osakondi. Erinevail hinnanguil oli vabakogudustes, mis hiljem moodustasid ühtse liidu, enne okupatsiooni kuni 15 000 liiget.
1945-1989. töötati ühise koguduste liiduna, mis allus formaalselt Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Üleliidulisele Nõukogule asukohaga Moskvas. Okupatsiooni ja sõja tagajärjel vähenes usklike arv nii, et liitu ühines 112 kogudust (osakonnad muudeti iseseisvateks kogudusteks, millest paljud emakogudustest äralõikamise tõttu hääbusid - peagi jäi järele vaid 88 kogudust) umbes 10000 liikmega. Sellel perioodil ühinesid meie liiduga mitmed vene kogudused, mille tagajärjel liidu suurus vaatamata loomulikule vähenemisele, eriti ei muutunud. Kujunesid kontaktid tolleaegse Nõukogude Liidu territooriumil töötavate rahvuslike liitudega. See oli tõsise läbikatsumise, sisemise kasvu ja eri liikumiste üksteisele lähenemise aeg. Arvuliselt liit siiski kahanes, väiksemaid kogudusi suleti.
Ametlikult oli okupatsiooni ajal laste- ja noortetöö keelatud. Ärksamates ja suuremates kogudustes see illegaalselt siiski toimus, mõistagi vaid koguduseliikmete lastega. Iseseisvuse ajal jõudsalt edenenud vaimuliku kirjanduse väljaandmine ei tulnud nõukogude võimu ajal kõne alla. Levisid käsikirjalised materjalid ning salaja maaletoimetatud kirjutised (sealhulgas Piiblid). Enamus kristlasi ja vaimulikke töötegijaid säilitasid ahelaiski olles oma vaimuliku potentsiaali ning näitasid üles leidlikkust evangeeliumi kuulutamisel. Ääremaadele jäävates kogudustes esines ka resignatsiooni ja hääbumist. Kohati esines isegi ärkamise puhanguid, kuid surveoludes need ei levinud. Kristlike koguduste elu okupatsiooni ja «pehme tagakiusu» tingimustes vääriks omaette ajaloolist käsitlust.
9. detsembril 1989. rajati senise liidu järjepidevusel Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide koguduste Liit 80 koguduse ning umbes 5800 liikmega. Liikumisega on viimastel aastatel liitunud ka uusi vabakiriklikke kogudusi, kus usuelu ja kogudusliku korralduse aluseks on Uue Testamendi õpetus ja uussünd. Ühised vaimulikud seisukohad ja senine koostöö kõnelesid selgelt ühistöö jätkamise kasuks. EKB Koguduste Liidul, mis on oma olemuselt vabakiriklike koguduste liit, on oma identiteet ja koht Eesti vaimulikul maastikul. Samal aastal hakati taas välja andma liidu ajakirja Teekäija ning lasteajakirja Päikesekiir. Alustas tööd usuteaduslik seminar.
1996. aastasse astus EKB Liit 86 koguduse ning 6328 liikmega. Neist vene keelt kõnelevaid kogudusi on 7, umbes 800 liikmega. Tulevikuvisioonide esitamisel on oldud ettevaatlikud ja tagasihoidlikud. Ühe mitteametliku versiooni kohaselt loodetakse aastas 2000 olla 100 koguduse ning 10000 liikmega.
Pealeht - Teated - Uus - Misjonikool - Vaimulikud tekstid - Kristlik statistika - Juhtimine - Sisukord
© Kehra Kogudus 1998. Teostus Alland Parman
Kreutzwaldi 1, Kehra, 74306 Tel:2-6084384; Fax:2-6085696; e-mail: kehra.kogudus@mail.ee